Pikir • 19 Aqpan, 2021

«...Kýrer kerek!»

299 ret kórsetildi

Búginde «eki qolǵa bir kúrek» izdegen­der­diń aldynan osyndaı habarlandyrý kóptep kezdesip jatady. «Izdegenge – su­raǵan» degendeı, suranysqa saı aı­nalamyzdan kýrer bolyp kúneltip júr­genderdi jıi baıqaımyz. Rasynda, el ba­syna indet qaýpi tónip, emin-erkin júris-turysymyz shektelgen shyrǵalań shaqta úıden shyqpaı, kýrer qyzmetine júginýdi jón kóre bastadyq.

Pandemııa búkil álemde eńbek nary­ǵy­na ájeptáýir yqpal etkeni anyq. Qol­da­nýshylardyń anonımdi túrde ózderi jumys isteıtin uıymdary týraly málimet almasýyna múmkindik beretin Glassdoor.com saıtynyń zertteýinshe dúnıe júzinde ýaqytsha suranystaǵy jumystyń kóbi reteıl kompanııalardan tabylady eken. Iаǵnı bul – elektrondy saýda kompanııalary. Indet týdyrǵan daǵdarys áserinen jumysynan aıyrylǵan brondaý menedjeri, kólik agenti, shoý prodıýseri, konferensııa uıymdastyrýshysy sııaqty mamandar osyndaı kompanııalarǵa jumysqa turyp, nápaqasyn taýyp júr. Árıne, bul rette onlaın-saýda kóriginiń qyzýyna tutynýshy tarapynan kez kelgen taýardy jetkizýge suranystyń artýy sebep bolǵany túsinikti.

Eńbek naryǵyndaǵy mundaı ózgerister bizdiń elimizde de keń sıpat alyp otyr. Indet qos búıirden qysqan qıyn shaqta jumyssyzdardyń qatary kóbeıip, biraz sharýa turalap qaldy. Degenmen keıbir mamandarǵa suranys ta artty. Aıtalyq, Elektrondy eńbek bırjasynda jumys berýshiler jyl basynan beri 300-ge jýyq kýrerlik qyzmetke habarlandyrý jarııalapty. Al HeadHunter.kz portalynda bir aıdyń ishinde 250-ge tarta kýrer izdepti. Olardyń qyzmeti retinde qaǵaz-qujat jetkizýden bastap, túrli azyq-túlik, kólemine qaraı basqa da taýarlardy tasý kórsetilgen. Soǵan sáıkes jalaqylary da ártúrli. Eń azy 50 myń teńgeden bastalyp, árisi 300 myń teńgege deıin jetedi eken. Eger kýrerlik qyzmetti velosıpedińizben kórsetseńiz, jalaqyńyzǵa taǵy aqsha qosylady. Al óz kóligińizben qyzmet etseńiz, kemi 150 myń teńgeden bastap odan eki esege deıin aılyq usynylady. Biraq kúnkóris qamymen kýrerlikti qolaı kórgenderdiń kóbi aqysyn kún saıyn alyp turǵysy keledi. Bul údeden shyǵatyn jumys berýshiler de jeterlik, ıaǵnı kýrerlerge kúndelikti jumysynyń kólemine qaraı aqysyn eseptep beredi ári belsendi jumys istese, qosymsha bonýspen yntalandyrady. Osylaısha, jumysshylardyń básekege qa­bi­let­i artady, tabysy da molaıady.

Basynda aıtqanymyzdaı, qazirgi tańda qolymyzdy uzartqan kýrerlerdiń kómegine jıi júginemiz. Azyq-túlikten bastap kıim-keshek, qural-saımandarǵa deıin onlaın-dúkender arqyly aldyratyn boldyq. Úıimizge birneshe ret keregimizdi jetkizip jú­rip, júztanys bolyp qalǵan kýrerlerdiń birin áńgimege tartyp kórip, bul qyzmettiń de jaıyna shamaly qanyqtyq. О́zin Talǵat dep tanystyrǵan jigit kýrer bolmaı turyp, qalada birshama ýaqyt taksı bolyp jumys istegen eken.

«Buryn bir mekemede jumys istegenmin. Biraq aılyǵy shaılyǵyma jetpeı, aqyry taksı bolǵandy durys kórdim. Sodan óz erkim ózimde, taqymymda temir tulparym, qalaǵan ýaqytymda jumysqa shyǵamyn, klıent tabýǵa taptyrmas qural bolatyn mobıldi qosymshalar bar. Solaı taksıletip júrgen kezimde arasynda keıbir kisiler azyn-aýlaq zatyn belgilengen jerge ýaqytynda jetkizip berýdi suraıdy, aqysy qanaǵattanarlyq. Onyń ústine jolaı taǵy jolaýshy alyp alamyn. Sóıtip, kýrerliktiń shet jaǵasyn bile bastadyq. Keıin karantın kúsheıgende osy salaǵa birjola aýystym. О́ıtkeni únemi tapsyrys bar, aqysy da ájeptáýir. Basynda azdap yńǵaısyzdanyp, ar sanaıtyn sııaqty edim. Biraq «qysyla-qysyla qyz boldyq» degendeı, qysyltaıań kezeńde buǵan da kón­dik­tik. Nan tabý kerek, jan baǵý kerek», deıdi ol.

Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵynyń 1 aqpandaǵy málimeti boıynsha elimizde 172 myń jumyssyz tirkelgen. Indet qaýpi tóngen kúrdeli kezeńde jumysynan shettetilip, tabysynan aıyrylǵandar kóbeıip, memleket tarapynan ondaı azamattarǵa áleýmettik qoldaý kórsetildi. О́tken jyly jumyssyz qalǵan 99 myńnan asa adamǵa ataýly áleýmettik tólem úlestirildi. Alaıda memleket qoldaıdy dep qol qýsyryp qarap otyrmaı, óz betinshe qareket etip jatqan jandar kóp. «Mańdaıy terlemegenniń qazany qaınamaıdy» degendeı, qym-qýyt tirshilikte tyrbańdap tirligin jasap, nápaqasyn taýyp júrgenderdiń eńbegi adal. Osy rette biz sóz etken kýrerlikti kóp adam ýaqytsha jumys retinde qarastyrady. Olardyń kóbiniń joǵary bilimi bar nemese óziniń kásibıligine kúmánmen qaraıdy. Sondyqtan mundaı mamandardyń meılinshe óz isin tabýyna septesý mańyzdy. Búginde suranysqa ıe mamandyqtarǵa oqytý, qaıta daıarlaý kýrstary barshylyq. Qalaı degenmen, turaqty jumys – túzý turmystyń kepili.

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar