Rýhanııat • 24 Aqpan, 2021

Qazaqtyń Qyz Jibegi

6251 ret kórsetildi

Kez kelgen ulttyń «tólqujatyna», kıeli boıtumary men maqtanyshyna aınalǵan aıaýly tulǵalary bolady. Esimi óziniń týǵan elimen birtutasyp ketken sondaı sańlaqtardyń biregeıi – «Qazaqtyń Qyz Jibegi» atanǵan Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, «Parasat», «Qurmet» ordenderiniń ıegeri, kórnekti teatr jáne kıno aktrısasy, professor Merýert О́tekeshova.

Osydan jarty ǵasyr buryn qazaq­tyń rýhanııat álemine janartaý bolyp kelgen rejısser S.Qojyqovtyń «Qyz Jibek» fılmi – qazaq kınosy ǵana emes, sol kezeńdegi Keńes Oda­ǵy óner keńis­tiginde shyn maǵyna­syn­daǵy quby­lysqa aınaldy.

«Qyz Jibek» kıno týyn­dy­synyń ón boıynda ultymyzdyń tamyry tereńde jatqan folklory men etnografııasy, fılosofııasy men dúnıetanymy, salt-dástúri men ádet-ǵurpy, baı mýzykalyq murasy men ómir súrý salty, barlyǵy birtutas kúıinde kórinedi. Qyz Jibek – qa­zaqtyń bar bolmys-bitimin arqaý etken ónerdegi hrestoma­tııa ispettes qaı­talanbas ǵajaıyp týyndy. «Qyz Jibek» – qazaqtyń qasıetti rýhy, ar-uıaty­nyń aınasy. Sondyqtan óziniń ózektiligin, ómir­sheńdigin joǵaltpaı, shynaıy ma­hab­­bat týyndysy retinde ur­paqtan-ur­­paqqa jalǵasyp ke­ledi.

Qyz Jibek pen Merýert О́teke­shova – egiz uǵym. Sebebi, halqy­myzdyń sana­syna jattalǵan Qyz Jibektiń aqyly kórkine saı. Jan sulýlyǵy men syrtqy syr-symbaty erekshe jarasym tap­qan uly dalanyń arý qyzy.

Halqymyzdyń jan sara­ıyn­daǵy, qııa­ly men armanyndaǵy Qyz Jibekti ekran arqyly Me­rýert О́tekeshova sondaı shyna­ıy, móldiretip somdaı bildi. Ha­lyqtyń ystyq yqylasy men mahabbatyna bólenýiniń astarynda Jibek beınesin somdaǵan aktrısanyń boıyn­da da sol uly dala arýynyń asyl qasıetteri jatqandyǵynda da shyǵar.

Kóp balaly О́tekeshovter otba­syn­da ósken Merýertti de ákesi Qarataı men anasy Kámıla jastaıynan adal, eńbeksúıgish bolýǵa tárbıeledi. Uly Abaı­dyń adamnyń adamshylyǵy jaqsy ata-ana, jaqsy ustaz, jaqsy qurbydan degeni de beker aıtylmasa kerek. Qan maıdannan ot keship jeńispen elge oral­ǵan maıdanger Qarataı ákeniń 8 perzenti de jaqsy adam bolýǵa talpyndy, ómirden óz joldaryn tapty.

Merýert Qarataıqyzy óner­ge bala jasynan erekshe ińkár boldy. Almatydaǵy qazaq óne­ri­­niń qasıetti shańyraǵy Abaı atyn­daǵy memlekettik aka­de­mııa­lyq opera jáne balet teat­rynyń qo­ıylym­darynan qal­maıtyn. Ási­rese ult­tyq opera­myzdyń injý-marjany ispet­tes «Qyz Jibek» qoıylymyn qan­shama ret tyń­dasa da jalyqqan emes. Teatr­da otyryp aq qanat armandarynyń qana­tyna minedi, óz qııalynda sahnadaǵy Jibek­pen birge egilip, birge jylap, birge tebi­renetin edi. Opera sońynda uzaq qol sha­palaqtap, sahnadaǵy óner adam­darynyń sheberligine tánti bolady. Árıne ónerge qushtar jas arýdyń jan saraıynda «aktrısa bolamyn» degen balań arman bolǵanymen, onyń iske asýy keıde kezdeısoq sátterden turatyny belgili. On alty jastaǵy Merýert ónerge oıla­maǵan jerden kezdeısoq keldi.

1967 jyldyń sońynda sol kezdegi «Lenınshil jas» gazetine rejısser Sul­tan Qojyqovtyń romantıkalyq dra­many túsirgeli jatqandyǵynan dúıim jurtshylyq qulaǵdar boldy. Fılm­degi basty keıipkerlerge irikteý bas­ta­lyp ketti. Bul týraly Merýert Qara­taıqyzynyń ózi bylaı deıdi: «Shy­ny kerek, bul kınoǵa túsýge oıda joq­ta kel­­dim desem bolady. Ol kezde mek­tep­te oqımyn. Irikteýdiń ótip jatqany­nan habardar bolyp barsam, tolǵan qyzdar. Ári bári de ádemi. Árqaısysy óz-ózine senimdi. «Mássaǵan, myna sulý­lardyń arasynda maǵan ne bar?» dep oılap qoıamyn». Keıin rejısserden bilgenimdeı, kelgen 400-ge jýyq qyz­dyń júzi kórikti bolǵanymen, júrekterin­de ónerge degen súıispenshilik az eken. Onyń ústine, tapsyrylǵan róldi óz deńgeıinde oınap shyǵýǵa birazynyń qabilet-qa­rymy jetpegen desedi. Sodan bolar shy­­ǵarmashylyq toptaǵy óner ıeleriniń kóp­­shiligi meniń qabyldanǵanymdy qa­lap, sabaqty ıne sátimen demekshi, kóp uzamaı Jibektiń róline bekitildim».

Rejısserdiń kóregendiliginiń ar­qasy, mine, elý jyldan astam ýaqyt ótti, Sultan Qojyqovtyń óz fılmindegi Jibek pen Tólegenin dál tapqanyna bú­kil el kýá bolyp keledi. Mektepti áli aıaq­tamaǵan jas qyzǵa senim artýynyń ózin­de de, kórkem fılmde mahabbat sezi­min oınaý múmkin emes, shynaıy ǵa­shyq adamnyń bolmysy, adaldyq pen pák­tikke toly arýdyń janary arqyly ekrannan kórermenge jetetinin uqqan bıik sýretkerlik pen suńǵylalyq jatyr. «Qyz Jibek pen Tólegendi tájirıbeli ak­terlerden góri jas, kózderinde ushqyn oty jalyndaǵan jastar oınaýy kerek», degen Sultan Qojyqovtyń azamattyq ustanymy men rejısserlik qaǵıdasy­nyń arqasynda óner áleminde Merýert О́tekeshova men Quman Tastanbekovtiń tusaýy kesildi.

Keıin kınotýyndydaǵy Jibek pen Tólegenniń arasyndaǵy ǵashyqtyq sezim, shynaıy ómirde mahabbatqa ulasyp, Quman aǵamyz ben Merýert apamyz ómirde de, ónerde de jarasymdy jupqa, ónegeli shańyraq ıelerine aınaldy. Isi qazaq úshin Merýert О́tekeshova men Quman Tastanbekov – mahabbattyń sımvolyna aınaldy. Merýert Qarataıqy­zy taǵy da óz oıyn bylaı jetkizedi: «Esimde, men de el qatarly fotosynaq­qa qatysyp júrgenimde bir tús kórdim. Taýdyń quzar bıiginde basynda úkili bórki, aq kóılegi bar bir ásem qyz eki qolyn qustyń qanaty sııaqtandyryp, qomdanyp tur eken. Barlyq oı-sanam «Qyz Jibek» fılminde júrgendikten bolar, bul «Qyz Jibek qoı», beker kirmegen bolar, baıqaýda baǵym janar dep jorydym ózimshe»... Shynymen de ónerge jan-tánimen ǵashyq Merýerttiń túsi óńinde oryndaldy.

Fılmniń al­ǵashqy túsirilimderi Almaty mańynda, Kúrti, Ile ózenderi boıynda bastaldy, Jarkentte jalǵasyn tapty. Kıno lentalar kóz aldyńnan ótkende ulan-ǵaıyr dalanyń ǵajaıyp tabıǵatyna, kúreń qyzyl taýlar, kógildir shyńdardy kórip, eriksiz tamsanasyń. Parıjde ótken ­«Qyz Jibek» fılminiń tusaýkeser kórse­tili­minde, fransýzdyq kórermenniń biri: «Mynaý kınotaspaǵa qansha boıaý ketti eken?!» dep tańǵalǵan kórinedi. Túsirýshi top ta qazaq dalasynyń tól tabıǵatynyń óz boıaýy qanyq ekendigin maqtanyshpen aıtyp beredi. Fılmniń alǵashqy túsirilimderi sol jyldyń kú­zinen bastaý alǵan bolatyn. Al 1969 jyldyń kókteminde túsirilim Aqshıde jal­ǵasty. Allanyń qudireti-aı deseńshi, sol kóktem mamyrajaı boldy. Kól mańy toly qyzǵaldaq. Tek túsirýge úlgerip tursań boldy degendeı. Solaı bola tura, túsirý barysy qıyndaı túskendeı. Bárimizde bylǵary kúrte bolatyn. Mańdaıdan ter shyp-shyp shyqty. Birde kún bult tasasynda qalsa, endi birde kún shaqyraıyp ketti. Túsirilim barysynda nebir qyzyqtar men qıyn sátter de boldy. Dese de onyń bári kınonyń tabıǵatyna tán jumys prosesi edi», deıdi aktrısa.

Mahabbattyń ómirsheń dastany is­pe­ttes kıno týyndydaǵy sıýjet te lıro-epostyq poemadaǵy sekildi Qyz Ji­bek (M.О́tekeshova), Tólegen (Q.Tas­tan­­bekov), Bekejan (A.Áshimov) se­kil­­di úshtaǵan beınelerdiń arasynda ótedi. Akterlik ansambldyń úılesim tabýy­nyń astarynda – talant, artıstızm, sheberlik sekildi ónerpazdyq qasıetter menmundalaıdy.

Ákesiniń teris batasyn alǵan Tólegen – súıgen jary Qyz Jibekke jetý úshin jolǵa shyǵyp, Bekejannyń qolynan ajal qushady. Qyz Jibek súıgeniniń qa­zasyna qatty qaıǵyryp, aıaǵynda ózi de ólim qushady.

Jibek bolmysyn jan-tánimen uǵyn­ǵan jas aktrısa Merýert О́tekeshova­nyń tuńǵysh qadamy sátti bolǵanyna daý joq. Sol zaman qyzyna tán ıba-iltıpat, bııa­zy minez, jaıdary qylyq tabý – kóp izdenýdiń jemisi. Áne, kóz baılaýly, qolda jebe, qıyn asý, qyl kópir. Attaı týlaǵan júrek. Jibektiń ózi tańdaǵan tusaý – ony kesetin tek taǵdyr ǵana. Jum­baq táýekel. Jibek bar bolmysymen jebeni emes, taǵdyryn, baqytyn tańdap alady.

Quman Tastanbekov somdaǵan Tóle­gen de áserli beınelerdiń biri. Jasty­ǵyna kelbeti, aqylyna qaıraty saı jas batyr ózin áke uly emes, halyq uly­myn dep sanaıdy. «Shektini shaýyp, olja­lap kel» degen áke úkimin oryndamaı, ol ás­ke­rin qaıyryp jiberedi de, qa­zaly el­diń qaıǵysyna ortaqtasady. Beke­janmen jekpe-jek, Qosoba túbindegi kó­rinisterde Quman Tastanbekov Tólegendi Jibek syndy arýsúıer naǵyz batyr beınesinde dál kórsetedi. Eldiń birligi, mahabbat bostandyǵy Tólegenniń as­qaq armany osy. «Qaıran qazaǵym-aý, dúnıeden enshińe tıgeni osy ma edi?» de­gen Tólegenniń sońǵy sózi óz zama­ny­nyń asyl armany bolyp ekran ar­qyly kórermen sanasyna eriksiz áser etedi. Quman Tastanbekov Tólegen beı­nesin kásibı joǵary deńgeıde jasaı al­dy. Dálel retinde Tólegen men Jibek­tiń nekesin qııý sátin aıtýǵa bolady. Fılm­nen epızod: aq otaýda, neke tóse­ginde otyrǵan eki jastyń ortasynda jatqan kúmis beldik, ekeýiniń birde-bir qozǵalyssyz alyp-ushqan sezimdi bere bilýi, akterlik ym-ıshara arqyly sol bir ǵajaıyp sátti psıhologııalyq turǵyda óte nanymdy kórsetedi. Jibektiń qo­lyndaǵy monshaq. Iri planmen kózge tú­setin Jibektiń qoly keıipkerdiń ishki jan dúnıesin sýretteıdi. Kelesi kadr­larda aq tósekke shashyla jaıylǵan monshaqtar, olardyń neshe túrli tús­termen qubylǵany keıipkerlerdiń ara­syndaǵy qarym-qatynasty, ol qarym-qatynastyń qandaı ádemi de móldir ekenine poetıkalyq teńeý retinde qol­danylǵan. Osy eki jastyń sezimin Shege (Á.Moldabekov) dombyrasynyń úni ór­nektep otyrady.

«Qyz Jibek» fılminde qazaqtyń bir­týar daryn ıeleri Kenenbaı Qojabekov, Sábıra Maıqanova, Káýken Kenjetaev, Asanáli Áshimov, Ánýar Moldabekov, Farıda Sháripova, Ydyrys Noǵaıbaev, Quman Tastanbekovtermen áriptes bolý óner jolyna alǵashqy qadamyn ja­sa­ǵan Merýert Qarataıqyzynyń shy­ǵar­mashylyǵyna úlken serpin berdi. Fılm­niń túsirilýi kezindegi ataqty sý­­ret­shi Gúlfaırýz Ismaılovanyń jas aktrısaǵa kórsetken qoldaýy tipti erek­­she boldy. Jibektiń anasyn oınaı jú­rip ári kartınanyń sýretshisi bol­ǵan Gúlfaırýz Ismaılova – Merýert Qara­taıqyzynyń kórkem beıne jasaýyna qoldan kelgen kómegin aıamady.

Qazir «Qyz Jibek» fılmin bilmeıtin jan joq shyǵar. Tipti alys-jaqyn shet­eldikter Qazaq elin osy fılm ar­qy­ly tanydy. «Qyz Jibek» – tek qana máń­gilik mahabbatty emes, sondaı-aq eldik sezimdi ulyqtap, qazaqtyń salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn keńinen qamty­ǵan kıno. Sodan bolar, ol basqa kartınalarmen salystyrǵanda, ómirsheń boldy. Tipti bastapqydaı halyqtyń súıis­penshiliginen áli de taıǵan joq. «Qyz Jibek» lıro-epostyq jyry oıdan shy­ǵarylǵan emes, shynaıy ómirde bolǵan­dy­ǵymen de qyzyqty shyǵar. Demek, halyq­tyń ańyz-ápsanadan buryn, tarıhı oqı­ǵany baǵalaıtyny baıqalady. Odan bólek bul kartınaǵa Sultan Qo­jy­qov rejısserlik etip, Ǵabıt Mú­si­repov onyń ssenarııin jazsa, kom­pozı­tor Nurǵısa Tilendıev pen aqyn Qa­dyr Myrza Áli aǵalarymyzdyń da atsalysýynyń ózi kınony klassıkaǵa aınaldyrdy.

«Qyz Jibek» fılminen keıin bir­den qalyń kórermenge tanylǵan Me­rýert О́tekeshova qazaq kınolarynda kóp­tegen týyndyǵa tústi. Olardyń ishinde – «Ǵanı Muratbaev» (1971), «Ul­dyń oralýy» (1977), «Qosymsha suraq­tar» (1978), «Tentek balalar» (1980), «Ajdaha jyly» (1981), «О́rnek» (1981), «О́telmegen paryz» (1983), «Jaýyn», «Aq baqsy» («Mosfılm», 1982), «Shoqan Ýálıhanov» (1983), «Provınsııalyq hıkaıa» (1981), «Aýylym Kóktóbeniń bókterinde» (1985), «Mahambettiń jebesi» (2008), «Arman qala» (2009), «Sekiris» (2010) fılmderinde, sondaı-aq «Habar» agenttiginiń «Janym» (2010-2012) teleserıaly bar.

KSRO jáne Qazaqstannyń halyq ár­­tisi Hadısha Bókeevanyń sheberhana­syn oıdaǵydaı támamdaǵan Merýert Qarataıqyzy jas aktrısa bolyp 1973 jyly M.Áýezov atyndaǵy Qazaq mem­le­kettik akademııalyq drama teatry­­na keldi. Ulttyq sahna óneriniń kók­­jıe­gin keńeıtip álemdik arenaǵa shy­ǵa­rýǵa atsalysqan erekshe daryn ıesi, Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mám­betovtiń rejısserlik mektebinen ótti. Á.Mámbetov sahnalaǵan qoıy­lym­dar ult qundylyǵy desek, aktrısa Me­rýert О́tekeshova ulttyq klas­sık­­te­rimizdiń dramatýrgııasyn ká­sibı bıik tur­ǵyda meńgere bildi. M.О́te­ke­sho­vanyń kınodaǵy boıtumary Qyz­ Jibek desek, aktrısanyń «sahnalyq tól­qu­jaty» M.Áýezovtiń «Qaragóz» trage­dııa­syndaǵy – Qaragóz beınesi. M.Áýe­zovtiń qalamynan týǵan qaı dúnıe bolsyn, barlyǵyna bıiktik pen tereńdik tán. О́mir-ónerge kelgen júzdegen keıip­ker­ler, alýan beıneler bul kúnde ulty­myzdyń asyl qazynasyna aınaldy.

M.Áýezovtiń uly sýretkerligin dá­lel­deıtin dúnıesiniń biri, biregeıi – «Qara­góz» tragedııasy, mine, seksen jyldan astam ýaqyt, sahna tórinde ulttyń taǵ­dyry men bolmysyn shertip keledi.

«Qaragóz» tragedııasynyń kór­kem­dik erekshelikteri men stıli, drama­týrgııalyq tili, sahnalaný tarıhy ha­qynda Á.Tájibaev, R.Nurǵalıev, B.Qun­daqbaev, T.Jurtbaı, B.Nurpeıis, t.b. kóptegen zertteýshiniń eńbekteri men ǵylymı maqalalary bar. Jan-jaqty zerttelgen. «Qaragóz» shyǵarmasy qaı ja­ǵynan alsań da, álemdik dramatýr­gııa­nyń úzdik úlgilerimen ıyq teńestire alatyn kesek dúnıe. Tragedııaǵa tán kórkemdik komponentterdiń barlyǵy qamtylǵan. Psıhologııalyq ıirimderi mol, emosııalyq boıaýlary óte qanyq.

Tragedııanyń basty taqyryby dás­túr men jańashyldyqtyń qarama-qaı­shylyǵy, mahabbat pen ǵadaýattyń, na­mys pen qyzǵanyshtyń teketiresi, ten­tektik pen tektiliktiń, erkelik pen esti­liktiń, ǵashyqtyq pen parasattyń kúresi.

Qazaq dramatýrgııasynyń altyn qo­ryna qosylǵan bul shyǵarmanyń ıdeıalyq mazmunyn uly sýretker M.Áýezovtiń ózi bylaısha ashyp kórsetedi. «Jalpy, tragedııa taqyryby beımezgil zamanda jolsyz ómir keship, erte tartqan qaıǵy-zardyń ýynan qaza tapqan ónerli jastar jaıy: asyqtyq pen aqyndyq qumarlyǵyna eltigen ýyz jastar jaıy.

Tragedııanyń ekinshi aıqyndaǵan ıdeıasy azaptan týǵan aqyndyq, qan-qaı­ǵydan týǵan qaza, jeke bastyń ǵana kúı-sherinen bastalyp baryp, halyqtyq qaıǵy-qamdy usynýǵa bettegen shabytty kórsetpek». Tragedııanyń basty qaharmandary, bir-birine essiz ǵashyq Syrym men Qaragózdiń ózara ińkárlik sózderi myna dıalogtermen aıqyn kó­rinedi.

Syrym: Qara túndeı qasiret orta­synda jalǵyz shyraq-jaryǵym, mań­daıdaǵy juldyzym! Torǵa túsken aqto­tym...kelshi kúnim!..

Qaragóz: Janym, Syrym! Meniń bar dúnıeden bólip-jaryp alǵanym – bir ǵa­na sen ózińsiń. Qandaı azap kórsem de, qaı qaıǵyda tebirenýmen júrsem de, júregimniń túbinde qupııa bop tyǵylǵan jalǵyz bir sáýlem bar. О́z ishimde janǵan sol kúnim, sónbes jaryǵym bar...Sonym-ózińsiń, sen ǵanasyń...

Merýert О́tekeshova somdaǵan Qa­ragóz – adaldyqtyń, órshildiktiń, ma­hab­­battyń sınonımi ispettes beınege aınaldy. Qoıylym fınalynda sah­­na keńistiginen Syrymdy oılap azap pen qaı­ǵynyń qasiretin keshken, na­ǵyz ma­habbattyń qurbanyna aı­­nal­­ǵan Qa­ragózdi kóresiz. Qara­góz – Merýert, Sy­rym – Ánýar, Nar­sha – Qu­man úsh­taǵa­nyn kórip kóz­aıym bolǵan, máskeýlik teatrtaný­shylar, Á.Mámbetov rejıssýrasymen sah­nalanǵan bul qoıylymǵa ulttyń bolmys-bitim men ómir súrý dástúrin arqaý etken zamanaýı formalarmen qarýlanyp, búgingilik sıpatqa ıe bol­ǵan spektakl dep joǵary baǵa berdi. Aktrısa M.О́tekeshova Qaragózdiń psıho­logııalyq tolǵanystaryn, kúızelgen, jyndanǵan sátterdegi ishki ıirimderin she­ber jetkize bildi. Bul spektakl Re­seı­diń «Kýltýra» arnasynyń altyn qo­rynda saqtalǵan.

M.Áýezov dramatýrgııasyndaǵy sóz as­taryn ashý, qala berdi syrt­qy fızı­k­alyq áreket pen ishki psıholo­gııa­lyq jaı-kúıdi ushtastyrý jolynda M.О́te­keshova kásibı joǵary sheberlik pen bıik artıstızmdi kórsetti. Merýert Qa­ra­­taıqyzy somdaǵan Qaragóz beınesi – tutas bir álem.

Belgili teatr reformatory V.Nemı­rovıch-Danchenkonyń «Búgin. Dál qazir. Osy jerde» degen ataqty prınsıpin eske alsaq, «Qaragóz» – búgingi tańda óte ózekti dúnıe. Qazirgi qazaq qo­ǵa­my­nyń ózekti máselelerin dóp basa­tyn shy­ǵarma. Dástúrge qarsy kúre­se­tin «Sy­rymdar», oǵan qarsy shy­ǵa­t­yn «Nar­shalar», óz sezimine ózi tun­shyq­qan «Qaragózder» ortamyzda áli bar. «Qara­góz» tragedııasy sonysymen esh­qa­shan eskirmeıtin, adamı bıik rýhanı qundy­lyqtardy arqaý etken ómirsheń dúnıe.

M.О́tekeshova teatr sahnasynda «Qa­­­ra­gózden» bólek, M.Áýezovtiń «Eń­lik-Ke­bek» tragedııasyndaǵy – Eńlik, Sh.Aıt­matovtyń «Ana – Jer-Ana» dra­ma­syn­daǵy – Álıman, Ǵ.Músirepovtiń «Aman­geldi» dramasyndaǵy – Baný, T.Ah­ta­novtyń «Joǵalǵan dos» drama­syn­daǵy – Ǵaını, D.Isabekovtiń «Ápke» dr­ama­syndaǵy – Gaýhar, N.Ábýtalıevtiń «О́t­tiń, dúnıe» dramasyndaǵy – Hansha, S.Mu­qanovtyń «Móldir mahabbat» dra­ma­­syn­daǵy – Bátestiń anasy jáne qazirgi za­manǵy dramatýrgııanyń kórnekti ókil­de­ri A.Súleımenov, D.Isabekov, T.Nur­ma­ǵanbetov, R.Muqanova týyndylarynda za­manaýı keıipkerlerdi somdady. Qazaq arý­larynyń birtýar beınelerin Me­rýert О́tekeshova óziniń tabıǵaty men ta­lantyna tán ómirsheń bolmys-bi­t­imimen órnektedi.

Merýert Qarataıqyzy – bú­gin­gi tańda perzentterinen nemere súıip otyr­­ǵan ­aıaýly ana, asyl áje. El­or­da­­myzdaǵy Qa­­zaq ulttyq óner ýnı­ver­­sıtetiniń ­pro­­­­­fessory retinde óz she­­ber­­hanasynda bo­­lashaq ártisterge ká­sibı bilim be­redi. M.О́te­keshovanyń ult­­tyq teatr jáne kıno óne­rindegi ak­­terlik shyǵar­ma­shy­lyǵy men ómir ­joly – jas býynǵa jar­qyn úlgi.

 

Ashat MAEMIROV,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri,

PhD doktory, professor

Sońǵy jańalyqtar

Nar tulǵa

Rýhanııat • Keshe

Ekpe saldyrý ózekti

Medısına • Keshe

Sheteldik basylymnan

Álem • Keshe

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • 17 Sáýir, 2021

Poıyz avtokólikti soqty

Oqıǵa • 17 Sáýir, 2021

Petropavlda tilsiz jaý der kezinde quryqtaldy

Aımaqtar • 17 Sáýir, 2021

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • 17 Sáýir, 2021

Bir táýlikte 2822 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • 17 Sáýir, 2021

Uqsas jańalyqtar