Ádebıet • 07 Sáýir, 2021

Dúnıeni jalt qaratqan edi...

305 ret kórsetildi

Shókeń – Shómishbaı Sarıevpen sonaý 1966 jyldan beri tanys edim. Osy jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń stýdentteri atandyq. Ol – jýrnalıs­tıka, men fılologııa fakýltetinde oqydym.

Ýnıversıtettegi stýdenttik jyldar keremet kún­der­diń kórinisin kóz aldyma ákeledi. Ol kezde   ýnıver­sıtette M.Áýezov atyndaǵy  ádebı birlestik jumys isteıtin. Bul kezeń aqyndardyń  aryndaǵan dáýiri edi. Aıyna keminde eki ret ádebı kesh ótetin. Ol jıyn­nan eshqaısymyz qalmaıtynbyz.

Ádebı keshti ataqty Súıinbaı aqynnyń nemeresi, ǵalym, folklorıst Sultanǵalı Sadyrbaev ustazy­myz júrgizetin.

Marat Otarálıev, Rafael Nııazbekov, Keńshilik Myrzabekov, Jarasqan Ábdirashev, Shómishbaı Sarıev minberdi bermeıtin. Olardyń júregi tola jyr edi. Minezderi de qalyptastqan formatqa syımaıtyn.

Árqaısysy bir-bir álem, bir-bir tulǵa!

Shókeńmen 4-kýrstyń sońynda Samarqandaǵy áskerı jıynda jaqynyraq tanysyp, aralasýǵa múmkindik boldy. Bir kazarmada jattyq. Apta sa­ıyn qala syrtyndaǵy polıgonǵa aparyp tastaıtyn. Shókeń eki jas úlkendigi ári gazette istegen tájirıbesi bar bolǵandyqtan, nebir qııal-ǵajaıyp áńgimeler aıtatyn. Bir qyzyǵy, áńgimeniń bári Aral túbindegi jeztyrnaqtar, dııý-periler, tabıǵattyń qubylysy men jumbaǵy tóńireginde órbıtin. Bunyń ózi poetıkalyq boıaýmen kómkerilip, bizdiń búkil bolmysymyzdy bılep alatyn. Kelesi aptadaǵy áskerı oıyndy asyǵa kútip júretinbiz.

Shómishbaı Sarıev aqyndyq álem esigin erte ashqan. Bala kezinde óleńderi aýdandyq gazette jıi jarııalanyp júredi. Aqyn Zeınolla Shúkirov Shómishbaı óleńderiniń jarııalanýyna ǵana emes, onyń óleń tehnıkasy men teorııasyn úırenýine kóp kómektesti. Onyń ústine Aral aýdandyq «Tolqyn» gazetinde jýrnalıst bolyp qyzmet istep, ýnıversıtetke qalamy qataıyp kelip túsken edi.

Jas shaǵynda:

«Jaısam deımin mol órken

Gúldeı araı júregim.

Ozbaý úshin kóleńkem,

Kúnge qarap júremin», dep jyrlap edi.

Ol kóleńkesin ozdyrǵan joq. О́zi de ósti, poezııasy da ósti. О́leńge jańa órnek, otanshyldyq rýh, názik lırızm alyp keldi.

Eń alǵashqy «Baldáýren» kitabyna qazaqtyń ataqty aqyny, kórnekti ǵalym Ábdilda Tájibaev kirispe jazdy jáne  ákelik keńes berdi. Balany ana tolǵaǵy jetip, toǵyz aı, toǵyz kún kóterip baryp dúnıege ákeledi. О́leń de sondaı. Tolǵaq qysqanda ǵana jaqsy óleń týady.

Ustaz aǵanyń osy bir bataly sózi Shómishbaı Sarıevtiń ómirlik ustanymyna aınaldy. О́ıtkeni qaı óleńin alsań da odan naǵyz poezııanyń sulý órnekti ólshemi men sóz asyly kórinip turady. Sóz uıqasqa emes, uıqas sózge kórik beredi, beıneli obraz sýret sekildi júregińe salynady. Múmkin osy bir qasıetter Shókeńdi, Tumanbaı Moldaǵalıev aıtqandaı, «taýǵa qarap ósýge» jetelegen shyǵar.

Shómishbaı Sarıev 1946 jyly 15 sáýirde Qyzylorda oblysy  Aral aýdanynyń Shómish stansasynda ómirge keldi. Ákesi Naǵashybaı Saryuly men anasy Márııash О́tenııazqyzynyń qýanyshynda shek joq edi. О́ıtkeni buǵan deıin úsh ul shetinep ket­ken bolatyn. Bári Alladan dep, osy balanyń aman qalýyn tiledi. Ájesi: «Shómish stansasynda ómir­ge kelgen balańnyń atyn Shómishbaı qoıarsyń, sonda bala til-kózden aman bolady», degen edi. Naǵashy­baı ulyna azan shaqyryp, «Sh-ó-m-i-sh-baı!» dep at qoıǵan bolatyn.

Jas nárestemen birge úıge qut kirdi. Shómishbaı­dyń sońy­nan bul shańyraqta alty ul-qyz ómir esigin ashty.

Adam úshin týǵan jer óte ystyq. Al aqyn úshin ol – jeruıyq, jer jannaty. Qum quıylǵan, shóldi Aral Shókeń úshin erekshe qymbat. Qaıda baryp, qaı teńizge baryp shomylsa da, shaǵalalardyń bári Araldyń shaǵalalaryndaı áser etedi.  Qyrǵyzdyń Ystyqkólinde shomylyp júrip:

«Qaıdan júrsiń, shaǵalasy Araldyń?

Men de sendeı topyraqtan jaraldym», degen  óleń joldary – sol óshpes sezimniń kórinisi.

Aqynnyń «Shól dalanyń ulymyn» atty jınaq shyǵarýy tegin deısiń be?! Sol týǵan jerge degen qushtarlyqtyń ushqyny.

Uly dala –

Shól dalanyń ulymyn,

О́rkesh-órkesh qumnan órgen burymyn.

Shólirkegen Shól dalanyń kósemi –

Qumdary aman bolsa, men de tirimin.

Arý dala, arman dala, Shól dala

Bul jalǵanda mahabbatym sen ǵana,

Jel yzyńdap qobyzyndaı Qorqyttyń,

Qumdy keship jolǵa shyqtym tolǵana.

Uly dala – Shól dalanyń ulymyn...

Bir kitap, bir tolǵaq, bir sezim, bir mahabbat. Mundaı sózdi naǵyz  aqyn ǵana aıta alady.

...Birde qazaqtyń kórnekti qaıratkeri, mádenıet­tanýshy Murat Áýezov Reseı jaqtan kólikpen kele jatady. Shómish stansasyna toqtap, sý ishpekshi nemese shubat ishkisi keledi. Qudyq basynda oınap júrgen bir  balany shaqyryp alyp, «pálenbaı» degen jazýshy edim, sýsyn ákelip beresiń be deıdi.

Bala: «Aǵaı, siz aqyn Shómishbaı Sarıevti bilesiz be?» deıdi.

Murat Muhtaruly balany synaıyn dep: «Shómishbaı degen aqyndy bilmedim. Ondaı aqyn bar ma edi?» deıdi.

Sonda jas bala: «О́ı, aqyn aǵam Shómishbaıdy bilmeseńiz, nemenege jazýshy bolyp júrsiz?!», dep teris aınalyp júre beredi.

– Aınalaıyn, bilemin, Shómishbaı myqty aqyn, seni synaý úshin ǵana aıtqanmyn.

– Ee, solaı demeısiz be, – dep jas bala kóńildenip, úıinen sup-sýyq shubat ákelip usynady.

Týǵan jer taqyryby – Shómishbaı Sarıev úshin eń mándi, eń qasterli taqyryp.

«Qazaǵymnyń kúıleri-aı», «Dombyra», «Týǵan jer», «Sálem saǵan, týǵan el!», «Araldan ushqan aqqýlar», «Saryarqa», «Qazaqstan», «Bozjorǵa» syndy óleńderi sol týǵan jerge degen sezim shyraǵynan jaralǵan. Ásirese «Aınaldym senen, atameken-aı!» deıtin óleńi ánge ulasyp, ulttyń týǵan jer gımnine aınaldy desem, artyq aıtpaspyn.

Keń dalam!

Tolǵanaıyn,

Tolǵaıyn.

Dombyram,

Qolǵa alaıyn,

Jyrlaıyn.

Qazaǵymnyń dalasyndaı,

Kózimniń qarasyndaı,

Aınaldym seni-aı, ATAMEKEN-AI!

 

Qymbatty dalamyzdaı,

Symbatty anamyzdaı,

Aınaldym seni-aı, ATAMEKEN-AI!

Arymdaı,

Tiregimdeı,

Janymdaı,

Júregimdeı,

Aınaldym seni-aı, ATAMEKEN-AI!

Bul ánniń sózin ádeıi tolyqtaı berip otyrmyn. Az ǵana jolda qanshama maǵyna tur. Ár qazaqtyń atamekeni, ár qazaqtyń júrek sezimi, ár qazaqtyń qasıetti qazyǵy.

Kórnekti lırık aqyn Saǵı Jıenbaev: «Shómishbaı aqynnyń qazaq jyrynyń jasyl jaılaýyna tikken óz otaýy bar. Ol otaýda kórgen adamnyń kókirek kózin ashatyn, kóńilińe sáýle tigetin kórkem keste, naqysh órnekter bar», dep jazǵany joǵaryda aıtqanymyzdyń dáleli ǵoı dep oılaımyn.

Jas bolsa da poezııada bas bolyp, óleńi órge súıregen Shómishbaı Sarıevtiń shyǵarmashylyǵyna zamannyń uly tulǵalary erekshe den qoıdy.

«Shómishbaı Sarıevtiń óleńderi, tabıǵat, óner sýretterin estetıkalyq talǵamda qabyldaýymen, lırıkalyq keıipkerleriniń ári shynaıylyǵymen, ári qarapaıymdylyǵymen baýraıdy»,  dep akademık, synshy Muhamedjan Qarataev jazǵan edi.

Lırık ári azamattyq áýenniń aqyny Ǵafý Qaıyr­bekov bolsa: «Qoǵamdyq-áleýmettik mańyzdy oqıǵalarǵa, óz tusyndaǵy saıasatqa ún qatyp otyrý – úlken oıdyń, mádenıettiń, bilimdiliktiń belgisi»,  dep joǵary baǵa bergen edi.

Ult, qazaq, týǵan jer, týǵan til degen uǵymdar Shómishbaı poezııasynyń ón boıynda tunyp tur.

Lırıkaǵa qaraǵanda mundaı tereń oıdy, aza­mattyq bolmysty ashatyndaı  óleń ońaı jazylmaıdy. Mundaı sátte aqyn men poezııa bir endikte bolady. Sonysymen oqyrmanyn baýrap alady. Árı­ne, munda da sóz júrek únimen ushtasady. Aqyn­nyń búkil jan dúnıesi sózmarjanǵa aınalady. Buǵan «Dombyra» óleńinen bir  shýmaq keltirsek te jet­kilikti.

Babamyzdyń muńysyń sen, dombyra,

Anamyzdyń syrysyń sen, dombyra.

Qazaǵymnyń júreginen jaralǵan

Dalamyzdyń únisiń sen, dombyra!

Shómishbaı Sarıev qazaq lırıkasynyń úlken mektebin jasaǵan Tumanbaı Moldaǵalıevtiń, Qadyr Myrzalıevtiń, Ǵafý Qaıyrbekovtiń, Saǵı Jıenbaevtyń, Muqaǵalı Maqataevtyń poetıkalyq mektebin oıdaǵydaı jalǵastyrdy.

Shómishbaı ózi qandaı bolsa, ómirdi de solaı qabyldady. Ol jaqsylyqty jyrlady. Qorshaǵan ortanyń sulýlyǵyn kóre bildi. Kemshilikter ketedi, adamdar baqytqa jetedi. Ultjandylyq onyń poezııa­syn asqaqtatty, halyq qurmetine bóledi.

Súıdim ómirdi,

Súıdim táńirdi.

Arnadym halqyma,

Júrek pen janymdy.

Ár kún saıyn kúttim,

Atar appaq tańymdy.

Áli de kelem kútip,

Qudaı berer dep baǵymdy.

Janym meniń búgin,

Týǵan jerimdi saǵyndy.

Appaq kúnim taǵy nurǵa malyndy.

Aq júrekti aǵadan,

Bárińdi súıem, bárińdi!

Aqyn halqyn qalaı súıse, halyq ta onyń poezııasyn solaı súıedi. Onyń sózine jazylǵan úsh júzden astam óleń radıo-teleefırden túspeıdi.

Uly ózendeı bir aıaldap turmadym,

Tolqyn bolyp alasuryp tunǵanym.

Men halqymnyń tilegimen sanasyp,

Men halqymnyń júregimen jyrladym.

Bul – aqynnyń jan syry, jan tolǵaýy.

О́ziniń shyǵarmashylyq ǵumyrynda ondaǵan kitaptyń avtory boldy. «Araıly kóktem», «Teńizden soqqan jel», «Taǵdyr», «Zaýla, tulpar», «Ýaqyt», «О́ń men tús», «Úsh ólshem», «Taǵdyr jyry», «Bizdiń ǵasyr», taǵy da basqa kitaptary oqyrman súıispenshiligine bólendi. Tańdamaly óleńder jınaǵy jarııalandy. Ǵylymı zertteý obektisine aınaldy.

Qyzylorda oblysynda shyǵyp jatqan «Syrdarııa» kitaphanasy serııasynan eki tomdyq tańdamaly shyǵarmalar jınaǵy shyqty. Aǵylshyn, orys, qazaq tilderindegi kitabynyń ózi bir tóbe.

Aýdarma salasynda da Shómishbaı Sarıev ónimdi eńbek etti. G.Gýlıa, O.Berggols, I.Aba­shıd­ze, S.Vıkýlov, A.Dementev, F.Alıeva, R.Rojdes­tvenskıı, M.Imeneský sekildi aqyndardyń óleńderin qazaq­sha sóıletti.

Shókeń otbasyn erekshe súıetin. Jubaıy Juma­gúl onyń mýzasyna aınaldy. Keıde shaı ústinde ekeýiniń erli-zaıypty ómiriniń sátterinen syr ańǵa­ryp qalatynmyn.

«Ýáke, – dedi Jumagúl, – Shókeń óleńdi kóbine túnde jazady ǵoı. Túnde oıatyp alyp, óleńin oqıdy. Al men tańerteń jumysqa barýym kerek. Tún jarym ba, tańǵa jýyq pa – Shókeńe báribir. Árıne, men óz pikirim­di aıtyp, birlesip, talqylaıtyn da edik.

Kúnderge kúnder, jyldarǵa jyldar ulasty. Shókeń óleń jazýdyń sheberi boldy. Sondaı kúnder­diń birinde taǵy da oıatty:

– Jumagúl, tur. Tyńda. Shedevr jazdym, – dedi.

– Shóke,  sen endi jaman óleń jaza almaısyń!  – dedim.

Osylaı túngi «poetıkalyq» keshterimiz áli kúnge jal­­ǵasyp keledi», degen áńgime qazir esime túsip otyr.

Shókeń-Shómishbaı otbasynyń mereıin kóterdi. Otbasy Shókeńmen maqtandy. Ul-qyzdary abyro­ıyn asqaqtatty.

«Ýáke, – dedi Shókeń birde. – Meniń atymdy nemerem shyǵarady. Ol hokkeıshi, shabýylshy. Kór de tur, solaı bolady».

Laıym solaı bolsyn!

Abyroıly eńbegi, adal qyzmeti, poezııadaǵy erekshe qoltańbasy úshin Sh.Sarıev Frans Kafka atyndaǵy halyqaralyq syılyqtyń laýreaty atandy. Sondaı-aq táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń ıegeri boldy. Ol – fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri.

...Aramyzda erekshe syılastyq  pen syrlastyq bar edi. Onyń ústine M.Áýezov atyndaǵy  Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qabyrǵasynda jeti jyl birge qyzmet atqardyq.

Qazaq dalasyndaı keń, Aralyndaı aıdyn edi. Ne istersiń?!

Musylmandyq jolynda adamdy aqtyq saparǵa shyǵaryp salar aldynda «qandaı adam edi?» dep suraıdy ǵoı. «О́te jaqsy adam edi, azamat edi, arly edi»,  der edim.

Aralda týyp, baqytyn  Almatydan tapqan keńpeıil, aq júrekti aqyn týraly qandaı teńeý aıtsań da jarasymdy. Onyń ómiri óleńmen órildi.

Shókeńniń óleńderine jazylǵan ánder halyq óleńderine uqsap ketetin. Sonyń ishinde «Qaraǵym-aı» áni sol halyqtyq, ulttyq bolmysymen júrekten júrekke jetti. Áýen men sóz jarasym taýyp, halyq mahabbatyna bólendi.

Dımash Qudaıbergen balamyz «Qaraǵym-aıdy» álemge tanytty. Álemniń jankúıer, ánsúıer qaýymy Shókeńniń sózine jazylǵan sol ándi qazaqsha shyrqady.

О́tken jyldyń jeltoqsanyn aıynda  Shómishbaı Sarıev Otanymyzdyń joǵary nagradasy – Birinshi dárejeli «Barys» ordenimen marapattaldy.

Almatyǵa arnaıy ushyp kelip, Shóke-Shómish­baı­dy  quttyqtaǵanmyn.

«Poezııa barysy ediń, endi memlekettiń Birin­shi dárejeli «Barysy» boldyń», dep qushaqtasqan sát­ter kózimnen de, kóńilimnen de ketpeıdi.

Dosym, áriptesim, kýrstasym Shókeńdi bul sońǵy kórýim eken.

– Sáýir aıyn jaqsy kóremin, –  deıtin edi
Shómish­baı.

– Nege? – deımin men.

– О́ıtkeni 15 sáýirde men ómirge keldim ǵoı, – deı­tin.

Sáýir de keldi. Shókeń tiri bolǵanda 75-ke keler edi. Madaq maqala jazýdyń ornyna, estelik jazyp otyrmyn.

Jaısam deımin mol órken,

Ǵalam degen qandaı ǵajap keń ediń.

Júregimnen óleń syılap ómirge,

Dúnıeni jalt qaratsam dep edim.

Iá, Shómishbaı Sarıev óz poezııasymen dúnıeni jalt qaratty.

 

Ýálıhan QALIJANOV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory,

UǴA akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Eldanaǵa el rıza

Sport • Keshe

Jumekenniń «Balaýsasy»

Rýhanııat • Keshe

«Sálemetsiz be, Baqtııar!»

Rýhanııat • Keshe

Sortóbeniń baǵy eselenip keledi

Rýhanııat • Keshe

Aldaǵy apta kún jylynady

Aýa raıy • Keshe

Súıispenshilik sabaǵy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar