Ondaǵy periler men dııýlar, samuryq pen san alýan alyptar, arasan bulaqtar men máńgi sarǵaımaıtyn balǵyn quraqtar talaı ertegige júk bolǵan. Osynaý Qap taýynan da ıyǵy asqaq, qazynaly jumbaǵy qatparly, ar-namysy aıbyndy, bekzat ta tákappar dańqymen, izgilikti ıirimimen álemdik ádebıette túrki halyqtarynyń mártebesin aspandatqan baýyrlas ázerbaıjan halqynyń súıikti perzenti, álem ádebıetiniń kórnekti ókili, danyshpan aqyn Nızamı Gánjaýıdiń ómirge kelgenine bıyl 880 jyl tolyp otyr. Soǵan oraı Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıev 2021 jyldy «Nızamı Gánjaýı jyly» dep jarııalady.

Nızamı Gánjaýı (1141-1209) – ázer­­baıjan halqynyń klassık aqyny, túrki áleminiń uly oıshyly. Ol 1141 jyly qazirgi Ázerbaıjannyń Gánja qalasynda dúnıege kelgen. «Gánjaýı» – onyń laqap aty, shyn esimi Ilııas ıbn Júsip Nızamı. Gánjasháı ózeniniń alqa­bynda ornalasqan kórikti Gánja shaha­ry orta ǵasyrda mádenıet pen bi­lim­niń, saýda men qolónerdiń gúldengen ortalyǵyna aınalady. Kavkaz, Taıaý Shyǵys, Orta Azııa elderimen tyǵyz qatynasta bolǵan Gánjada sol zamanda úzdik ónerge ıe bolǵan ataqty sha­ıyrlar men oıshyldar, qylqalam, qus­nıhat sheberleri, zergerler men sáý­letshiler bas qosady. Aqynnyń ákesi áýeli Iranda, keıinnen Gánja sha­haryn­da ómir súredi. Nızamı jasta­ıynan ǵylym-bilimge qushtar zerektigimen kózge túsip, matematıka, medısına, mýzyka, beıneleý óneri, ıslam fılosofııasy, fıkh, astronomııa, juldyznama, alhımııa, botanıka, teologııa, ıslam, hrıstıan, ıýdaızm, zoroastrızm, manı ilimi, mıfologııa, úndi men antıkalyq mádenıet mırastary jáne basqa da salalardy tereń meńgerip ósedi. Onyń sol dáýirdegi ǵylymdy jan-jaqty meńgergen ǵulama ekendigi óleńderi men dastandarynan aıqyn kórinip turady:

Oqydym arabshany, Darıdy da,

Úńildim Buharı men Tabarıǵa.

Jyrlarym aǵat, qate bolmasyn dep,

Ashtym men, kitaptardyń qoımasyn kóp.

Pehlevı qoımasynan býma taptym,

Izetpen ár paraqqa shyraq jaqtym.

Kóneniń kóp kitabyn taýysqanda,

Qalamym qanat qaqty alystarǵa.

(Aýdarǵan Q.Bekqojın)

Ol óleńderin túrk tilimen qatar, arab, parsy tilderinde jazǵan. X-XII ǵa­syr­larda eldiń áleýmettik-saıası ómiri­ne daǵdarys pen qıynshylyq ákel­gen Iran, Kavkaz, Turan bıleýshi­ler­iniń taq talasyn ótkir synap, el­diń arman-muńyn, izgilik pen mahabbat­ty parasat shýaǵyna órnektep sheber jyrlaǵan Nızamıdiń álemge áıgili «Hamsa» toptamasyna enetin bes das­tany jáne lırıkalyq óleńder dıva­ny­nyń jeke bólimderi, 6 qasıda, 116 ǵazel, 2 qyta, 30 rýbaı jáne basqadaı týyn­dylary búginge jetken.

Aqynnyń jaýhar týyndylary Shyǵys pen Batys poezııasynyń damýyna orasan zor yqpalyn tıgizdi. Ási­rese Hafız Shırazı, Jalal-ad­dın Rýmı, Saǵdı syndy aqyndar onyń nárli poe­zııasynan sýsyndady. My­saly, Ámir Husraý Dehleýı, Áli­sher Naýaı, Abaı, Gıote taǵy basqa aqyn­dar­dyń dastanda­ry Nızamıdiń ásem ále­minen tamyr tar­typ órbidi. Shy­ǵys shaıyrlarynyń bar­shasy názıra úl­gisinde Nızamıdi jań­ǵyrtyp qaıta­laıdy. «Husraý – Shy­ryndy» 1383 jyly Saraı Berkedegi qyp­shaq Qutyp ta jyrǵa qosady. Bul mek­tepten Batys klassıkteri de qur ala­qan qalmaǵan. Aı­talyq, «Jeti arý» das­tanynyń «Týran­dot hanshaıym» atty bólimin ne­mis aqyny Gıote de jyrlaǵan.

Parsy tildi ádebıette Saǵdı, Fır­d­aýsı, Anvarıdi aqyndardyń paıǵam­bary dese, Fırdaýsı jazǵan «Shah­namadan» asyryp «Hamsa» jazyp, bes das­tannan quralatyn jańa janrdy álemdik ádebıetke endirip, sony ba­ǵyt qalyptastyrǵan Nızamıdi «aqyn­dardyń Táńirisi» dep zamana danyshpandary aspandatyp baǵa bergen, al onyń aldynda dúnıege teńdessiz týyndy «Shahnamasy» arqyly máshhúr bolǵan Fırdaýsıdi «shaıyrlardyń paıǵambary» dep ulyqtasa kerek.

Shyǵys ádebı dástúrine jańa ór­nek ákelgen ǵulama shaıyr Nızamı ózi­nen burynǵy Fırdaýsı, Sanaı sekil­di aqyndardyń ádebı mırastaryn jalań jalǵastyrýshy ǵana emes, shy­ǵar­mashylyqpen ilgeri damytýshy, sy­nı kózqaraspen shıratyp, sony beles­ke kóterýshi tulǵa retinde daralanady. Ol móldir mahabbatty, izgilik pen adal eńbekti, qarapaıymdylyq pen ná­zik­tikti, qısapsyz baılyq, sheksiz bı­lik, toǵysharlyq pen qatygezdikke qara­ma-qarsy qoıyp jyrlap, adam­ rýhy­nyń bárinen asqaq ekenin ulyqtaıdy.

Shaıyrdyń negizgi irgeli shyǵarmasy – «Hamsa» («Bes dastan toptamasy»), oǵan «Syrlar qazynasy» (1173 – 1179), «Husraý-Shyryn» (1181), «Láıli-Májnún» (1188), «Jeti arý» (1197) jáne «Eskendirnama» (1203) atty bes dastany kirgen. Nızamıdiń estetıkalyq-fılosofııalyq sony da kúrdeli pa­ıymmen úılestirip, ensıklopedııalyq ushan-teńiz ilim-bilimmen nárlendirip, qaıtalanbas ásemdikpen órnektegen «Hamsa» («Bes dastan toptamasy») epopeıasy álem ádebıetiniń altyn qorynyń tórinen oryn alady. Nızamı Gánjaýıdiń «Hamsa» toptamasy shamamen alpys myń jol óleńnen quralady, aqyn bul bes dastandy ómiriniń sońǵy otyz jylynda jazyp bitiredi.

«Ýa, qudiret, kóter meni quzyryń­nyń qaqpasyna, Tákappar jurt esigin­de denem shań bop jatpasyn da!», dep jyrlaǵan shaıyr patsha saraıynyń bulbuly bolýdy qalamaı, shabytty shyǵarmashylyq azat rýhty tańdap, serilik pen rýhanı kemeldený jolyn ómirine serik etken. Onyń óleńderinen sopylyq baǵyttyń izderi aıqyn baı­qalady. Abjad esepterimen Nızamı aty 1001 degen sanǵa para-par, ony da óleńderinde sıpattaıdy.

Nızamı «Hamsany» quraıtyn «Sy­r­lar qazynasy (Maǵzam ýl-as­rar)» dastanyn Erzınjan ákimi Bah­­ram Shah ıbn Dáýitke, «Husraý men Shy­ryn­dy» Seljuq sultany Atabek Maham­med ıbn Jahan Pehlevanǵa, «Láıli men Májnúndi» Shırvan shah I Ahsıtanǵa, «Jeti arýdy» Maraǵa bıleýshisi Aladdın Kórpe-Arslanǵa arnaıdy. «Eskendirnama» dastany «Sharaf­nama» jáne «Ikbalnama» atty eki bólimnen turady. «Sharaf­nama» kitabyn Ázerbaıjan Atabegi Nús­rátaddın Ábýbákir ıbn Muhammedke, «Ikbalname» kitabyn Mosýl ákimi Málik Izaddınge arnaıdy.

Onyń dıdaktıkalyq-fılosofııa­lyq oı-pikirlerge toly «Syrlar qazyna­sy» dastanynda aqyn adam balasy­nyń ótkinshi fánı jalǵanǵa kelýi, erje­tip, ǵumyr keshýi, aqyry sol ómirmen bir­jola qoshtasýy jaıynda tolǵasa, «Hus­raý men Shyryn» dastanynda adam boıyndaǵy eń asyl qasıet – mahabbatty jyrlaı otyryp, sol arqyly ol memleketti basqaratyn adam qashanda qara qyldy qaq jaratyndaı ádil, aq nıetti, meıirimdi jan bolýy kerek degen pikir aıtady. Al ǵumyr boıy adal mahabbatynan aınymaǵan Shyryn sulýdy Nızamı izgiliktiń úl­gisi etip madaqtasa, «Eskendirnama» shyǵarmasynda ejelgi ańyz-laqap­qa aınalǵan patsha Eskendir Zulqar­naıyn týraly tarıhı baı derekterdi kórkemdikpen árlep, jyrǵa arqaý etedi. Qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń «Eskendir» dastanyn Nızamı úlgisine jaqyn jyrlaǵanyn kemeńger Muhtar Áýezov anyqtaǵan.

«Husraý-Shyryn» dastanynyń keıipkerler júıesiniń ózinde ejelgi zaman poezııasynyń dástúrinde kezdes­peı­tin ózgeshe jańa lep, tosyn mú­sindeý baıqalady. Aıtalyq, das­tannyń bas keıipkeri áıel, ol – sulýlyǵy men danalyǵy jarasym tapqan Shyryn. Onyń danalyǵy el bılegen patshalardan da artyq, názik sezim, tereń parasat, adal mahabbattyń ıesi. Mundaı arý beınesi sol dáýirde álemdik ádebıette kezdespeıtin sırek qubylys. Baılyǵy men bıligi sheksiz, biraq kórkem minezdi jomart patsha Husraýǵa qarsy qoıylǵan keıipker de sony, ol – qarapaıym eńbek adamy, tas qashaýshy Farhad. Onyń alyp dene­si men izgi kóńili adal eńbek ıesiniń már­tebesi patsha taǵynan da, qısapsyz qa­zy­na­dan da asqaq ekendigin tanytyp, da­nysh­pan Nızamı gýmanıstik rýhty, adal­dyq pen eńbekqumarlyqty, móldir mahabbatty barsha qundylyqtan artyq baǵalap, adamzatqa úlgi etkendigin dáıekteıdi.

«Hamsadaǵy» oqıǵalar shytyrman hıkaıa, qyzyqty ańyz-ápsana, shıryq­qan sıýjettik jelige órilip, oqyrmandy beıjaı qaldyrmaı tartymdylyǵy­men arbap alady. Shaıyrdyń sheberligi sol, onyń árbir keıipkeri bir-birine múl­de uqsamaı, jańa qyrymen,tylsym sy­ry­men, qyzý tartys-talaspen, ár das­­tanda oqıǵalar býyrqanyp damý­men sýret­teledi. Mysaly, Husraý pat­sha men Farhad sheberdiń kezdesýin­degi my­naý dıalog ejelgi túrki dástúrindegi aıtys úlgisinde, naqtyraq aıtqanda, she­shendik daý mazmunynda berilgen desek bolady:

Husraý: – Ýa, kimsiń sen, qalaı bilmeı kelgenmin.

Farhad: – Meniń ólkem alysta, dostyq degen eldenmin.

Husraý: – Nemen saýda jasaıdy, qııannan kelip qaıdaǵy?

Farhad: – Júrekterin aıyrbastap, qaıǵy arqalap qaıtady.

Husraý: – Júrekterdi tastap ketý ońaı emes eken ǵoı.

Farhad: – Bul mahabbat árkimge olja bermes meken ǵoı.

(Aýdarǵan О́.Kúmisbaev)

Danyshpan aqynnyń adamnyń ke­mel­denýi men júrekti áspetteýi, izgilik pen mahabbatty, adamnyń ar-namysyn, muqalmas jigerin dáripteýi, ádiletti qoǵamdy, qaıyrymdy mekendi arman-ańsar etýi baǵzy túrkilik «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaıtyn» Jeruıyq – О́túken ápsanasymen, sonymen bir­ge keıingi Ábý Nasyr ál-Farabı mu­ratymen tereń úılesip qabysady. Ál­bet­te, antıkalyq sanatkerler men úndi danalarynyń oı ushqyndary da Nızamı Gánjaýı ónernamasynda aıryqsha iz qaldyrǵany ańdalady. Adamzattyń aqyl-oı qazynasynyń tunyǵymen sýarylǵan onyń ozyq týyndylarynyń máńgilik jasaý syry da osynda bolsa kerek. Máselen, aqynnyń sýretteýinde Eskendir el qamyn jegen, qara qyldy qaq jarǵan ádiletti, minsiz patsha, zamanynan ozǵan oıshyl, onyń qasynda erip júrgen nókerleri Arıstotel, Valıs (Fales Mıletskıı), Sokrat, Pýlınas (Apollonıı Tıanskıı), Fýrfýrıýs (Porfırıı Tırskıı), Hermıs (Germes Trısmegıst) jáne Platon.

Ol jahandy sharlap júrip Ázer­baı­jannyń Barda ólkesinen arý patsha­­ıym Nýshabe eline keledi. Aqyn Ázerbaı­­jan jeriniń sulýlyǵyn, Barda qalasy­­nyń ásemdigin, adamdarynyń jomart peıi­lin qulpyrtyp aıshyqtaıdy. Jı­han­­kez ol elde tek qana áıelder ómir súre­ti­nin, ǵajaıyp ádilet ornaǵany­na kýá bolady. Elshi bolyp pishinin ózger­tip jasyrynyp kelgen Eskendir patshany Nýshabe hanym bilip qoıady, sebebi Zulqarnaıynnyń sýreti saraı qorynda bar bolatyn. Ol ulyq meımannyń qurmetine ulan-asyr toı jasap, dastarqan tartady. Mundaǵy as máziri patsha men onyń sarbazdaryn tańǵaldyrady. Sebebi Nýshabe hanym taǵamnyń ornyna, dastarqanǵa úıip-tógip nebir asyl tas, jaýharlardy jaınatyp qoıady. Buǵan patsha qaıran qalyp, sebebin suraǵanda hanshaıym bylaı dep ja­ýap beredi:

Sizge tamaq bolmasa gaýhar marjan,

El tonaısyń nelikten salyp  maıdan.

Jyltyraǵan merýert, jaqut,  laǵyl,

Ashyqqanǵa bıdaıdaı bolsyn  qaıdan?

Kózdiń qurtyn alatyn asyl tasqa,

Aldanyp ashkóz jandar joldan taıǵan.

Talaı adam ashtyqtan  buralyp júr,

Sonyń qamyn kim oılar,  patsham, oılan?!

(Aýdarǵan A.Toıshanuly)

«Eskendirnama» dastany «Sharaf­nama» (Dańq kitaby) jáne «Ikbalname» (Baqyt kitaby) atty eki bólimnen tura­tyny belgili. Sońǵy bólimde Esken­dir patsha álemdi sharlap júrip soltústik qıyrdan «Izgi qalaǵa» tap bolady. Bul ǵajaıyp mekenniń sıpaty da Ábý Nasyr ál-Farabı traktatynda baıan­dalǵan ádiletti qala-memleketke uqsas bolýy túrki ulylarynyń ara­syn­daǵy dástúr sabaqtastyǵy berik bol­ǵandyǵynyń bir dáleli-syndy. Bul qalada árbir adamnyń quqy teń, bı­leýshi men baǵynýshyda aıyrma joq, baı men kedeı degen túsinik joıyl­ǵan, zorlyq-zombylyq atymen joq, qojaıyn men qul degen bolmaıdy, aýrý, ashtyq pen jalańashtyq joq, adamdar qartaıǵansha baqytty ómir súre beredi, sebebi ádilet saltanat qu­ryp, turǵyndar erkindikpen tolyq qam­tamasyz etilgen. Eger qapelimde bireý ádilet zańyn buzsa, ony adamdar bul ól­keden qýyp jiberedi eken. Ejelgi túr­­kiniń «Máńgi el» ápsanasynan bas­taý alyp baýyrlas halyqtardyń epı­ka­­­lyq sanasyna arqaý bolǵan osy izgi me­­ken­­di Nızamı asqaqtata jyrlaıdy. Onyń turǵyndary jıhankezge bylaı deıdi:

Bizdiń elde bolmaıdy urlyq-qarlyq,

Qajetsiz bop esikten qulypty  aldyq.

Munda joq aldap-arbaý, ótirik aıtý,

Qorqynysh, zorlyq, qorlyq, kiriptarlyq.

Sıyrlar en jaılaýdy aralaıdy,

Bireý baǵyp, ony eshkim qamamaıdy.

Senseńiz, jyrtqyshqa da zıyn bitken,

Arystan-qasqyr tabynǵa jolamaıdy.

(Aýdarǵan A.Toıshanuly)

Gánjaýıdiń áleýmettik-ýtopııalyq kózqarastary, asyl murattary kóne túrki, orta ǵasyrlyq túrki jazba ádebı murasy, halyq qazynasymen tyǵyz astasyp jatýy qaıran qaldyrady. Ol jyryna arqaý etken taqyryptardy shyǵys klassıkteriniń barshasy názıra úlgisi boıynsha qaıtadan jańǵyrtyp jyrlap, ónegeli mektep qalyptastyrǵan. Álbette, Nızamı poezııasynyń dástúrli órnegi qazaq poezııasynda Shortanbaı, Dýlat, Abaı, Shákárim, Sháńgereı, Shádi, Máshhúr Júsip, Aqan seri, Turmaǵambet sekildi sóz zergerleriniń shyǵarmalarynda aıqyn baıqalyp turady.

Uly Abaı ustazy Nızamı Gánjaýı­den kóp úlgi úırengeni onyń óleńderi­niń oı qunary men kórkemdik kestesi­nen ańdalady. Aqyn Abaı názıra­shyl­dyq dástúrinde «Eskendir» poe­masyn jyrlaǵany anyq. Biraq ol uly ustazyna qur eliktemeı onyń murasyn shyǵarmashylyqpen erkin meńgerip, ózi ómir súrip otyrǵan dáýiriniń shyn­dyǵy turǵysynan baǵamdaǵany baıqa­lady. Nızamı «Hamsasynda» keıipker bolǵan barsha patshalardy synap-minep, tek qana Eskendirdi minsiz patsha, ádiletti bıleýshi, erekshe asylzada etip beıneleıdi. Naýaı da osy súrleý­di ustanady. Abaı bolsa, kerisinshe Eskendirdi joıqyn shapqynshylyq jasap el jaýlaǵan ashkóz jemit patsha retinde áshkerelep, «baqpen asqan patshadan, mımen asqan qara artyq» dep óz óleńinde aıtqanyndaı dana Arıstoteldi asqaqtatady. Pendeniń toıymsyz kózi bir shymshym topyraqqa toıady degen eski ańyzdy támsil etip, aınalasyndaǵy zamandastarǵa, oqyrmandarǵa synshyl oı tastap, ǵıbrat berýdi, dúnıeqońyzdyqtan saqtandyrýdy maqsut tutady.

Nızamı men Abaıda úndes úlgi, oramdas oı saryny mol kezdesedi:

Nızamı:

Jazmyshty uq, – fánılik bul is pen ataq,

Bári de bolar bir kún kór-topyraq.

(Aýdarǵan Q.Bekqojın)

Abaı:

Adamzat – búgin adam, erteń topyraq,

Búgingi ómir jarqyldap  aldar biraq.

Uly Abaı dástúrin keıingi tolqyn qazaq aqyndary jasampazdyqpen jań­ǵyrtty. Danyshpan Nızamı Gán­jaýıdiń «Láıli-Májnún» dastanyn T.Jarokov, T.Álimqulov, Ǵ.Ormanov, Q.Amanjolov, J.Syzdyqov, D.Ábilov, A.Jumaǵalıev bastaǵan bir top áıgili aqyndar aýdaryp, 1947 jyly Nızamı Gánjaýıdiń 800 jyldyq mereı­toıyna tartý etti. 1980 jyly «Jeti arý» poema­syn kórnekti aqyn Q.Bekqojın aýdaryp jarııalady.

Nızamı Gánjaýı otyzdan asqan shaǵynda qypshaq qyzy Áppaqqa úı­lenip, oǵan kóptegen óleńin arnap, asyl jarynyń beınesin, móldir mahab­ba­tyn jyr-dastandarynda she­ber­likpen músindegen. Osy shejire­lik tarıhtan shabytyna alaý jaqqan aqıyq aqyn Q.Bekqojın 1974 jyly «Áppaqnama» dastanyn jazady. Q.Qýanyshbaev teatry Nızamı Gán­jaýıdiń «Láıli-Májnún» dastany jelisi boıynsha spektakl ázirlep, 2019 jyly tabys­ty sahnalap, kórermenge kóne ǵasyr kúmbirin jetkizdi.

Sóz asyl talaı ǵaıyp syr ashatyn,

Álemmen syry jumbaq syrlasatyn.

Búgin bardyń erteń-aq bári ósher,

Sóz ǵana máńgi jasap, maıdan kesher!

Baq solar, jibek shirip, kúmbez qular,

Bári-bári jelge keter, tek sóz qalar.

(Aýdarǵan Q.Bekqojın)

– dep túrki halqynyń danyshpan aqyny Nızamı Gánjaýı jyrlaǵandaı shaıyrdyń óner álemindegi shuǵylasy adamzat balasynyń júregine nurly shýaǵyn máńgi shasha beredi.