Aımaqtar • 11 Sáýir, 2021

Uly dalany jańǵyrtqan ulaǵat

174 ret kórsetildi

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2017 jylǵy 12 sáýirde jarııalanǵan «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy myń san ıgi bastamaǵa muryndyq boldy.

Buǵan osy baǵdarlama bastalǵaly ót­ken tórt jyl ishinde bir ǵana Batys Qazaq­stan oblysynda atqa­ryl­­ǵan is­terge sholý jasap, kóz jet­kizýge bo­la­­dy. Eń qýanyshtysy, bul ju­mys­tyń ba­­sym kópshiligi halyq­tyń óz kúshi­men, erik­tiler men demeýshilerdiń qol­­daýy­­men júzege asty. Bir jeńnen – qol, bir jaǵadan bas shyǵarý degen osy emes pe?

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý barysyn úılestirip otyrǵan oblystyq keńsege bas suqsańyz, tórt jyl ishinde jasalǵan nebir jan tebi­renterlik jańalyqtarmen tanysý­ǵa bolady. Qaǵaz betinde birer sóılem­men jazylǵan aqparattyń artynda júzdegen adamnyń janqııarlyq isteri, aza­mattyq aýan, minez ben meıirim, per­zenttik paryz, aqjúrek jomarttyq jatyr.

О́ńirlik ofıstiń esebin qarap otyrmyn. «2017-2020 jyldary baǵdarlama aıasynda Batys Qazaqstan oblysynda 5745 shara uıymdastyrylyp, 5 mlrd teńgeden asa qarajat jumsaldy. Bul is-sharalarǵa 1 mıllıonnan astam adam qamtyldy» delingen eken. Shyn­týaı­tyna kelsek, oblystyń búkil halqy 650 myńnan sál ǵana asady. Iаǵnı osy jyldary «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­dar­lamasynyń tolqyny oblystyń ár tur­ǵynyn keminde 2-3 ret sharpyp ótti degen sóz ǵoı. Rasynda da halyq ara­synda tanymaldylyǵy, jaqsy maǵy­na­syn­da «juqpalylyǵy» budan artyq bas­tama bizde buǵan deıin bolmaǵan sııaqty.

Baǵdarlamaǵa jaqyn júrgender bi­ledi, «Rýhanı jańǵyrýdyń» bir­neshe baǵyty, ıaǵnı arnaıy jobalary beki­tilgen. Bul halyq ishindegi ár­túr­­li áleýmettik toptardyń, qoǵam­nyń san túrli qatparlarynyń maq­sat-múddesine, kózqarasyna saı bolý úshin jasalǵan. Shynynda da keı­bi­reý­ler úshin týǵan jerine kómektesý – per­zenttik paryz bolsa, endi bir top tarıhı hám kıeli jerlerdiń kórkeıgenin qalaıdy. Álemniń eń ozyq úlgilerin qazaq dalasyna alyp kelip, qazaq tilin­de sóıletýdi qolǵa alǵandar bir tóbe bolsa, túgel túrkiniń tutastyǵyn ti­lep, týystyq týyn jelbiretetinder de az emes. Osynyń bári túptep kelgende Qazaq­stan qoǵamyn, qazaq halqyn jańa sapalyq deńgeıge kótergen bas­tama bolǵany anyq.

Sóz basynda aıtqanymyzdaı, baǵ­dar­lamanyń Batys Qazaqstan obly­synda damý dınamıkasynan habar bere­tin birer sıfrdy kórsete keteıik.

Bastama alǵash qolǵa alynǵan 2017 jyly óńirde 543 is-shara uıymdas­tyrylyp, oǵan jergilikti bıýdjetten 199 mln teńge, al demeýshiler men mesenattardan 2 mlrd 581 mln 864 myń teńge jumsalǵan eken. Bul isterge 25,5 myńdaı adam atsalysqan.

Al 2018 jyly bul sandar eselep ósken! Jyl boıyna 1579 is-shara ótip, oǵan 194 550 adam qatysypty. Atqa­ryl­ǵan joba sany 252-ge jetken.

Osy úrdis 2019 jyly da saqtalǵan. Is-sharalar sany 2677-ge deıin kó­beıip, 711 mln 448 myń teńgeniń 195 jobasy júzege asqan. 260 myń turǵyn tartylǵan.

Al ótken 2020 jyldyń kórset­kish­terine álemdi ábiger qylǵan pandemııa kesirin tıgizgeni baıqalady. Biraq bul kezeńde eriktiler alǵa shyǵyp, taǵdyr tálkegine qalǵan, az qamtylǵan otbasylarǵa kómektesýge, pandemııamen kúresip júrgen medısına, quqyq qor­ǵaý qyzmetkerlerine qol ushyn berý­ge jumylǵanyn kózimiz kórdi. Bul jyly mesenattardan jınalǵan qar­jy da artyp, 1 mlrd 51 mln teńge bolypty. 406 myń adam aqjoltaı isterge atsalysqan.

 

Týǵan jerdiń

tútini de ystyq

Qazaq «Er – týǵan jerine, ıt – toı­ǵan jerine» degen maqal shyǵarǵan ha­­lyq qoı. Shynynda joǵaryda atal­ǵan sharalardyń basym kópshiligi, jum­­salǵan qarajattyń 4/5 bóligi Aqja­ıyq óńi­rinde dál osy «Týǵan jer» ar­­naıy jobasyna jumsalǵan eken.

Basym bóligi kúsheıtilgen karantın jaǵdaıynda ótken keshegi kibi­se jylynyń ózinde oblysta mesenat­tardyń qoldaýymen Báıterek aýdany Pogodaev aýylynda – mádenı-sport kesheni, Qaztalov aýdany Jańajol aýylynda – feldsherlik-akýsherlik pýnkt, osy aýdannyń Qosoba aýylyn­da – bastaýysh mektep, Oral qalasy­nyń Zachagansk kentinde – kóp balaly anaǵa turǵyn úı salyndy. Odan bólek 4 mádenı nysan boı kótergen. Mysaly, Qaratóbe aýylynda Alash Orda jáne Qaıyrjan Hasanovtyń memorıaldyq-mýzeı keshenin belgili ólketanýshynyń uldary 100 mln teńgege óz qarajatymen turǵyzdy. Aq­jaıyq aýdanynyń kásipkerleri men qara­paıym turǵyndary aqıyq aqyn Juban Moldaǵalıevtiń 100 jyldyq mereıtoıyn «Juban ortalyǵy» atty mádenı keshen turǵyzyp atap ótti. Syrym aýdanynyń Sholaqańqaty aýyldyq okrýginde Ersary batyr Begeıulyna kesene kóterilse, Oral qalasynda «Bes urpaq» saıabaǵy paıda boldy.

Eldegi tótenshe jaǵdaı kezinde me­senattardyń kómegimen jalpy somasy 120 mln teńgege 160 dana ottegi kon­sentraty, 400 pýlsoksımetr, dári-dármek alynyp, oblystaǵy medı­sınalyq mekemelerge tabystaldy.

Aıtpaqshy, dál osy «Týǵan jer» jobasy aıasynda 2017 jyly Oral qala­synda mesenattardyń demeý­shili­gimen «Rýhanı jańǵyrý» mýzeıi ashyl­ǵan bolatyn. «Alash tarıhy», «Ulttyq baspasóz tarıhy», «Kıeli jer­ler» taqyrybyna jasaqtalǵan mýzeı eksponattaryn búginge deıin 16 myń­nan asa adam qarap úlgeripti.

2018 jyly elimizde uly kompozıtor Qurmanǵazynyń mereıtoıy ata­lyp ótken edi. Sol sharalar aıasynda Batys Qazaqstan oblysynda «Ǵasyr qoınaýynan jetken babalar úni» halyqaralyq ekspedısııasy, «Jahan­daný álemi jáne Qurmanǵazy Saǵyr­baıulynyń máńgilik murasy» res­pýb­lıkalyq ǵylymı-tájirıbıe­lik konferensııasy, «Uly dala mura­sy» respýblıkalyq dombyrashylar baıqaýy uıymdastyryldy. Oral qalasynda ótken «Naǵyz qazaq – dombyra» aksııasyna bir mezgilde 1700 dombyrashy qatysyp, Gınnestiń rekordtar kitabyna jazyldy.

 

Kıeli oryndar

shaqyrady

Qazaqstan bolashaqta týrızm salasyn tabysty kásip kózine aınaldyrýdy kózdep otyrǵan el. Sonyń ishinde Batys Qazaqstannyń tarıhı hám kıeli oryndary da nazardan tys qalmaý kerek. «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» arnaıy jobasy aıasynda óńirde tarıhı-má­denı jádigerler esepke alyndy. Onyń ishinde 8 nysan Qazaqstannyń jalpyulttyq kıeli jerleri tizimine endi. Sonyń ishinde ortaǵasyrlyq Jaıyq qalashyǵy ornyn zertteý jáne mýzeılendirý jobasy jasaldy. Bókeı Orda tarıhı-mýzeı kesheni de elimizde barynsha tolyq saqtalǵan jalǵyz han ordasy retinde kópshilik qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. Respýblıka bıýdjeti esebinen salynyp jatqan Qaztalov-Jánibek-Bókeı ordasy tas joly qurylysy tezirek aıaqtalsa, Ordaǵa barýshylar legi eselep artary anyq. Osy Ordada taǵy bir jalpyulttyq kıeli nysan – kúıshi Dáýletkereı Shyǵaıulynyń kesenesi bar. Al Jympıtydaǵy Alash mýzeıi Jahansha men Halel Dosmuhameduly bastaǵan Alash arystarynyń taban izi qalǵan tarıhı ǵımaratymen baǵaly. 2018 jyly «Alash Orda úıi» res­pýblıkalyq baıqaýda «Úzdik mýzeı» atalymy boıynsha 1-oryndy ıelendi. Al áýlıe Jumaǵazy haziret zıratyna táý etýshiler legin qudaısyz Keńes ókimeti de tyıa almaǵan eken. Kýlttik nysan, zııarat orny retinde tek Qazaqstan emes, taıaý shet­elder­ge de áıgili bul keshende búkil ınf­ra­­qurylym halyqtyń kúshi­men ja­sal­ǵan. Endi jergilikti bılik jol máse­lesin sheship, halyqtyń talaı jylǵy tilegin júzege asyrmaq.

Aıtpaqshy, áıgili Taqsaı han­shaıy­my – altyn adam tabylǵan saq qor­ǵany men HH ǵasyrdyń kór­nek­ti qaıratkeri, aqyn ári oıshyl Ǵu­mar Qarashtyń zıratyna záýlim ke­se­neni dál osy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda jergilikti halyq óz kúshimen kóterip qoıdy.

Búginde Batys Qazaqstan oblysynda mádenı-týrıstik klasterdi damytý boıynsha – «Bókeı Orda kıeli jerleri» (Han Ordasy), «Alash Orda úıi», «Jumaǵazy haziret» kese­nesi, «Altyn Hanshaıym» Taqsaı kor­ǵan­dary jáne «Jaıyq qalashyǵy» baǵyttary josparlanǵan.

 

Aýyl – el besigi

«Týǵan jer» jobasy­men úndes keletin «Aýyl – el besigi» baǵdarla­masy aýyldardyń ınfraqury­ly­myn jaqsartý maqsatyn kózdeıdi. О́t­ken jyldary oblystyń 12 aýda­nyn­­da da osyndaı is-sharalar ótti. Shal­ǵaı aýyldarǵa sý qubyryn júr­gizý, aýylishilik joldardy jóndeý jáne salý, mektepter men dárigerlik ambý­la­tor­ııalardy kúrdeli jóndeý, jaıaý júr­­ginshiler joldaryn salý jáne ja­ryq­tandyrý sekildi ıgi ister atqaryldy.

Mysal retinde aıta ketsek, Aqja­ıyq aýdanynyń Jaıyq aýylynda aýdan ortalyǵy men Jaıyq aýylyn qosa­tyn joldyń 3,2 shaqyrymyn kúr­deli jóndeý aıaqtaldy. Osy bir aralyq aýa raıynyń qolaısyz kezeńinde aýyl turǵyndaryn sarsańǵa salatyn. Aqyry osy arnaıy joba aıasynda sheshimin tapty.

Sondaı-aq Bókeı ordasy aýdany­nyń ortalyǵy Saıhynda birneshe kósheniń jolyna kúrdeli jóndeý júr­gizildi. Jánibek aýdany, Borsy aýyl­dyq okrýginiń Tegisshil eldi meke­nine aýyz sý qubyry tartyldy.

Al Bórli aýdanynyń ortalyǵy Aqsaı qalasyn irgedegi Qyzyltal shaǵyn aýdanymen jalǵaıtyn avto­jol­ǵa kúrdeli jóndeý bastaldy.

Jyldan artyq ýaqytqa sozylǵan pandemııa jomart jandardyń jolyna tusaý bolmapty. Belgili kásipker, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Beı̆bit Asanov ótken Táýelsizdik merekesi qar­sańynda týǵan aýyly – Báı̆terek aýda­nyn­daǵy Pogodaev aýylyna 120 mln teńge qarjy jumsap, záýlim máde­nı-sporttyq keshen salyp bergen bolatyn. Jaqynda sol Beıbit mádenı-sport keshenine 18 tatamı jáne kımono kostıýmderin alyp berdi. Endi aýyl balalary boz kilemde beldesip, kúrestiń qyr-syryn úırenetin boldy.

 

Amanatqa adaldyq

Osy maqalamyzdy daıyndap jat­qanymyzda qaztalovtyq áripte­simiz Qaırat Jaqyptan tómendegi jańa­lyqty estip, júregimiz jylydy.

Qaraoba aýylynda turǵan kásipker Mereke Kaıbýshev aýyldastaryna qaıyrymdylyǵymen áıgili edi. Shaǵyn ǵana Kaıbýshevtar otbasy talaı-talaı ıgi iske muryndyq bolyp júrgen eken. О́tken jyly aıaq astynan Mereke aǵaı dúnıeden ozypty. Ká­sipker sharýa qojalyǵynda uzaq jyl qyzmet etken jumysshylaryna úı, kó­lik alyp berip, qýantyp júredi eken.

– Jaqynda Mereke Kaıbýshevtiń uly Qýanysh «Aqbota» sharýa qoja­lyǵynda 10 jyldan beri jyl­qyshy bolyp eńbek etip júrgen Serikqalı Tóleshevtiń otbasyna baspana alyp berdi. Jeti bala ósirip otyrǵan Serik­qalıǵa Mereke aǵaı: «Alla qalasa, jumys istegenińe 10 jyl tolǵanda úı alyp beremin» dep ýáde bergen eken. Sol ýádeni uly oryndap, áke ama­­na­tyn júzege asyrdy. Qarapaıym malshy otbasynyń qýanyshynda shek joq, – deıdi Qaırat Jaqyp.

«Qaıyrymdylyq ister marafony» jalpyulttyq jobasy aıasynda atqarylǵan osy bir shaǵyn jańalyq bul iske qatysy joq jandardyń ózine qýanysh syılaıtyny anyq. «Bireýdiń ıyǵyna japqan shapanyń ózińdi de jylytady» demekshi, qaıyrymdylyq búkil qoǵamǵa oń áser beredi ǵoı.

Árıne, jomarttyq, qaıyrymdy­lyq qaı kezde de bolǵan. Degenmen «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy qolǵa alynǵaly bul jumystar jú­ıeli qalypqa, tizbekti reaksııaǵa aı­­nalǵany ras. Belgili aqyn, Mem­le­kettik syı­lyq­tyń laýreaty Ty­nysh­tyqbek Ábdi­kákimovtiń sózimen aıtsaq, «qaıy­rymsyz eldegi qaıyr­shynyń qalpaǵy bos bolady». Al qaıyrymdy el joǵa­ryda aıtyl­ǵan­daı myń san ıgi istermen dos bolady. Ylaıym, solaı bolǵaı!

 

Batys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Araq satylmaıtyn aýdan

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly sýretter

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar