Qoǵam • 14 Sáýir, 2021

Qaı eldiń teleserıalyn kóresiz?

75 ret kórsetildi

Keıingi kezde el telearnalarynda otan­­­dyq kınoónimder jıirek kórsetile bas­­­taǵanymen, shetel fılmderi, ásirese te­le­­serıaldary áli de kóp. Osyǵan oraı, tele­­kórermender tarapynan «Qaı telear­nany ashyp qarasań da, kóbine úndi, koreı jáne túrik teleserıaldary júrip ja­tady. Olardy kórsetýdi azaıtyp, qazaq tilindegi teleserıaldardy nege kóbeıt­peı­miz?» degen suraq jıi qoıylady.

Oılanarlyq saýal, árıne. Bul rette qazaqstandyq telekompanııalardyń qaı­sy­sy bolsyn efırdi óz týyndylarymen tol­tyrýǵa múddeli ekendigin aıtqan jón. Alaıda «Joqshylyq jomart erdiń qolyn baılaıdy» degendeı, olar da «kórpelerine qaraı kósilýge» májbúr. Qazaq tilinde teleserıal túsirýge qaraǵanda, sheteldikin satyp alyp, dýblıaj jasaý áldeqaıda arzanǵa túsetindikten, amalsyzdan osyndaı qadamǵa barady. Qalyptasqan jaǵdaıdyń aldaǵy ýaqytta túzelip kete qoıýy da neǵaıbil sııaqty. Sebebi úshjyldyq respýblıkalyq bıýdjette memlekettik aqparattyq saıasatty júrgizýge 2021 jyly – 53,1 mıllıard teńge, 2022 jyly – 44,8 mıllıard teńge, 2023 jyly 35,1 mıllıard teńge bólý qarastyrylǵan. Bul málimetten memlekettik aqparattyq tapsyrysty eleýli qysqartý úrdisi kózge uryp tur. Munyń ózi telefılmder óndirýge de teris áserin tıgizýi ábden múmkin.

 Al sheteldik telefılmder men tele­serıal­dardyń óskeleń urpaq tárbıesine áseri qandaı degen saýal kimdi bolsa da tolǵandyrmaı qoımaıdy. Bul rette dini basqa elderde shyǵarylǵan teleserıaldardy, sonyń ishinde, ásirese, buǵanasy bekimegen balalarǵa arnalǵandaryn qarap otyrǵanda kóńilimizge olardaǵy jat jurttardyń dinı ádet-ǵuryptaryn ashyq dáripteý kórinisteri erteń jastarymyzdyń arasynda putqa tabynýshylar men basqa da bóten dinı aǵymdar jetegine erýshiler qataryn kóbeıtip jibermes pe eken degen kúdik uıalaıtyndyǵy jasyryn emes. Mine, osy turǵydan alǵanda, bizdiń ultymyzdyń janyna jaqyny – túbi bir túrik aǵaıyndar shyǵarǵan teletýyndylar ekendigi anyq. Osyndaı oı túıgennen keıin otandyq telekompanııalardyń keıbir basshylarymen habarlasyp, olardyń túrik teleserıaldaryn nege kóbirek kórsetpeıtindigin suraǵan edik. «Biz de sony qalamaıdy deısiz be? «Átteń, tonnyń keltesi-aı...» deıtindeı jaǵdaı bolyp tur ǵoı. Sebebi úndi jáne koreı teleserıaldarynyń ba­ǵasy túrik aǵaıyndardikine qaraǵanda álde­qaıda arzan...», deıdi olar. Sonda «Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazar­baev­tyń bastamasymen Túrkitildes mem­leketter yntymaqtastyǵy keńesi qury­lyp, qaı salada bolsyn ózara tıimdi baılanystar óris alǵan qazirgi kezde bizdiń sheneýnikter men depýtattardyń ishinen baýyrlas eldiń buqaralyq aqparat salasynyń jáne telekompanııalarynyń basshylarymen osy jóninde syndarly suhbat qura alatyn qaı­ratker tulǵa tabylsa, bul salada da oń­taı­ly sheshim tabýǵa bolatyn shyǵar...» degen oı kelgen.

Endi, mine, onyń da sáti kelgen sııaqty. О́ıtkeni jaqynda Túrkııaǵa jumys sapary barysynda Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva týys eldiń televızııa naryǵynyń jetekshilerimen kezdesýlerge erekshe mán berip, olardyń aldynda birlesken kontent qurý, sonyń ishinde ortaq túrki mádenıeti men tarıhyn tanymal etý máseleleri boıynsha yntymaqtastyq kólemi men sapasyn arttyrý jóninde áńgime qozǵapty. Nátıjesinde, «Qazaqstan» respýblıkalyq teleradıokorporasııasy» aksıonerlik qoǵamy men Túrkııanyń «TRT» memlekettik teleradıokompanııasy arasynda «Qorqyt ata» birlesken televızııalyq jobasyn qurý týraly kelissózderdi bastaý, sondaı-aq túrik tarapy túsirgen Qoja Ahmet Iаsaýı týraly telehıkaıany qazaqstandyq telekórermender nazaryna taıaý arada usyný týraly kelisimge qol jetkizilgen. Buǵan qosa, mınıstr Túrkııanyń jetekshi televızııa mamandaryn ózara tájirıbe almasý aıasynda qazaqstandyq áriptesterin oqytyp-úıretýge jáne bıyl ashylǵan «Turkistan» telearnasynyń jobalaryna qatysýǵa shaqy­ryp­ty. Bul ıgi bastama aldaǵy ýaqytta naqty iske asyrylyp, óz jemisin beredi dep úmit­tenemiz.

...Qalyń aǵaıynnyń ishinde túrik fılm­de­ri men teleserıaldaryn ǵana emes, jalpy túrik ataýlyny onsha unatpaı, tanaýyn tyjyraıta qaraıtyndar ara-tura bolsa da kezdesip qalady. Bul – bilmestiktiń saldary bolar. Ondaılarǵa áıgili «Alystaǵy baýy­ryma» óleńinde «Kóp túrik enshi alysyp tarasqanda, Qazaqta qarashańyraq qalǵan joq pa?» dep jazǵan aqıyq aqynymyz Maǵjan Jumabaevtyń poezııasyn oqýǵa keńes berer edik...

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar