Altynqazǵan men Qaraqabaq Mańǵystaý arheologııasynyń úlken jańalyǵyna jatady

Atap aıtqanda, túrli áshe­keı­lermen ásemdelgen júgen ta­byl­dy. Ejelgi sheberler ony ja­saý­da batyrma tásilin paıdala­nyp, altynmen, qyzyl tústi asyl tas­tarmen jáne káriptaspen áshe­keı­legen. Bul jádigerlerdiń ǵun mádenıetine jatatyny naqty anyq­talyp otyr.

Altynqazǵannan tabylǵan kelesi teńdessiz jádiger – er-tur­man­nyń kúmis qaptamasy. Onda qaban, buǵy, aqbókendi qýǵan mysyq jáne qus tárizdes jyrtqyshtar beınelengen. Bul sýretter maǵy­na­lyq jáne beıneleý mektebi ja­ǵynan ǵun ónerinde, sondaı-aq aınaladaǵy mádenı-qolóner orta­lyq­tarynda qaıtalanbaıdy. Uq­sas jádigerlerdiń kóptep tabylýy arheologterdi jaqyn mańda bu­ǵan deıin beımálim qolóner or­talyǵy bolýy múmkin degen pikirge jeteleıdi.

«Qýanyshyń qabat bolsyn» degendeı, bul jańalyqty Mań­ǵys­taý saýda baılanysyn zertteý barysynda osydan úsh jyl buryn Qaraqabaq shatqalynda teńiz jaǵasynda ornalasqan úlken bekinisti mekenniń tabylýy to­lyqtyra tústi. Aldyn ala zert­teý­ler onyń bizdiń dáýirimizge deıingi I ǵasyrda horezmdikter salǵan qýatty saýda-qolóner faktorııasy ekenin kórsetken. Keıin, ǵun dáýirinde (IV-V ǵǵ.aıaǵy) qalany jartylaı otyryqshy kóshpendiler jaılaǵan. Qalanyń saýda jáne qolóner ortalyǵy retinde damýy da osy kezeń. Kóp­tep tabylǵan monetalar Qytaı, Buhar Soǵdysy, Ejelgi Horezm, Parfııa jáne Sasandyq Iran­men saýda baılanysynda bolǵanyn kórsetti.

– Vızantııa monetasynyń tabylýy – Kaspıı men Qara teńizdi Edil men Jaıyq ózenderi arqyly jal­ǵaǵan sý joly bolǵanynyń dá­leli. Qaraqabaq qalashyǵy – Uly Jibek jolynyń Soltústik qur­­lyq­tyq-teńiz tarmaǵynyń bol­­ǵanyn jáne onyń osydan 2000 jyl buryn Mańǵystaýdyń ús­ti­men ótkenin dáleldeıtin ta­rıh­­­taǵy alǵashqy materıaldyq kýá! Bul – álemdik deńgeıdegi ekin­shi jańalyq, – deıdi arheolog Andreı Astafev.

Qaraqabaq qalashyǵyndaǵy qabirdi zertteý barysynda qol­dan ózgertilgen birneshe bassúıek tabyldy. Oblystyq ta­rıhı-ólke­ta­ný mýzeıinde Mań­ǵys­taý­dyń ejelgi tur­ǵyn­da­rynyń kelbeti kórinis tabýy úshin ǵun dáýi­rindegi áıeldiń beınesin plas­tıkalyq rekonstrýksııalaý usy­nylyp otyr.

Álemdik ǵylymı qaýymdastyq Altynqazǵan týraly pikir bildirip úlgerdi. Fransııanyń «Pernel medıa» prodıýserlik kompanııasy ǵundar tarıhy jóninde fılm túsirdi. Ǵundarǵa qatysty es­kert­kishterdi dalalyq zertteý jó­­nindegi túsirilimder Altyn­qaz­­ǵanda júrgizildi. Fılmniń tusaý­keseri fransýzdyń «Frans 5» jáne amerıkalyq «Dıskaverı saıns» arnalarynda sátti ótti. «Vıasat Hıstorı» telearnasynda orys tilindegi nusqasy kórsetilip jatyr. Taıaý ýaqytta Altynqazǵan dinı-qabirleý keshenindegi zertteý nátıjesi boıynsha ǵylymı eńbek jazyp, shyǵarý josparlanǵan.

Mańǵystaý oblysynyń aýma­­ǵynan Altynqazǵan men Qara­qa­baq qalashyǵynyń ashyl­ýy óńirdi tańǵajaıyp sáýlet es­kert­kishterimen birge Qazaq­stan­daǵy tarıhı-mádenı mańyzy ja­ǵy­nan aldyńǵy orynǵa shyǵa­rý­ǵa múmkindik beredi.

Mańǵystaý oblysy