Qazaqstan • 22 Sáýir, 2021

Tarıf turǵyndardy tyǵyryqqa tiremeýi tıis

655 ret kórsetildi

Búgingideı qıyn kezeńde monopolısterdiń tarıfti kóterýine jol joq. El Úkimeti osyǵan erekshe nazar aýdaryp otyr.  Monopolısterdiń qyzmetin Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Tabıǵı monopolııalardy retteý komıteti retteıdi. Komıtet tóraǵasynyń orynbasary Ashat Japsarbaıdyń aıtýynsha, mundaı bıznestiń qyzmetine memlekettiń aralasýy qalypty dúnıe.

– Kez kelgen memlekettiń ekonomıka­lyq saıasaty qolaıly ınvestısııalyq ahýal qurýdy, memleket-jekeshelik áriptestik­ti damytýdy, eksportty yntalandyrýdy kóz­deıdi. Munyń túpti maqsaty – ekonomı­ka­­lyq áleýetti arttyrý. Bul rette, bizdegi eko­no­mıka sektorlarynyń damýyna jáne báse­kege qabilettiligin arttyrýǵa áser ete­tin faktordyń biri – tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń tıimdi jumys isteýi. Na­ryq­tyq ekonomıkadaǵy tabıǵı monopolııa tıimdi básekelestik ortany qalyptastyrýǵa múmkindik bermeıdi. Sol sebepti onyń qyz­metine memleket aralasady. Olar qoǵamǵa qajetti dúnıeni usynyp otyr. Ony almastyratyn basqa ónim joq. Sondyqtan memleket tarapynan baqylaýdyń bolǵany durys, – deıdi A.Japsarbaı.

Negizinde tabıǵı monopolııa sýbektileri makroekonomıkalyq mańyzdy fýnksııany iske asyrady. Máselen, naryqta olardyń ónimine degen suranys únemi artyp otyrady. Suranys artqanymen, óndiristiń oǵan shamasy kele bermeıdi. Sondyqtan tabıǵı monopolııa ishki naryqtyń suranysyn retteıdi. Bul óte mańyzdy.

– Tabıǵı monopolııa sýbektileri naryqtyq qatynastar aıasynda ekonomıkany damytýda mańyzdy ról atqarady. Osy turǵydan alǵanda olardyń tarıfin retteý iskerlik belsendilikti yntalandyrýdyń pármendi quraly sanalady. Budan bólek, olardyń iri salyq tóleýshi ekenin de umytpaǵan abzal, – deıdi komıtet tóraǵasynyń orynbasary.

Bul rette, turǵyn úı-kommýnıaldyq ınf­­ra­qurylymnyń damýy tikeleı tarıfke baı­lanysty. О́ıtkeni halyqtyń ómir súrý deń­geıiniń, turǵyn úı jaǵdaıynyń atalǵan sala­ǵa tikeleı qatysy bar. Búgingi tańda tur­ǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq sala­sy tabıǵı monopolııa sýbektileriniń tarapynan durys qarjylandyrylmaıdy. N­egiz­gi jeli­ler ábden tozǵan. Saldarynan ener­gııa men sýdyń biraz bóligi ysyrap bo­lyp jatyr. Jalpy, tabıǵı monopolııa sýbek­tile­ri­­ne qatysty máseleler kóp. Kadrlardyń je­­tis­­­peýshiligi, jınaqtaýshy materıaldar quny­­nyń ósýi sekildi máselelerdi atap ótýge bolady.

– Tabıǵı monopolııa salasyndaǵy ká­sip­oryndardyń ózindik erekshelikteri bar. Olardy kásiporyndardyń qarjylyq qyz­metin basqarý kezinde mindetti túrde eskerý kerek. Sondyqtan basqarý modelin refor­malaǵan kezde keshendi retteý sharalaryna mán berilýi tıis. Ol usynylatyn qyzmet­ter­diń sapasyn, sýbektiler qyzmetiniń eko­no­mı­kalyq tıimdiligin arttyrýdy ynta­lan­dyrýǵa baǵyttalýy mańyzdy. Sonymen qatar jabdyqtar men tehnıkanyń tozýyna, normatıvtik quqyqtyq bazanyń jetilme­gendi­gine baılanysty problemalardy sheshý de nazarǵa alynýy kerek, – deıdi A.Japsarbaı.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstan ekonomıkasynda tabıǵı monopolııa salasyndaǵy retteletin qyzmetterdi damytý, olardy kóbeıtý jáne baǵa belgileý máseleleri ózekti bolyp otyr. Eger jıyntyq áleýmettik ónimdi kóbeıtý jaıyn qarastyrsaq, onda oǵan tabıǵı mono­polııalar salasy da qatysýy kerek. Materıaldyq taýarlar sııaqty retteletin qyz­metter de tutynylady. Tıisinshe ol kóbeıtilýi qajet. Máselen, sý men energııa­ny alaıyq. Olar turaqty túrde kóbeıtilip oty­rýy kerek. Áıtpese, júıedegi kidirister qo­ǵam­daǵy jaǵdaıǵa teris áser etedi.

– Tabıǵı monopolııalar sýbektileri óndiristik aktıvteriniń basym bóligi tozǵan. Sondyqtan retteletin salalarda óndiristik qýat pen resýrstardy tasymaldaý jelilerin jańartýǵa baǵyttalatyn ınvestısııa jyl saıyn kóbeıýde. Jaǵdaıdy retteý úshin ta­rıf­ti kóterý kerek. Bul da óz aldyna bólek problema. Joǵaryda kadr jetispeýshiligi máselesin aıttym. Bul Qazaqstannyń bar­lyq óńiri úshin ózekti bolyp otyr. Sebebi turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq sala­syn­daǵy qazirgi keleńsiz jaǵdaıdyń bir ushy bilikti kadrlardyń jetispeýshiliginde, son­daı-aq qyzmetkerler arasyndaǵy býyn sabaq­tastyǵynyń saqtalmaýynda jatyr. Onyń ústine turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq joǵary tehnologııalyq sala bolǵandyqtan, mundaǵy mamandar únemi biliktilikti arttyryp otyrýy kerek. Al bul sharýaǵa múldem mán berilmeıdi de, – deıdi ol.

Máselelerdi sheshý úshin keshendi sharalardy júzege asyrý kerek. Atap aıtqanda, sýbek­tilerdiń ınvestısııalyq baǵdar­lama­lar­dy iske asyrýyndaǵy tıimdiliktiń birqatar jańa ólshemsharttary men kórsetkishterin en­gizý qajet. Máselen, rettelip kórsetiletin qyz­met­terdiń shıkizat, materıaldar, otyn, energııa shy­ǵyndaryn tómendetý kerek. Sondaı-aq negizgi quraldardyń tozý deńgeıin azaıtý qajet.

– Álbette, ınfraqurylymǵa qarajat sa­lynǵan soń, tabıǵı monopolııa sýbektileri min­detti túrde tarıfti kóterýge tyrysady. Mu­ny jasyrýdyń qajeti joq. О́ıtkeni bári de jumsaǵan aqshasyn keri qaıtaryp alýǵa tyrysady. Osy oraıda, bizdiń komıtet birneshe jyldan beri halyq úshin tarıfterdiń ósýin tejeý saıasatyn júrgizip kele jatyr. Ásirese, pandemııa kezinde adamdar jumyssyz ári tabyssyz qalǵan ýaqytta tarıfti ósirý qısynǵa kelmeıdi. Sondyqtan komıtet sýbektilerdiń tarıfti kóterý týraly ótinishterin keri qaıtarady.

Sýbektiler tarıfti kóterý arqyly jı­nal­­ǵan qarajatty maqsatty túrde jum­saýy kerek. Iаǵnı tarıfter kommýnaldyq qyzmet­ter salasynyń ınfraqurylymyn ustaý­ǵa jáne jańartýǵa baǵyttalatyn shy­ǵyn­dar deń­geıine tikeleı baılanysty. О́ki­nish­ke qaraı, sýbektilerdiń barlyǵy birdeı osy bir saıasatty adal oryndamaıdy. Tıi­sinshe, tarıfti retteýshi retinde bizdiń vedomstvo tarapynan osyndaı is-áreketteri úshin jazalanady. Bul jerdegi mańyzdy má­sele – tarıf saıasatynda tutynýshylar men qyz­met kór­setýshiler múddesiniń teńgerimin saq­taı oty­ryp, halyqty ońtaıly jaǵdaımen qam­tamasyz etý, – deıdi A.Japsarbaı.

Budan bólek, tabıǵı monopolııa sýbek­tileri basshylarynyń jeke jaýapkershiligin arttyrý mańyzdy. Iаǵnı kórsetiletin qyzmet pen qyzmetkerlerdiń jumys sapasy úshin aldymen birinshi basshy jaýap berýge tıis. Sondaı-aq barlyq deńgeıdegi mamandardyń biliktiligine mindetti talaptar engizý kerek. Sýbektilerdiń basshylyǵyna mamandardy turaqty túrde oqytýdy mindetteý qajettigi jıi aıtylady.

Búgingi tańda tabıǵı monopolııa salasynda ımporttyq quraýyshtardyń joǵary qubylmalylyǵyna qatysty problema da joq emes. Buǵan áser etetin kóptegen faktor bar. Máseleni sheshýdiń joly – otandyq óndirýshilerdi yntalandyrý, el aýmaǵynda jańa kásiporyndar qurý, ımportty almastyrý saıasatyn damytý. Importty almastyrýdyń tabysty strategııasyn qalyptastyrý úshin eki bazalyq shart qajet. Birinshisi – ishki naryqtyń aýqymdylyǵy, ekinshisi – ishki shıkizat pen qarjy resýrstarynyń moldyǵy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar