Eń qysqa áńgime • 03 Mamyr, 2021

Keńes zamanynda qajyǵa barǵan...

922 ret kórsetildi

Keńes ókimeti ornaǵanǵa deıin Torǵaı óńirinde 54 meshit bolypty. Sol kezde Allanyń úıi ımandylyqtyń uıasy ǵana emes, balalar saýatyn ashqan mekteptiń rólin atqardy desek artyq aıtqandyq bolmas. Qyzyldar bılikke kelgennen keıin eldegi aýzy dýaly, dáýletti azamattarmen birge dinı qaıratkerlerdi de qýǵyndady. Sonyń kesirinen bilikti ımamdar men moldalar syrt jerge boı tasalap ketti.

Dinge tusaý salǵan Keńes dáýirinde qajylyqqa elimizden sanaýly adam barǵan kórinedi. Keıde solar kim boldy eken dep oılaýshy edim. Sóıtsem, bizdiń elden de ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldarynyń ortasynda musylmannyń bes paryzynyń birin óteýge Núrkeı Bıǵabyluly degen aqsaqal barypty.

Dindi aıtsa shoshıtyn zamanda Allaǵa qulshylyq jasap, bes ýaqyt namazyn úzbegen Núrkeı atamyz 1898 jyly qazirgi Qostanaı oblysy Amangeldi aýdany Baıǵa­byl aýylynda týǵan. Bala kúninen aýyl moldasynan hat tanyp, Ahmet degen aýqatty aǵasynyń tálim-tárbıesin alyp, sonyń sharýashylyq esebin júrgizedi. Týǵan je­rindegi eki jyldyq orys-qazaq mek­tebin támamdap, eldegi atqan min­gen aza­mattardyń qataryna qosylady. Al­qaly jıyndarǵa qatysyp, aǵaıyn ara­syn­daǵy daýly máseleni sheship, bı qyz­metin atqarǵan. Tipti jurt ol kisige «Bes eldiń tilin bilgen Núrkeı bı» degen ataq bergen.

olo

Ásirese 1929 jyly qylyshynan qan tamǵan Keńes ókimetiniń zorlyq-zomby­ly­ǵyna qarsy halyq narazylyǵyn týǵyz­ǵan Batpaqqara kóterilisshileriniń bira­zyn qýǵynnan aman alyp qalǵan bes bıdiń biri boldy. Keıbir tarıhı derekterde osy búlikke qa­tysy bar degen 600 adam ustalyp, so­nyń ishin­de130-dan asa adam atý jazasyna kesilgen.

1930 jyldan bastap, 1958 jylǵa deıin Amangeldi aýdandyq mal ónimderin daıyndaý jáne jınaý mekemesinde satýshy, qoıma meńgerýshisi bolyp eńbek etedi. 1955 jyly adal eńbegimen kózge kórinip, jospardy asyryp oryndaǵany úshin «Stahanovshy» atanyp, Máskeýdegi halyq sharýashylyǵy jetistikteriniń kórmesine barýǵa joldama alady. Osy saparynda ol kisi KSRO Syrtqy ister mınıstrliginiń Dinı ister basqarmasyna bas suǵyp, qajylyqqa barýǵa ótinish jazady. Biraq ondaǵy jaýapty mekemeniń qyzmetkerleri «Qazir KSRO men Saýd Arabııasynyń arasyndaǵy baılanys ýshyǵyp tur, keıin ózimiz sizge habarlasamyz» dep shyǵaryp salma jaýap beredi. Qarııa aýylǵa oralǵannan keıin de úmitin úzbeıdi. Qajylyqqa barý úshin jaýapty organdarǵa qaıta-qaıta hat jazady. Osy súrginmen arada on bir jyl syrǵıdy. Neshe túrli kedergiler men qıyndyqtarǵa tap bolady. Jala da jabady. Sonyń biri de oǵan bógesin bolmaıdy. Aqyry, 1966 jyly sáýir aıynda ótinishi qabyldanyp, KSRO basshylyǵy odaqtas respýblıkalarda turatyn musylmandarǵa jasaǵan qaıyrymy retinde 17 adamǵa qajylyqqa barýǵa ruqsat beredi. Olar: 7 – ózbek, 4 − tatar, 3 − qazaq, 2 − tájik jáne 1− túrikmen. Qazaq jerinen qasıetti saparǵa Núrkeı Bıǵabyluly, Hakim Omarov, Erkin Qozybaev úsheýi attanady.

roro

 – Biz ákemizdi kóke deıtinbiz. Salmaqty, baıypty kisi bolatyn. Eshqashan artyq-aýyz sóz sóılemeıtin. Dastarqan basynda ónegeli áńgime shertip, Quran aıattaryn jatqa aıtyp otyratyn. Kókem qajylyq saparǵa Almaty arqyly attandy. Onda bizdiń atalas týysymyz, kórnekti kompozıtor Baqytjan Baıqadamov turdy. Sol kisi kókemdi alys jolǵa shyǵaryp saldy. Sosyn Baqytjan aǵa Máskeýde turatyn enesi, ataqty general Panfılovtyń áıeli Marııa apaıǵa habarlasyp, ákemdi kútip al dep ótinish aıtady. Ol kisi kókemdi Máskeýdiń aeroportynda aq paraqqa «Núrkeı Bıǵabylov» dep jazyp alyp tosyp turady. Kókem ony kórip aınala qashypty. Keıin «Qasıetti qajylyqqa bara jatyrmyn, qudaǵıym bolsa da basqa dinniń ókili, jolyma kesiri tıer dep oıladym» dep aıtyp kúletin. Alaıda Marııa apaı ákemdi izdep taýyp alyp, kelesi ushaqqa mingizip jiberedi. Kókem qajylyqtan erekshe kóńilkúımen oraldy. Qasıetti jerden syılyq retinde aǵaıyndarǵa Qaǵbanyń sýreti bar birneshe qoldan toqylǵan kilem, kartına jáne zámzám sýyn alyp keldi, – deıdi qajynyń kenje balasy Dinmuhambet aǵamyz.

Núrkeı atamyz qajylyqqa ózi tirnek­tep jınaǵan qarjysymen barypty. Sony­men birge jaqyn dosy Ábdik Maha­tov qarııanyń da qajylyǵyn ótegen. О́zbek elinen barǵan jeti adamnyń biri Zııa Babahanov keıin О́zbekstannyń múf­tııatyn basqarady.Núrkeı ata sol kisimen jaqyn aralasyp, keıin Tashkentke baryp, dinı bilimin tolyqtyrady. Ony bitirgesin múftııattyń sheshimimen Torǵaı oblysynyń Din isteri jónindegi ýákildigine taǵaıyndalady. Tashkentte ótken túrli dinı jıyndarǵa baryp turady. El arasynda ımandylyqty nasıhattap, ata-babadan jalǵasyp kele jatqan asyl dinimiz ben salt-dástúrimizdi dáripteıdi. Núrkeı qajy 1982 jyly 85 jasqa qaraǵan shaǵynda dúnıeden ozady. Dinmuhambet aǵa «Kókem qaıtys bolǵanda Baqytjan aǵamnyń zaıyby Valentına apaı Almatydan arnaıy kelip, kóńil aıtty» deıdi. Qajy atamyzdyń kindiginen Kúlzıpa, Tabyldy, Ulzıpa, Bı-Batıma, Aıtmuhanbet, Dinmuhambet atty úsh ul, úsh qyz órbigen, qazir solardan taraǵan urpaqtarynyń ózi bir qaýym elge aınalǵan.

Qıyn-qystaý kezeńde tirlik keshse de Allanyń aq jolynan taımaı, qajylyqqa baryp, din jolyna sanaly ómirin arnaǵan aqsaqaldyń qurmetine 2007 jyly kindik qany tamǵan Baıǵa­byl aýylynda boı kótergen meshitke Núrkeı qajy esimi berildi.

Sońǵy jańalyqtar

Aýylǵa janashyr azamat

Aýyl • Búgin, 23:47

Jańarý jospary

Aımaqtar • Búgin, 23:41

Kásipkerlikke ne kedergi?

Bıznes • Búgin, 23:39

Bási aspandaǵan altyn

Ekonomıka • Búgin, 23:33

100 jáne 99

Pikir • Búgin, 23:31

Eskertýdi elemeýdiń saldary

Oqıǵa • Búgin, 23:26

Jetimdi jebeıtin baǵdarlama

Qoǵam • Búgin, 23:22

Talaby zor «Tabysty otbasy»

Aımaqtar • Búgin, 23:20

Tozǵan qazandyq, tońǵan halyq

Aımaqtar • Búgin, 23:18

Ákki notarıýstar áshkerelendi

Qoǵam • Búgin, 23:16

Paıdaly nusqaýlyq

Qoǵam • Búgin, 23:11

Qymbat qujat

Qazaqstan • Búgin, 23:09

Tegin bilim alady

Bilim • Búgin, 23:06

Qazba jumystaryna qatysty

Aımaqtar • Búgin, 22:52

Otandyq startaptyń jahandyq qadamy

Tehnologııa • Búgin, 22:46

TikTok jáne muǵalim ádistemesi

Bilim • Búgin, 22:45

5G: jelige qosylý jedeldigi

Tehnologııa • Búgin, 22:39

Kesteli shapan

Jádiger • Búgin, 22:34

Bir sýreti – bir álem

О́ner • Búgin, 22:26

Qyraýdan jazylǵan hat

Ádebıet • Búgin, 22:20

Chempıondar aýyldan shyǵady

Aımaqtar • Búgin, 22:18

О́mir kúrdeli emes, kórkem!

О́ner • Búgin, 22:12

Aıtmatov eline saıahat

О́ner • Búgin, 22:09

Náýen hazirettiń móri

Jádiger • Búgin, 22:06

Zańǵar bıikten kórindi

Tennıs • Búgin, 22:00

Qorjynda qos júlde

Sport • Búgin, 21:17

Mysyrda myqtylyq tanytty

Sport • Búgin, 21:17

Erteń eki oblysta tuman túsedi

Aýa raıy • Búgin, 20:36

Uqsas jańalyqtar