Aımaqtar • 11 Mamyr, 2021

Jetisýda jer daýy nege jıiledi?

233 ret kórsetildi

Elimizdegi jer máselesine júrdim-bardym qaraýǵa bolmaıtynyna turǵyndardyń da, atqarýshy bıliktiń de kózi anyq jetti dep oılaımyz. О́ıtkeni qazir ortalyq qalalardyń mańynda ǵana emes, shalǵaı aýyldarda da jerge qatysty taqyryp eń ótkir máselege aınalyp otyr.

Jalpy, qala mańyndaǵy jer daýynyń órshýine turǵyn úı qurylysyn júrgizýge qajetti jer telimderiniń tapshylyǵy sebep bolsa, aýyldardaǵy jaǵdaıdyń kúrdelenýi jaıylymdyq jerdiń jetispeýshiliginen týyndap otyr eken.

Aldymen aýyldaǵy aǵaıynnyń jerge qatysty muńyna qulaq túrip kórelik. О́ıtkeni agrarlyq el sanatyndaǵy Qazaqstan úshin aýyl sharýashylyǵynyń damýy aldyńǵy orynda turýy tıis. Al bul saladaǵy ónerkásiptiń órkendeýi men ónim óndirýdiń damýy úshin shıkizat qoryn daıyndaıtyn aýmaqtyń adymy da qýatty bolýy shart. Demek astyq egip, ónim jınaıtyn sharýa úshin jer telimderi jumys orny ǵana emes, tirshilik etýdiń basty nysany men quraly ekeni anyq. Mal sharýashylyǵy úshin de jaıylymdyq alqap pen jem-shóp ósiretin tanaptardyń qadirin shopan men dıqannan artyq biletin adam joq shyǵar.

Iаǵnı osy eki baǵyttaǵy jer ıe­lenýshilikke qatysty daýdyń jıi qaıtalana beretini túsinikti. Negizi, bul daýdyń týyndaýyna elimizdegi jer ıgerýge qatysty máseleni retteıtin zań tetiginiń durys jumys istemeı kelýi jol berip otyr deýge bolady. Ekinshi jaǵynan alǵanda, jerge ıelik etýshilerdiń qatarynda agro­­sa­laǵa úsh qaınasa sorpasy qo­sylmaıtyn, jer telimderin tek qana kommersııalyq maqsatta jalǵa alyp nemese jekeshelendirip úlgergen del­dal toptardyń kóbeıýi de naqty is basyndaǵy sharýa adamynyń bere­kesin ketirip jatyr. Ásirese aýyl ma­ńyndaǵy jer alqaptarynyń jeke ıelikke ótip ketýi turǵyndardyń mal ja­ıylymy men basqa da tirshilikke qa­jetti qoldanys úshin tutynatyn aýmaq­ty taryltyp otyrǵany aıqyn sezile bastady.

Sondaı-aq jer daýynyń astarynda asa iri kólemde alqaptardy jalǵa alǵan nemese jekeshelendirip úlgergen az ǵana shoǵyrdyń ol jerlerdi maqsatyna qaraı ıgermeýi de jatqany anyq. Má­selen, qazirgi zańnama boıynsha tıisti maqsatqa berilgen alqaptardyń kóp bóligin qýraı basyp, jer bos ja­tyr eken. Aýyl sharýashylyǵy mınıs­trliginiń deregine sáıkes qazir jaıylymdyq jerdiń 38 paıyzy ǵana ıgerilip otyrǵan kórinedi. Iаǵnı 29 mln gektar jer ǵana zańda kórsetilgen maqsatta kádege jaraǵan. Al elimizdegi aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer aınalymynyń kólemi 75,6 mln gektarǵa teń bolsa, onyń 71,9 mln gek­­tary memlekettiń jer qoryna tıe­sili jáne 20,8 mln gektary – aýyl ma­ńyndaǵy alqaptar. О́kinishke qaraı, osy jaıylymdyq jerdiń ózi iske aspaı jatqany qynjyltady. О́ıtkeni jaıy­lymdy jalǵa alǵan kóptegen sharýa qojalyǵy ony ıgerýge qulyqsyz, álde múmkindigi joq. Al jer paıdalanýdy retteıtin zań talabyna sáıkes qazir mundaı bos jatqan aýmaqtardyń ıeleri eki jyl merzimnen keıin sotqa tartylyp, olardyń ıeliginde jerdi memleket menshigine qaıtaryp alý sharasy jasalady eken. Derek boıyn­sha, 2019 jyly 1,1 mln gektar jer qaı­tarylsa, byltyr 2,6 mln gektar alqap memleket menshigine ótken.

Jalpy, jer daýy jıi estiletin aımaqtyń biri – Jetisý ólkesi. Bul týraly bıyl Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ótkizgen arnaıy jıyn­da da ótkir másele kóterilgen. Oǵan sebep te joq emes. Derekke súıensek, qazir Almaty oblysynda 43 myń gektar jaıylym jerdiń máselesi naqty sheshilmeı otyr. Al resmı derek boıyn­sha oblystyń jer qory 22 mln 357 myń gektardy quraıdy. Onyń ishinde jaıylym kólemi 13 mln 702 myń gektar shamasynda. Aıtpaqshy, aımaqtaǵy jer daýynyń jıileýine qatysty atqarýshy bıliktiń óz ýáji bar. Mysaly, tur­ǵyndardyń jartysynan astamy aýyl­­dyq jerdi mekendeıtin oblysta aýyl sharýashylyǵynyń damýy jańa qar­­qyndy kezeńge kóshken kórinedi. Onyń áseri mal basynyń kóbeıýi men egis alqaptarynyń ulǵaıýyna áke­lýde. Sharýa qojalyqtary men jeke turǵyndardyń qolyndaǵy tórt túlik­tiń basy ósken saıyn, jaıylym máse­lesi týyndaıtyny belgili. Egistik kó­le­miniń artýy da tıisti tanaptar úlesin ulǵaıtýdy qajet etetedi. Demek Jetisýda áli de jer daýyna qatysty másele jıi boı kórsetetin sııaqty. Bul jaıynda oblys basshysy Amandyq Batalov jýrnalısterge bergen suh­bat­tarynda jıi aıtyp keledi. Ákim aımaq­taǵy jer telimderin maqsatty paı­dalanýǵa, jaıylymdyq, egistik al­qaptardy júıeleýge, ırrıgasııalyq júıe­lerdi qalypqa keltirýge qatysty ju­mystardy aıaqtaý úshin qandaı da bol­syn táýekelge daıyn ekenin jıi aıtady.

– Biz aýyl sharýashylyǵy alqap­taryna aýdıt júrgizý jáne sıfrlandyrý isin sapaly jáne óz ýaqytynda aıaq­tadyq. Bul bizge sý resýrstaryn, sýmen qamtý ınfraqurylymdaryn, ırrıgasııalyq júıelerdi túgendep, olardy jóndeýge, qaıta jańǵyrtýǵa, qurylysyn júrgizýge, sýarmaly jer­lerdi aınalymǵa engizýge naqty jos­parlar jasap, iske kirisýge múmkindik beredi. Bizde bul jumystar áli de júrip jatyr, qujattandyrýdy aıaqtadyq. Qazirgi kezde Eskeldi, Alakól, Aqsý, Kóksý aýdandarynda Islam damý bankiniń qarjysy esebinen qalpyna keltirý jumystary jasalýda. 2023 jylǵa deıin 138 myń gektar sýarmaly jerdi qalpyna keltirýdi jos­parlap otyrmyz, sonyń birazy iske qosyldy da. Jalpy, jer – óndiristiń eń basty faktory. Bul máselede tıim­di jumys istemeı, aýyldy da, aýyl sha­rýashylyǵyn da damyta almaımyz. Turǵyn úı qurylysy úshin de jer mańyzdy mánge ıe. Ol – babamyzdan qalǵan qundy mura. Sondyqtan jerge qatysty qandaı da bir zańsyzdyq oryn almaýy kerek. Búginge deıin Almaty qalasynyń irgesindegi oblysqa tıe­sili alqaptarǵa jasalǵan túgendeý jumystarynan keıin jer telimderin jekemenshikke berýge shyǵarylǵan 1,5 myńnan astam sheshimniń kúshi jo­ıylǵanyn bilesizder. Nátıjesinde, 121 myń gektardan astam aýyl sharýa­shylyǵy maqsatyndaǵy alqaptar memleket menshigine qaıtaryldy, – degen bolatyn buǵan deıin bizge bergen suhbatynda oblys ákimi.

Alaıda Almaty oblysynyń aýdandarynda jer máselesi ýshyǵyp turǵanyn jasyrýǵa bolmaıdy. Onyń bir dálelin qorasyndaǵy malyn ja­ıylymǵa jibere almaı qınalǵan adam­dardyń jýrnalısterge jıi shaǵymdana bastaǵanynan da bilýge bolady. Ási­rese aýyl mańyndaǵy jaıylym je­tispeýshiligi tirshiligin tórt túlikke baılanystyrǵan aǵaıynǵa aýyr soǵyp otyr. Sózimiz dáleldi bolý úshin aı­maq­taǵy birneshe aýdanda jaqyn ýa­qytta bolǵan jer daýyna qatysty jaǵ­daıdy baıandaı keteıik. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, aýyl mańyndaǵy jaıylymdyq jerdiń jetispeýshiligi Kóksý aýdanyndaǵy Jambyl aýy­ly­nyń turǵyndaryna qyp-qyzyl shy­ǵynǵa aınalǵan. О́ıtkeni mal ba­­ǵatyn jer joq. Jaqyn mańdaǵy telimder jekeshelenip, egin egetin tanapqa aınalǵan. Jáne bul mańdaǵy barlyq jerdiń ıesi bar kórinedi. Tipti úlken kólemdegi alqaptarǵa ıelik etýshilerdiń atalǵan aýylǵa esh qatysy joq. Jerdi jalǵa alǵan nemese jekeshelendirgen tulǵalardyń keıbirin turǵyndar tanymaıdy da eken. Olardyń deni alqaptardy basqa adamdarǵa jalǵa berip otyr-mys. Al jaıylym bolmaǵandyqtan, aýyl adamdary tórt túligin shalǵaıdaǵy óriske kólikke tıep aparyp, baǵýǵa májbúr.

Dál osyndaı jaǵdaı Eskeldi aýda­nynyń Mataı Baıysov aýylyna da tán. Turǵyndar kóktem men kúzde azyn-aýlaq malyna jaıylym tappaı qınalady. Al jaz maýsymynda ár bas túlik úshin qyrýar aqy tólep, taýdaǵy óriske jiberetin kórinedi. Turǵyndar onyń sebebin egis alqaptarynyń aýyl­dyń irgesine deıin jaqyndap, jyrtylyp jatqanymen túsindiredi. Olar sondaı-aq aýyl mańynda qajetti qol­danys úshin 600 gektar bólingenin, alaıda ol alqaptardyń da jekege ótip ketkenin aıtady. Al jergilikti ákim­dik bul máseleni bilse de, sheshýge qaý­qarsyz.

Adamdardyń aýyl mańyndaǵy jerge talasy Aqsý aýdanynda da jıi bolyp turady. Jaqynda Qyzylaǵash aýylynda jergilikti turǵyndar men ınvestorlar arasynda daý týǵan. Iаǵnı aýyl ma­ńyndaǵy jaıylymdyq jer men sýarmaly alqapqa talas sońy shıelenise kele, oqıǵaǵa tıisti oryndar aralasýǵa májbúr boldy. Turǵyndardyń ýáji bo­ıynsha, 7 jyl buryn syrttan kelgen kompanııa aýyl irgesindegi 1 420 gektar sýarmaly jerdi jalǵa alǵan-mys. Jerdi ıelenýge aýdan ákimdigi kelisimin bergen. Investorlar jeti jyl buryn jerdi menshiktep alǵan. Alaıda ıgerýge asyǵar emes. Esesine, bos jat­qan aýmaqqa turǵyndardyń mal jaıýy men egin egýine ruqsat bermeı otyrǵan kórinedi. Al jerdi jal­ǵa alǵan «Agroholdıng Aqsý» serik­testigi jer ıgerýge sýdyń bolmaýy kedergi bolyp otyr degen ýáj aıtady. Seriktestik ókili áýelgide sýarmaly jer retinde jalǵa alǵandyqtan, Qyzylaǵash sý qoımasynyń qaıtadan salynyp, paıdalanýǵa berilgenge deıin alqaptardy ıgermeý týraly kelisim bolǵanyn alǵa tartyp, tur­ǵyndardyń talaby orynsyz degen pikirde. О́ıtkeni ol jerden sýsyz ónim alý múmkin emes kórinedi. Al aýyl turǵyndary mal jaıa­tyn jaıylym, qysqy mal azyǵy úshin jońyshqa egetin jer tappaı otyrmyz degendi aıtady.

– Aýyl irgesindegi 1 420 gektar sýarmaly jer osydan jeti jyl bu­ryn jeke seriktestikke berilgeni ras. Jalpy, jer 2013 jyldan beri «Agroholdıng Aqsý» seriktestiginiń ıeliginde. Seriktestik Qyzylaǵash aýy­lyna 650 basqa arnalǵan taýarly sút fermasyn salý úshin ınves­tor retinde kelgen. Zaýyt salǵannan keıin, egistik pen jaılymdyq jerdi sol úshin qajetke jaratýǵa tıis bolǵan. Al joba quny 2,5 mlrd teńge shamasynda, jergilikti 30 adamǵa jumys ornyn ashpaq, – deıdi oqıǵaǵa oraı túsinik bergen Aqsý aýdany ákiminiń orynbasary Serik Qusmoldın.

Aıtpaqshy, buǵan deıin jer­gi­likti atqarýshy organdar men pro­ký­ratýranyń birlesip jasaǵan tekse­risinen keıin Almaty oblysynda 761 myń gektar jaıylymnyń paıdalanylmaı jatqany anyqtalǵan bolatyn. Sol tizimde Aqsý aýdany birinshi turǵan edi. Aýdanda 197 myń gektar jer bos jatqany týraly derek ashylǵan-dy. Oblystyq jer qa­tynastary bas­qarmasynyń máli­metinshe, quzyrly organnyń aralasýynan keıin bos jatqan alqaptardyń negizgi bóligi kádege jaraı bastaǵan. Iаǵnı jerdi jekeshelendirip alǵan qojaıyndar is qujattarynyń sotqa joldanyp, alqaptardy memleket menshigine qaıtarýǵa májbúr bolatyndaryn sezingennen keıin ǵana qozǵala bastaǵandaı.

Sondaı-aq joǵarydaǵy tizim bo­ıynsha ıgerilmeı jatqan aýyl sha­rýa­shylyǵy alqaptarynyń kólemi jaǵynan ekinshi orynda Alakól aýdany tur. Aýdanda 86 myń gektar jaıylymdyq jáne egistik alqap bos jatqany anyqtalǵan. О́kinishtisi, bul derek qazir de azaımaı otyr. Iаǵnı bıylǵy esep boıynsha Alakól aýda­ny aýmaǵynda áli 14 myń gektar jer paıdaǵa aspaı jatyr. Bir qyzyǵy, jaqynda osy aýdanda eki sharýa qojalyǵynyń músheleri ara­syndaǵy jerge talasý oqıǵasy bolyp, oǵan jýrnalıster aralasqan edi. Máseleniń mánisi mynada: kezinde sovhozǵa tıisti jer turǵyndarǵa paı úlesi retinde bólingen bolatyn. Ol jer alqaptary qazir jeke sha­rýa qojalyqtarynyń menshigine ótken kórinedi. Al aýdandaǵy Yntaly aýy­lynyń yntymaǵyn buzǵan oqıǵa osy paı úlesine talastan shyǵyp otyr eken. «EMA» sharýa qojalyǵy men «Aıdyn» sharýa qojalyǵy arasyndaǵy jer daýy aýyl, tipti aýdan kóleminen shyǵyp, sotqa deıin jetken. Birinshi tarap, sovhoz taraǵan kezde paı úlesi boıynsha tıgen jerdi daýlap otyrsa, ekinshi tarap kezinde jerdi qaraýsyz tastap, kóship ketken adamdardyń endi kelip jer daýlaýǵa qaqysy joq degen pikirde.

Jalpy, Jetisýdaǵy jer daýynyń jıileýi, sóz basynda aıtqanymyzdaı, elimizdegi jer ıgerýge qatysty máse­leni retteıtin zań tetiginiń durys ju­mys istemeýinen oryn alyp otyr­ǵany anyq. Tipti jerdi tıimdi paıdalanýǵa oraı belgilengen talaptardy qa­sa­qana buzyp, jergilikti atqarýshy or­gandardyń eskertpesine qulaq aspaıtyn jeke sharýa qojalyqtary shyǵa bastaǵany qynjyltady. Dál osyndaı jaǵdaı jaqynda ǵana Jambyl aýdanyndaǵy Qasymbek aýylynyń aýmaǵynda bolǵan-dy. Máseleniń uzyn-yrǵasy bylaı: jeke kásipker Telman Mamed-Hasenov 31,44 gektar jerdi satyp alyp, Jambyl aýdany ákimdiginiń kelisimimen sharýa qojalyǵyn ashady. Alaıda jer ıgerýdi ózi oılaǵan ádis-tásilmen júzege asyrmaq bolǵan azamat ıeligindegi alqapty aınala qazyp, qorshap alǵan eken. Al kásipkerdiń bul isi qoldanystaǵy «Jer kodeksiniń» birneshe babyn óreskel buzyp, kórshi sharýa qojalyqtarynyń jumys is­teýine de kedergi keltirip otyrǵan kó­rinedi. Mamed-Hasenov myrzanyń bul áreketi aýyl turǵyndarynyń ashý-yzasyn týǵyzǵan. Bul jaǵdaı óńir­degi mal jaıylymyn da taryltyp jibergen. Tereń qazylǵan orǵa qulap mertikken, shyǵyn bolǵan maldyń qunyn suraıtyn adam tappaǵan jurt sharýa qojalyǵynyń ıesine ǵana emes, jergilikti bılikke de narazy. О́ıtkeni qazylǵan ordyń ishinde aýyl arasyn jalǵaıtyn júrginshiler joly men mal sý ishetin ózen de qorshalyp qalǵan. Al jerdi qazyp qorshaǵan azamat óz isiniń durystyǵyn alǵa tartyp, egistik alqaby men jaılymdyq jerine qaraýsyz maldyń túsip ketpeýi úshin osyndaı qadamǵa barǵanyn aıtady.

– Jerdi qazǵanym durys bolmaǵan eken, men ony qaıta tegistep, sym qor­shaý júrgizýdemin. Biraq turǵyndar da malyn qaraýsyz jibermeýi kerek. Men bul jerden ónim alyp otyrmyn, ká­sibimdi toqtatpaımyn, – dedi biz­ben tele­fon arqyly tildesken jeke kásip­ker Telman Mamed-Hasenov.

Alaıda aýyl turǵyndary qazylǵan jerdiń tutastaı kómilmegenin, kásip­ker kóz aldaý úshin bir bóligin ǵana retteýdi qolǵa alǵanyn aıtady. Al 31 gektardan astam alqapty qorshaı qa­zylǵan tereń or áli de mal men jan­nyń ómirine qaýipti aımaq bolyp qala beretin sııaqty. Aıtpaqshy, máselege oraı resmı túsinik berýden jaltarǵan Jambyl aýdany ákimdiginiń jaýapty mamandary bul oqıǵadan habardar ekendikterin aıtyp, mereke kúnderinen keıin qaıyra habarlasýymyzdy ótindi. Sóz arasynda uqqanymyz, sharýa qo­jalyǵynyń ıesine qoldanystaǵy «Jer kodeksiniń» talaby boıynsha jerdi qazýǵa bolmaıtyny týraly es­kertý berilgen eken. Eki jyl buryn...

 

Almaty oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar