Kónelikterdi oıatqan «Kókil»

Tereńine úńilgen adamǵa qa­zaq­tyń kúrdeli kúıleri jaı ǵana yrǵaqqa qurylǵan syldyr saz emes, yqylym zamannan keleshekke keter keremet baıan, qunary buzylmas qundylyq ekenin biz árqashan maqtanyshpen aıtýymyz kerek.

Túsingenge qaraǵaı qobyzdan tógilgen qaınar-qaınar kúıler, qyzyl arsha dombyranyń shana­ǵynan shartarapqa taraǵan asqaq ánder baǵzyny búginge jalǵap, tarıhı sabaqtastyqty úzbeı kele jatqan bizdiń rýhanı ishki tire­gimiz ekeni daýsyz.

Qarapaıym ǵana Qaztýǵan jy­­raýdyń «Alań da alań, alań jurtyn» tyńdap kórelikshi. Kó­ne túrkilik sarynnan Alash balasynyń arqasyn qozdyrar, arýaǵyn shaqyrtar aıbatty rýh esip, balpań asyp shyǵa kelesiń! Árıne, bul jerde aqynnyń bu­ryndap bastap, kókserek naızasy kóktegi bultty sypyrar dýaly sóz­deri shyǵarmanyń osynsha­lyq qýatyn arttyryp turǵany daýsyz. Degenmen qatpar-qat­par ta­rıhtyń qoınaýynan qa­zylyp alynǵan osynaý saf dú­nıeniń saraıyn ashqan uly sazdyń da erekshe syry baryn umytpaýymyz kerek.

Bul kóne josyqty, ıaǵnı baǵ­zy jyrlardyń qýatyn kóne kúı­diń sıqyrymen sáıkestendirý arǵy tarıhtan bertinge Alashtyń aýyz­sha tarıhy – Aqańdardyń, Aqseleý Seıdimbektiń sabaqtas­tyrýymen jetkenin bilemiz.

Ony dabysy bólek, shabysy tuıǵyn Jánibek Kármenovterdiń repertýaryna qosý, sol arqyly búkil qazaqtyń qan tamyrynda­ǵy ulttyq rýhqa jan bitirý – na­ǵyz rýhanı jańǵyrýdyń túp qaı­naryndaı edi. Al endi sol amanat altyn arqaýdy keleshekke kemeldendirip uzatqan ónerpaz retinde biz Bekbolat Tileýhandy atar edik.

Baıyrǵy tarıhty baıy­typ bolashaq zerdesine sińirý­de Bek­bolat qobyzynyń, dombyra­sy­­nyń arqalar júgi aýyr da ja­­­ýapty júk edi. Bir ǵana Aq­tam­­­berdiniń «Kúldir-kúldir kisi­ne­gen» ataıy jyry Súgirdiń «Yń­­ǵaı­tókpesimen» yrǵaqtasa, bar­­­lyq handyq dáýir ádebıetiniń al­tyn qazynaly rýhyn oıatty.

Sol dástúrli ónerdi dárip­teý­shi Bekbolat bir suhbatynda jazýshy Ábish aǵasyna joly­ǵyp qalǵanyn áńgimelep ke­lip: «Anaý Aqtamberdiden beri qaraı toqtap qaldyńdar. Qaztý­ǵan qaıda? Dospambet nege dárip­tel­meıdi solaı? Shalkıizdi nege shal­qytpaısyńdar?» degenin aıtady. Onyń aldynda ma eken, bálkim, keıin jazýshy Muhtar Maǵaýın B.Tileýhannyń tyńnan túren sal­ǵan tańǵajaıyp keshi týraly «Ǵa­syr konserti» dep maqala ja­zypty.

Qos klassıktiń qolpashy ózi de býyrqanyp turǵan Bekbolat­ty «Yńǵaıtókpeniń» yǵynda qa­l­-
dyryp qoıdyrmaıtyndaı edi. Sátti sımbıoz keıin qalǵyp ket­­ken Qaztýǵan jyryn oıat­qan Qa­zanǵaptyń «Kókili» bolady. Ony oıatýshy hám oryndaýshy Uly dalanyń uranyndaı otty jyrdyń tarıhyn bylaı dep eske alady.

«Sádýaqas Balmaǵambetov deıtin aǵam boldy. Eskiniń kózi, Qazanǵaptyń dástúrin jalǵaýshy shyn óner ıesi edi. Sabaq berisi de bólek. Notaǵa shuqshıyp otyrmaıdy, kúıdi ústi-ústine tartyp-tartyp ketip qalady. Sol kúı­diń lebimen júrip yntyǵyń ózi oıanady. Emindirip tartady, qy­zyqtyryp úıretedi. Sondaı kún­derdiń birinde esimnen esh­qa­shan ketpeıtindeı etip kókeıge tús­ken «Kókildi» tartty. Ol kisi dom­byra tartqanda kúı qaıda, kúı­shi qaıda, ekeýi tutas álemge aınalyp sanańdy sazǵa oraı­dy». Sol «Kókil» býlyǵyp turǵan kó­keı­ge ábden túsken áldebir kú­ni Qaz­týǵannyń jyryna jata ketipti.

Jıyrmasynshy ǵasyrdyń jy­laýyq saryny shynymen de shamyrqanǵan rýhty Shalkıizdiń ta­bıǵatyn asha almaıtyny sııaq­ty, eski jyrlardy kóne kúı­lermen qabystyrǵanda ǵana tarıhqa til bitedi eken. Zaman­da­ry ǵana emes, janrlary da jaqyn bolǵandyqtan bolar, kózimiz jetkendeı kóne kómbeni «Kókil» ǵana ashyp otyr.

Aıtpaǵymyz, babadan balaǵa mıras asyl qazynalarymyzdy, ásirese eski jyrlarymyzdy osyn­daı kóne kúılerge telý ar­qyly telegeı-teńiz saz ben sóz ulttyq jadymyzdy jańǵyrtyp, ta­rı­hı sanamyzdy taǵy birneshe ǵasyr­ǵa tereńdete túser edik-aý!