Tarıh • 13 Shilde, 2021

«Domalaq aryz» taǵdyryn sheshken

197 ret kórsetildi

Otyzynshy jyldardyń oıranyn kóz aldyńa ákeletin kóne qujattardy qarap otyryp, saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan azamattarǵa taǵylǵan aıyptyń qısynsyzdyǵyna, soǵan qaramastan myńdaǵan adamnyń atylyp, aıdalyp ketkenine tańǵalasyz.

Zamanynda qatarynyń aldy bolyp, óner-bilimge umtylǵan, keıin sol bilimdi jas urpaqtyń kózin ashýǵa jumsaǵan Qaıyr Járdemálıev – stalındik repressııa kezinde jazyqsyz atylyp ketken arystyń biri. Burynǵy Oral oblysyndaǵy Ilbishin (qazirgi Aqjaıyq) aýdanyndaǵy ortalaý mektep dırektory bolyp júrgen kezinde, 1937 jyly 11 qyrkúıekte tutqyndalǵan Qaıyr sol jyly 10 qazanda Oral qalasynda atylǵan. Oǵan áıgili 58-babtyń 2 jáne 11-bólikteri boıynsha aıyp taǵylǵan eken. Munyń alǵashqysy Keńes ókimetin nemese odaqtyq respýblıkalardyń biriniń bıligin qarýly kúshpen basyp alý bolsa, ekinshisi osyndaı maqsatta uıymdasqan top quryp, daıyndyq jumysyn jasady degendi bildiredi. Alaıda Qaıyr Járdemáliulynyń ómirbaıanyn qarasańyz, búkil ómiri HH ǵasyrdyń qadaý-qadaý oqıǵalarymen qatar órbigen qarapaıym ustazdyń úzdiksiz ósý jolyna qanyǵasyz.  Bizdiń qolymyzǵa onyń 1933 jyly 1 maýsymda óz qolymen jazǵan ómirbaıany tústi: «Men, Járdemálıev Qaıyr 1893 jyly Talópke aýdany 1 Talap aýylkeńesinde týdym. Ákem Járdemáli Qýanyshqalıev kedeı sharýa edi. О́zim jastaıymnan qazaq moldalarynan oqydym. 1909-1910 jyldary Kóbeıuly medresesinde oqy­ǵan baı balalarynyń assýyn daıyndadym, 1911-1914 jyldary Nysanov Ahmettiń qyzmetinde júrdim. 1915-1916 jyly qazaq baılarynyń balalaryn oqyttym, ózderine atshy, delbeshi boldym, qonaǵyn kúttim. 1916 jyly tyl jumysyna alynyp, 1000 jigitpen birge Ýfa qalasynda boldym, meni tatar baıy Iаlkınge kómekshilikke jiberdi. Tyl jumysynan qaıtqan soń taǵy da baılarǵa jaldanyp, 50 som tabys taptym. Sóıtip 1917 jyly kúzde óz qarajatyma Ǵusmanııa medresesine tústim. 1918 jyly elge qaıtyp, 1 qyrkúıekte burynǵy Bókeı gýbernııasynyń Orda qalasynda tuńǵysh ashylǵan pedagogıkalyq kýrsqa jazyldym. 1918 jyly 1 qarashada 1 basqyshty sharýa mektebiniń muǵalimi degen laýazym aldym. Sol 1918 jyldan 1924 jylǵa deıin 1 basqyshty mektep muǵalimi bolyp qyzmet ettim. 1924-1925 oqý jylynda men Talópke aýdany boıynsha halyqqa bilim berý bóliminiń ınspektory, 1925-1927 jyldary kommýna mektebiniń meńgerýshisi boldym. 1927-1928 jyldary Bókeı ýezdik bilim bóliminde áleýmettik sala boıynsha ınspektor, 1929-1931 jyldary Slamıhın (qazirgi Jalpaqtal) sharýa jastar mektebiniń (ShKM) meńgerýshisi bolyp qyzmet ettim. 1931-1933 jyldary Talópke aýdandyq halyqqa bilim berý bóliminiń meńgerýshisi boldym. 1919 jyldyń 1 qańtarynan beri aǵartý salasy qyzmetkerleri odaǵynyń múshesimin», dep jazady Qaıyr Járdemálıev.

Dál osy 1933 jyly Qaıyr «Keńes ókimetine senimsiz element, burynǵy molda» retinde sotqa tartylǵan eken. Biraq Talópkeden Oral qalasyna aıdalyp kelgen azamat sot aldynda aqtalyp shyǵady. Sóıtip, elge qaıtpastan, Oral oblystyq bilim basqarmasynyń kadr bólimine meńgerýshi bolyp taǵaıyndalady. 1934 jyly Oral qalasynda 1 basqyshty mektep muǵalimderin qaıta daıarlaıtyn kýrstyń meńgerýshisi bolady. Sonymen birge Batys Qazaqstan oblystyq keńestik partııa mektebinde sabaq beredi. 1934 jyly 7 qarashada Uly Oktıabr revolıýsııasynyń 17 jyldyq mereıtoıyna oraı, úzdik qyzmeti úshin oǵan Lenınniń 6 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy syıǵa berilipti. 1935 jyly qańtarda Qaıyr Járdemálıev BQO Bilim basqarmasy janynan ashylǵan ortalaý mektep muǵalimderin qaıta daıarlaıtyn pedkýrstyń dırektory bolady. Osy qyzmetinde júrip, stýdentinen emtıhan qabyldap otyrǵan fotosýreti saqtalǵan eken. Oblystyq deńgeıde atqarǵan úshjyldyq qyzmetinde ol ózin tártipti, jigerli, alǵyr oryndaýshy retinde dáleldegen. «О́zine tapsyrylǵan úlken-kishi jumysty ýaqtyly ári adal oryndaıdy, qyzmetin jetik biletinin kórsetti. Uıymdastyrýshylyq sheberligi joǵary, óz qyzmetin joǵary dárejede atqaryp otyr», dep jazady BQO bilim basqarmasy meńgerýshisiniń orynbasary Mısıýrev 1936 jyly 11 aqpanda berilgen minezdemede.

Taǵy bir qujatta keıipkerimizdiń 1936 jyly 1 aqpannan bastap Oral qalasyndaǵy №4 qazaq orta mektebine 5-7 synyptarǵa ana tili páni muǵalimi bolyp qyzmetke jiberilgenin kóremiz. Osy jumysta oqý jylynyń sońyna deıin istegen Qaıyr Járdemálıev shákirtteriniń orfografıkalyq jáne stılıstıkalyq saýatyn kóterip, proletarlyq jazýshylardyń kórkem shyǵarmalaryn mánerlep oqýǵa baýlyǵan eken. Bul minezdemege 1936 jyly 27 tamyz kúni atalǵan mekteptiń dırektory Qarataev qol qoıypty.

Qaıyr Járdemálıev 1936 jyly 10 shildede Batys Qazaqstan oblystyq bilim basqarmasynyń joldamasymen Ilbishin aýdanyndaǵy tolyq emes orta mekteptiń dırektorlyǵyna jiberilgen. Bul sanaly ǵumyryn urpaq tárbıesine arnaǵan ustazdyń sońǵy qyzmeti bolypty. 1937 jyly búkil Keńes Odaǵyn sharpyp ótken repressııa jalyny onyń da ómirin jalmap ketti. Oǵan 1933-1934 jyldary Oral qalasynda júrgen kezinde kontrrevolıýsııalyq ultshyl uıym quramynda partııa men úkimettiń is-sharalaryna qarsy áreket jasady degen aıyp taǵylǵan. Ásirese, sol tusta oblystyq partııa komıtetin basqarǵan Quramysovpen jáne Balǵanııazovpen birge, «Ekpindi qurylys» gazetin basqarǵan Sátbek Imanqulovtyń tobynda boldy, burynǵy alashordashylarmen aýyz jalasty, qyzmetke óziniń jaqtastaryn tartty degendeı qısynsyz jalalardy japqan. Qylmystyq istiń basty dáleli – avtory kórsetilmegen «domalaq aryz» ǵana bolǵan. Ol aryz oblystyq NKVD bólimine Almaty qalasynan kelgen-mys, avtory anyqtalmaǵan.

Bir nazar aýdararlyǵy, 1937 jyly 13 qyrkúıekte júrgizilgen alǵashqy tergeýde-aq Qaıyr Járdemálıev ózine taǵylǵan barlyq aıypty «moıyndapty». Osylaısha qaıran arystyń taǵdyry 1937 jyly 10 qazanda NKVD «úshtiginiń» talqysyna túsip, «atylsyn, ózine tıesili múlki tárkilensin» degen sheshim shyǵarylady. Úkim 1937 jyly 13 qazan kúni túngi saǵat 11-de oryndalǵan.

Qaıyr Járdemáliulynyń «halyq jaýy» atanýy onyń týǵan inisi Qadyrdyń taǵdyryn da oıran etipti. Ol 1919 jyldan bolshevıkter partııasynyń múshesi bolǵan, Talópkede Keńes ókimetin ornatýǵa belsene qatysqan. 1921-1924 jyldary Máskeýde Kommýnıstik Shyǵys ınstıtýtynda oqyǵan. 1923 jyly Kremlde Lenınmen kezdesip, 1924 jyly KSRO kósemi qaıtys bolǵanda qurmetti qara­ýylda turǵan. Keıin Talópke, Jańaqala, Slamıhın, Taıpaq aýdandarynda partııa komıtetterin basqarǵan. 1930 jyly Almaty oblysyna shaqyrylyp, Kegen aýdandyq partııa komıtetiniń 1 hatshysy, Aqsý MTS dırektory, Almaty oblystyq jer komıtetiniń bastyǵy sekildi laýazymdy qyzmetterde istegen. 1937 jyly aǵasy Qaıyr atylǵannan keıin kóp uzamaı Qadyr da qamaýǵa alynyp, 8 jylǵa sottalyp kete barady. Ony týra kelgen ajaldan «kún kósemdi» kórgeni, tanys bolǵany ǵana qutqarǵan sııaqty. Sóıtip, Qadyr Járdemáliuly 1943 jyly ǵana elge oralǵan. 1957 jyly ǵana tolyq aqtalyp, búkilodaqtyq dárejedegi zeınetker atanady.

Qaıyr Járdemáliuly tutqyndalǵan kezde otbasynda áıeli Zulhajja 5 balasymen qalǵan eken.

– Meniń atam Qaıyr óziniń ustalatynyn aldyn ala bilgen, – deıdi arystyń nemeresi Serik Járdemálıev.

...Qaıyr áıeli Zulhajjaǵa: «Meni búgin túnde ustap áketedi. Ertesine tańerteń meniń delbeshim keler. Tez jınalyp, balalardy alyp tórkinińe – Talópkeniń Bespishenine tart. Dúnıe-múlikti alam dep áýre bolma, ala alsań «Zınger» tigin mashınasyn al, keıin qajetińe jarar. Balalar ózińe amanat!», degen eken. Oqıǵa dál solaı bolady. Keıin Zulhajja balalardy óz aýylyna ornalastyra sala, Oralǵa qaıtyp kelip, kúıeýin qutqarmaq bolyp alasurady. Biraq esh habaryn bile almaıdy. 

Qaıyr Járdemálıev tutqyndalǵan kezinde tuńǵysh qyzy Gúlsaıran – 13-te, uly Júsipbek – 10-da, qyzdary Sara – 8-de, Gúlstan – 4-te, kenje uly Bolat – 2 aılyq bolǵan eken. Anasy túrme jaǵalap, jazyqsyz kúıeýin arashalamaq bolyp shyryldap júrgende kenjesi Bolat shetinep ketedi. Qalǵan perzentteriniń aldynan  keıin «halyq jaýynyń balasy» degen ataq kedergi bolyp talaı shyqqan...

«Jaryqtyq ájem óte qaıratty, qaısar adam edi. Jalǵyz ózi balalaryn qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaı ósirdi. Jalǵyz uly Júsipbekten týǵan meni óz baýyryna salyp ósirdi. Jazyqsyz ketken jaryn izdeýden bir tynbady. Alǵashynda apamnyń suraý salǵan hattaryna Memlekettik qaýipsizdik komıtetinen «Qaıyr Járdemálıev pálen jylǵa sottalyp, Sibirge aıdaldy. Sol jaqta júrgende týberkýlezden qaıtys boldy» degen hattar keletin. Onyń ótirik ekenin keıin, Stalın ólgen soń, 1957 jyly repressııa qurbandary aqtala bastaǵanda bildik qoı», deıdi búginde Jańaqala aýylynda turatyn Serik aǵamyz.

Batys Qazaqstan oblysy 

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde taǵy 4 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 10:41

Ustazdyń aty ólmeıdi

Bilim • Búgin, 10:30

Karapastyń qarqyny kúshti

Sport • Búgin, 10:29

«Kaspıı» kósh bastady

Sport • Búgin, 10:27

Medısınalyq poıyzdar jolǵa shyqty

Medısına • Búgin, 10:17

Tórtinshi orynda qalyp qoıdy

Sport • Búgin, 08:59

«Jas daryn» baıqaýy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:58

Elıtadaǵy ornyn saqtap qaldy

Hokkeı • Búgin, 08:55

«Jasyl» ósim ornyqty damýǵa jeteleıdi

Ekologııa • Búgin, 08:52

Jarqyn beınesi jadymyzdan óshpeıdi

Qazaqstan • Búgin, 08:50

Adaldyq pen shyndyqty shyraq etti

Qazaqstan • Búgin, 08:48

Kóshelerde sý kólkimeýi úshin...

Ǵylym • Búgin, 08:44

Daıyndyq jumystary júrip jatyr

Referendým-2022 • Búgin, 08:35

Jastar jaýapty tańdaý jasaýǵa daıyn

Referendým-2022 • Búgin, 08:30

Bul – ózekti máseleni birlesip sheshý joly

Referendým-2022 • Búgin, 08:28

Halyq pen bıliktiń úılesimi

Referendým-2022 • Búgin, 08:25

Bolashaq zańgerlermen kezdesti

Referendým-2022 • Búgin, 08:18

Erteńge degen senimdi oıatady

Referendým-2022 • Búgin, 08:15

52 elde 65 ýchaskelik komıssııa quryldy

Referendým-2022 • Búgin, 08:10

Uıymdastyrý men ótkizý jumystary pysyqtaldy

Referendým-2022 • Búgin, 08:06

Salyq túsimderi byltyrǵydan joǵary

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar