Ekonomıka • 13 Shilde, 2021

Jeńil ónerkásipke jeńil qaramaıyq

139 ret kórsetildi

Koronadaǵdarys otandyq jeńil ónerkásip salasyna da ońaı tıgen joq. Onsyz da qalt-qult etip, shyǵynyn jabýǵa shamasy áreń jetip otyrǵan sektorda eńbek etetin jumysshylar sany 25 myńnan 13 myńǵa deıin qysqaryp ketken. Qazir elimizdiń jeńil ónerkásip salasynda myńǵa jýyq kásiporyn jumys istese, sonyń 60 paıyzy kıim tigýmen aınalysady.

«Memleket qoldamaı, serpilis bolmaıdy»

Qazaqstan jeńil ónerkásip kásiporyndary qaýymdastyǵynyń basshysy Lıýbov Hýdovanyń aıtýynsha, elimizde kıim baǵasy ósýi múmkin. Qymbatshylyqqa sebep – shıkizat tapshylyǵy. Jalpy, jeńil ónerkásiptiń el ekonomıkasynda áli kúnge óz ornyn taba almaı kele jatqany jasyryn emes. Bul sektorǵa bólingen kóńil de kemshin. Sol sebepti báseke de tym solǵyn. Memleket bastamasymen ashylǵan kásiporyndar memlekettik tapsyrysqa súıenip kún kóredi. Sóıtip negizinen eldiń áskerı, qorǵanys, ishki ister, medısına salalaryna arnap kıim tigýmen aınalysady. Jaqynda Astana ekonomıkalyq aımaǵynda ornalasqan Astana Iýtarııa ltd tigin fabrıkasyna barǵanymyzda kásiporyn basshylyǵy memlekettik tapsyrys azaısa, tabystyń da tómendep sala beretinin aıtyp edi. Al naryqtyń qyj-qyj qaınaǵan bazarynda ózbek pen qyrǵyz kásipkerleri asyr salyp júr.

«Birneshe jyldan beri otandyq óndirýshiler úshin qolaıly ekonomıkalyq jaǵdaı jasaý týraly aıtyp kelemiz. Ázirge esh nátıje joq. Salany damytýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasyn jasap edik. Alaıda bul eńbegimiz Ulttyq ekonomıka jáne Qarjy mınıstrlikteri tarapynan qoldaý tappady. Sala damý úshin birinshi kezekte shıkizatty qaıta óńdeý men halyqty jumyspen qamtýdy qamtamasyz etýimiz kerek», deıdi ol.

Hýdovanyń oıynsha, memlekettik qoldaý jasalmaı, salada serpilis bolmaıdy. Bul rette ol Qytaı elin mysalǵa keltiredi. «Ol jaqta árbir kásiporynǵa kart-blansh beriledi. Jeńil ónerkásipke memleket tarapynan sýbsıdııa berilip, ónimderi álem boıynsha satylatynyna qaramastan, úsh jylǵa deıin salyqtan bosatylady. Jaqynda Parlament Palatalarynyń birlesken otyrysynda baıandama jasaǵan Úkimet basshysy Asqar Mamın 2021 jyldyń bes aıynyń nátıjesi boıynsha el ekonomıkasy qalpyna kele bastady dedi.

Qaǵazda – ǵajap, óndiriste – ...ókinishke qaraı

«Bes aıdyń qorytyndysy boıynsha ishki jalpy ónimniń ósimi 1,6 paıyzdy qurady. Barlyq salada oń ósim baıqalady. О́ńdeýshi ónerkásip ekonomıkanyń basty draıverine aınaldy. Onyń ishinde ásirese mashına qurastyrý, hımııalyq ónerkásip, farmasevtıka jáne jeńil ónerkásip erekshe ósim kórsetti», dedi Premer-mınıstr.

Jaqsy. Solaı-aq delik. Alaıda jyl basynda Májilis depýtaty Danııa Espaeva jeńil ónerkásip salasynda jumys isteıtin kásipkerlerge qoldaý keregin aıtyp, Úkimet jeńil ónerkásip shyǵyndaryn óteýi qajet dedi.

«Sońǵy bes jylda saladaǵy kásiporyndardyń 40 paıyzdan astamy óz jumysyn toqtatty. Jumysshylar sany 25-ten 13 myńǵa azaıdy. Bizdiń naryqty Túrkııa, Belorýsııa, Reseı, Qytaı taýarlary toltyryp tur. Túrkııa úkimeti óz taýaryn saýdalaý úshin dúken arendasy men franchaızıng jelilerin qurýdy sýbsıdııalaıdy, ınvestısııa men qurylǵylarǵa ketken shyǵyndardy ótep beredi, elde óndirilmeıtin shıkizattarǵa degen ımporttyq baj salyǵyn alyp tastady. Mundaı sharalar Reseı men Belorýssııada da jıi qoldanylady», dedi Espaeva.

Onyń aıtýynsha, otandyq taýarlar qymbat saýda úıleriniń sóresine túspeıdi. О́ıtkeni «A» klasty saýda úıleriniń jaldaý quny tym qymbat. Aýmaǵy 50 sharshy metr bolatyn býtıkterdiń baǵasy aıyna – 2 mln teńge, al úsh rettik aldyn ala tólemder ónimniń túpkilikti qunyn 30-50 paıyzǵa kóteredi eken. Munyń sońy bizdiń taýardyń básekege qabiletsiz bolyp qalýyna aparyp soqtyrady.

«Sondyqtan Úkimet marketıngtik kóterý men arenda aqysy boıynsha shyǵyndardy ótep, otandyq ónimderdiń saýda jelilerindegi úlesin 10 paıyzdan kem bol­maýyn qamtamasyz etip, keıin ony 30 pa­ıyzǵa deıin kóterýi kerek. Sonymen qatar jeńil ónerkásip kásiporyndary úshin úsh paıyz mólsherinde qosymsha qun salyǵynyń tómendetilgen stavkasyn engizý óte mańyzdy», dedi depýtat.

О́zbek pen qyrǵyz bizge básekeles emes

Básekeles sóziniń bir sınonımi – deńgeıles. Eger deńgeıiń jetpese, onda básekelesý de aýyr. Qazir biz kıim tigip, shulyq toqý turǵysynan Qyrǵyzstan jáne О́zbekstanmen bir deńgeıde emespiz. Tıisinshe, básekege de túse almaımyz. Kásipkerlik pen bıznes ortany damytý boıynsha USAID jobasynyń jetekshisi Záýre Ábdiraman bizge áýeli Qyrǵyzstan men О́zbekstan deńgeıine jetip alý kerek deıdi. Bálkim, sodan keıin damý týraly oılaný kerek shyǵar. Aıtpaqshy, qandaı da bir nátıje týraly da sodan keıin aıtqan abzal.

Onyń zertteýinshe, Qyrǵyzstanda 2019 jylmen salystyrǵanda jeńil ónerkásip óndirisi 22 paıyzǵa qysqarǵan. Daıyn ónim eksporty 38 paıyzǵa azaıǵan. Sektorda dál qazir 160 myń qyrǵyz jumys isteıdi. Osynshama jumys kúshi jyl saıyn syrt elderge 100 mln dollardyń kıimin satýdy iske asyryp otyr.

«Qyrǵyz eli Eýroodaqtyń GSP+ (damýshy elder tasymaldanatyn taýarlarǵa arnalǵan jeńildetilgen kedendik tarıfter júıesi) atty arnaıy jeńildik júıesine qosylǵan. Memlekette salany damytýdyń úsh jyldyq baǵdarlamasy jasalǵan. Karantın shekteýleri saldarynan zardap shekken tigin óndirisine basa nazar aýdarylady. Sondaı-aq ónimderdi synaqtan ótkizý úshin mamandandyrylǵan laboratorııalar qurylǵan. Alys shetel jáne EAEO elderimen jergilikti tiginshiler arasynda tájirıbe almasý konferensııalaryn da ótkizip turady. Sheteldik ınvestısııany da jaqsy tartady. Bul rette álemdik mańyzy bar brendterge mán beredi. Qyrǵyz tigin buıymdarynyń assortımentin keńeıtý jáne iri saýda jelileriniń qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin ónim kólemin ulǵaıtýmen belsendi aınalysady», deıdi Záýre Ábdiraman.

О́ńirlik básekelestikte bizdi shań qaptyryp otyrǵan taǵy bir el – О́zbekstan. Qazir bul elden syrtqa satylatyn toqyma buıymdarynyń quny 1,86 mlrd dollarǵa jetken. Bul altyndy esepke almaǵanda búkil eksporttyń 20 paıyzyn quraıdy. О́zbek ónimderin negizinen Reseı, Qazaqstan jáne Qyrǵyzstan ımporttaıdy eken. Tipti qazaqstandyq naryqqa kıim jetkizý turǵysynan Reseıdiń ózin basyp ozǵan. Reseı bir jylda 18,8 mln dollardyń (10,1 myń tonna) kıimin ákelse, О́zbekstan 20,8 mln dollardyń (13 myń tonna) kıimin alyp kelgen. Osy oraıda Záýre Ábdiraman jeńil ónerkásipti damytý jolynda О́zbekstan qolǵa alǵan sharýalardy tizbeleıdi. Olar birinshi kezekte áıgili brendterge óndiris ashý úshin jaǵdaı jasaýdy jolǵa qoıǵan. Qazirdiń ózinde Nike, ADIDAS, INDITEX sııaqty brendter О́zbekstanda óndiris oryndaryn ashyp jatyr. Uzbekmart.com ulttyq sıfrly platformasy iske qosylyp, jaqyn keleshekte Amazon, TMall, Aliexpress sekildi álemdik saýda platformalarymen ıntegrasııalanbaq. Al Made in Uzbekistan dúkender jelisi 1 qyrkúıekke deıin Ispanııa, Vengrııa jáne Germanııada óz fılıaldaryn ashady. Onda eldiń úzdik eksporttyq taýarlary satylmaq. Qazirdiń ózinde shetelderde Made in Uzbekistan-nyń 10 saýda úıi jumys istep tur. «Jeńil ónerkásipti damytý úshin memlekettik organdar halyqaralyq jáne óńirlik praktıkany zerttep, memlekettik qoldaý sharalaryn júzege asyrýdyń qyr-syryn meńgerýi óte mańyzdy» deıdi sarapshy.

Serpilý úshin syn kerek

Biz ǵoı solaı oılaıtyn. Bılikke salsań, «ónerkásip órkendeýin toqtatar emes». Áıtse de keıbir ózekti pikirlerdi kózimiz shaldy. Olarǵa oryn bermeý taǵy obal. Burynǵy sheneýnik, qazirgi kásipker Sanjar Boqaev Úkimet jyl saıyn mynshama jumys orny quryldy dep málimet aıtady. Biraq jyl saıyn jumyssyzdar sany ósip jatyr. Osy jerde qarama-qaıshylyq týyndaıdy deıdi.

«Úkimet jyl sońyna deıin 1,2 mln jumys orny qurylady dedi. Oılańyz, 1 mln jumys ornyn salý úshin kem degende árbiri 1000 orynǵa laıyqtalǵan 1000 óndiris oshaǵyn turǵyzý kerek. Baıkal-Amýr magıstraliniń qurylysy qyzyp turǵan kezdegi jumysshylar sany 130 myńǵa jýyq edi. Transsibir magıstralin salý kezinde 90 myńdaı adam jumys istedi. Qazaqstan Úkimetiniń bıyl 1,2 mln jumys ornyn qalaı quratyny jumbaq bolyp tur. Qazaq SSR-i kezinde jeńil ónerkásip IJО́-niń 20 paıyzyn berip otyrdy. Al qazir 1 paıyzǵa da jetpeıdi», deıdi Boqaev.

Ashat Asylbekov esimdi jeli qoldanýshysy da osy mándes pikir jazady. «Almaty maqta-mata kombınaty qazir joq, ornyna saýda úılerin salyp tastaǵan. Zaýyttar da sonyń kúıin keshti. Aqyldyń joqtyǵy ónerkásiptiń kúıreýine alyp keldi. Úkimet úzdik 30 eldiń qataryna kirgisi keledi, alaıda tis jýatyn shetka shyǵarmaıdy. Joǵary tehnologııalar týraly aıtpaı-aq qoıaıyq. «Revızordaǵy» qala bastyǵynyń «Siz kimge kúlesiz? Siz ózińizge kúlesiz» degen sózi eske túsedi» dep jazady Feısbýk paıdalanýshysy.

Gaýhar О́telbaevanyń da pikirin qundy dep baǵalap, maqalamyzǵa qostyq. «Qazaqstandyq jeńil ónerkásipti tabysty dep aıtýǵa kelmes. Bıznestiń damýyna ımportqa degen táýeldilik kedergi keltirip tur. Búgingi kúni jeńil ónerkásipti ımporttyń úlesi shekti 50 paıyzdan asyp túsetin «sezimtal» sala desek durys bolar. Keıbir derekter boıynsha qazir bizdiń ónerkásip satylatyn taýardyń tek 14 paıyzyn ǵana óndirip otyr, qalǵan 86 paıyzy ımporttalady», deıdi Gaýhar.

«Arqa jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar». Mátel áý basta Arqa men arqarǵa tikeleı qatystylyǵynan týyndasa týyndaǵan shyǵar. Biraq dál osy mysaldy qozǵap otyrǵan taqyrybymyzǵa baılanysty da qoldana alamyz. Resmı organdardyń esebine nazar salsaq, sala damyp jatyr. Nanbasańyz qarańyz, «2020 jyly jeńil ónerkásip salasy 128,7 mlrd teńgeniń ónimin óndirgen. Ásirese, toqyma ónimderiniń úlesi basym (70,8 mlrd teńge). Jeńil ónerkásiptiń barlyq salasynda ósim baıqalady», dep jazady Qazindustry kompanııasy. Tipti bizdiń ónimderdiń Reseı, Túrkııa, Qytaıǵa ımporttalyp jatqanyn da jazypty. Olaı bolsa nege depýtattar másele kóteredi? Nelikten kásipkerler baıbalam salady? Nege jeli qoldanýshylary ashyna pikir jazady. Túsingenimiz, endi jeńil ónerkásipke jeńil-jelpi qaraýǵa bolmaıdy. О́nim óndirý bar da, ony durys jyljytý, saýda núktelerine jetkizý bar. Sala shynymen sharyqtap ketken bolsa, eshkim de bazyna aıtyp bas aýyrtpas edi ǵoı. Dál qazir biz úshin asa syndarly kezeń: ne naryqty saqtap qalamyz, ne túbegeıli sheteldik óndirýshilerge bosatyp beremiz. El Úkimetiniń ekinshi nusqaǵa qulyqty ekenin de ishimiz sezetindeı...

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Uqsas jańalyqtar