10 Qańtar, 2014

– Nestevatsyn? – Oınavotrm

578 ret kórsetildi

Internetti, uıaly telefondy sypyra saýatsyzdyq pen jappaı jaýapsyzdyq jaılap barady

Qazirgi zamanǵy baılanys túrleri paıda bolǵanǵa deıin adamdar aqparat almasý úshin otty, tútindi, jelkendik rámizderdi, belgi beretin jalaýlardyń túsin, dıirmen qanattaryn, ysqyryqty, qubyrlardyń, barabandardyń nemese uńǵylanǵan pil azýlarynyń dybystaryn paıdalanǵan ǵoı. Al siz adamzat balasy onlaın-baılanysty oılap tapqanǵa deıin talaı tyǵyryqqa tirelip, myńdaǵan-mıllıondaǵan jyldardy artqa tastaǵany týraly oılanyp kórdińiz be?

Internetti, uıaly telefondy sypyra saýatsyzdyq pen jappaı jaýapsyzdyq jaılap barady

Qazirgi zamanǵy baılanys túrleri paıda bolǵanǵa deıin adamdar aqparat almasý úshin otty, tútindi, jelkendik rámizderdi, belgi beretin jalaýlardyń túsin, dıirmen qanattaryn, ysqyryqty, qubyrlardyń, barabandardyń nemese uńǵylanǵan pil azýlarynyń dybystaryn paıdalanǵan ǵoı. Al siz adamzat balasy onlaın-baılanysty oılap tapqanǵa deıin talaı tyǵyryqqa tirelip, myńdaǵan-mıllıondaǵan jyldardy artqa tastaǵany týraly oılanyp kórdińiz be?

Uıaly baılanysty bylaı qoıǵanda, adamdardyń agentsiz de ómir súrgen kezderi bolǵan. Qysqasy, barlyq kezde alys­tan aralasýdyń joldaryn taý­yp otyrǵan. Endeshe, adamzat balasynyń eń uly jańalyǵynyń biri de osy – ǵalamtorlyq baılanys. Aıshylyq alys jerde otyrǵan adammen bir túımeniń kómegimen sóılesýge de, dıdarlasýǵa da bolady. Amerıkada otyryp ta skype kómegimen bala-shaǵany kórip, ne iship, ne kıip júrgenin baqylaı alasyń. Ǵajap! Alaıda, adamzat balasynyń ózi oılap tapqan uly jańalyǵy ózin keıin qaraı súırep bara jatqany ókintedi-aý.

Uıaly telefon ustap týǵan qazirgi urpaq bir kún de agentsiz ómir súre almaıdy. Qolyndaǵy telefonyn tartyp alsań, jan-jaǵyna alaqtap, túsinen shoshyp oıanǵandaı, ýaqyttyń qaı mezgili bolǵanyn ajyrata almaı, aınalasyna tańǵala qaraıtyn adamdardyń túrleri paıda boldy. Uıaly telefonǵa agent «uıa salǵaly» myna ómirdi umytyp, vırtýaldy álemnen shyrmalyp shyǵa almaı júrgender shash-etekten. Úıde de, túzde de, avtobýs pen trolleıbýsta bir bir telefonǵa telmirip otyrǵan adamdar. Amandasqanyńdy estimeıdi, jymıǵanyńdy baıqamaıdy.

Qasyna qarııa emes, ata-babasy túgel tirilip kelse de kórmeıdi. «Alysqa shyrqap ketkenderi» óz aıaldamasynan asyp, biraz jerge baryp-qaıtyp jatady. Sabaqta da solaı. Osylaısha «onlaın» bolyp otyryp, ne iship, ne jep otyrǵanyn umytqan urpaq kózi uıqyǵa ketkenshe qoldaryndaǵy tıtteı telefonǵa táýeldi. Basqa álemge kirip ketken bala áke-sheshege kómektesýdi bylaı qoıǵanda, kózindegi kirbińdi baıqamaıdy, sharshaǵanyn suramaıdy. Qabaqqa qaraıtyn qaǵilezdik joq. Agentke táýeldi adamdardyń aǵaıyn-týyspen de sharýasy bolmaı barady. Sondyqtan, aqparattyq tehnologııalary damı kele oǵan onyń keri áserin kóre bastaǵan birqatar elder arnaıy zań shyǵaryp, ósip kele jatqan urpaqtaryn ınternette uzaq otyrmaýyn memlekettik deńgeıde qadaǵalaýǵa májbúr bola bastady. Bul – bólek másele.

Árıne, vırtýaldy álemde qazir jas ta, jasamys ta ómir súredi. Kompıýterdiń, tıtteı ǵana uıaly telefonnyń densaýlyqqa zııan ekeni, kózdi qurtyp, saýsaqtardy semdiretini, este saqtaý qabiletin nasharlatyp, júıkege keri áser etetini – ol da ózinshe bir bólek áńgime.

Bárinen de buryn, zaıa ketken altyn ýaqytty aıtsańshy. Kerekti de kereksiz aqparattar tasqyny. Mobıldi agentke lek-legimen kelip jatqan hattar men habarlamalar basqaǵa qaraılata ma?! Biraq, eń soraqysy da bul emes!

Osy materıaldy jazýǵa otyrarda «adamzattyń balasy» dep áńgimeni alystan oraǵyta bastap edik qoı. Eń soraqysy – agent pen SMS alyp kelgen – saýatsyzdyq.

Alla Adam Ata men Haýa Ana­ny jerge túsirgennen bastap deı­miz be, joq álde qudaısyz Dar­vın sekildi eńbektiń arqasynda maı­myldan adamǵa aınaldyq deı­miz be, áıteýir, álmısaqtan adam balasynyń izdegeni – ilim men bilim. HHI ǵasyrdyń shaýjaıyna jarmasqanǵa deıin kez kelgen halyq qanshama qıyndyqtardy bastan ótkerse de saýattylyǵyn joǵaltpaýǵa, urpaǵyna bilim berýge umtyldy. Qanshama jazyqsyz jandardyń kóz jasyn kóldeı tógip, atyp-asyp, tirileı kómip, ıtjekkenge aıdaǵan Keńes ókimetiniń ózi de eńbektegen baladan eńkeıgen qartqa deıin saýatty bolǵanyn qalady.

Halyq saýatty edi. Áskerdegi jigit ata-anasyna, unatatyn boıjetkenge, zamandas-qurbylaryna hat jazǵanda útirine deıin ornyna qoıyp, kórkemdep jazyp, kók konvertke salyp jiberetini keshe ǵana. Adamdardyń sálem-saǵynyshtaryn alyp ushqan hattar – saýattylyǵymyzdyń aınasy ispettes bolatyn. Jigit kóldeı hattyń ishinde bir sózden súrinip, jalǵyz qatesimen hat jiberse de ony alyp turǵan qyz qurbylarynyń aldynda qaradaı qysylyp, qyzaratyn. Syqylyqtaǵan olar taǵy da qarap turmaı mundaı «saýatsyz» jigitke jabylyp kúletin. Árıne, ol keshe ǵana mektep bitirip, áskerde murty tebindegen bozbala-tyn.

Al búgingi jastardyń, joǵary bilimdi adamdardyń, qolynda dıplomy bar mamandardyń, eń bedeldi ýnıversıtetterde bilim alyp jatqan stýdentterdiń agentte bir-birine jazǵan amandyq-saýlyǵyn oqyǵanda tóbe shashyń tik turady. Mysaldy alystan izdemeı-aq, mektepte oqıtyn ulyńnyń, stýdent qyzyńnyń agentine kóz qıyǵyńdy tastasań da jetkilikti. Mundaı «dıalogtarda» bas árip, útir, núkte degender bolmaıdy. Qarańyz:

– slm (sálem)

– prıva. kk del (Prıvet! Kak dela?)

– JJ-men (Jańa Jylyńmen!)

– sps (Spasıbo!)

– nestevatsyn

– kıno kórivatrm

– kelshısh («kelseńshi» degeni)

– Koshısh (qoıshy) keshe tyryn­dyk­lap­syndar go... (keshe ábden toıla­typ­syńdar ǵoı)

– qyrtpash

– h faktor bolyvatyr

– raha

 – Kaı kanal tabalmaıatyrm

Mine, osylaı. Bul – alty aıdan keıin qoldaryna dıplom alyp, joǵary bilimdi qyzmetker atanǵaly otyrǵan eki stýdenttiń «suhbaty».

Qysqasy, bul – búgin biz ashyp turǵan jańalyq emes. Bul qazir kóptegen memleketterde bar másele. О́kinishke qaraı, mundaı jappaı saýatsyz jazý – ınternettiń arqasynda barlyq elge, barlyq ultqa túgel juqty. Keshe ǵana Týrgenev pen Dostoevskıılerin tóbesine kóte­rip, Kýprınniń kesteli tilimen sý­syndaǵan orys halqynyń ózi bul dertten endi qalaı arylmaq? Tehnologııalary qaryshtap damy­ǵan japondardyń slengterden qu­tylýǵa aqyldary jete me? Aý­zyn aıǵa bilegen, kompıýterlik baǵ­darlama jasaǵysh kóshbasshy korporasııalar endi osy aýrýdan jazylýdyń qandaı joldaryn usy­nady?

Máselen, qazir kózimiz úırene bastaǵan agent-saýatsyzdyq úshin biz osy ýaqytqa deıin «rýnet» kontentin quraıtyn mail.ru-da qazaqsha áripterdiń joqtyǵyn, taǵysyn-taǵylardy, uıaly telefondar shyǵaratyn áıgili markalar uıaly telefon mázirine qazaqsha qaripter salmaıtynyn syltaý etip kelippiz.

Endi jurt uıaly telefon emes, Iphone, Ipad, Macbook ustaǵan zamanda onyń qazaqsha qaripteri joq dep aıta almaıdy. Tehnologııalar jetildi, al biraq adamdar nege keri ketip barady?

Onsyz da tolǵaýy toqsan túrli bolǵan tilimizdiń taǵdyry barshamyzǵa aıan emes pe edi?! Biz esimizdi jınap bolǵansha, tipti, mobıldi agenttiń álipbıi paıda bolyp, óziniń «tili» qalyptasyp keledi. Mysaldardyń kóptigi sonshalyqty, aqyl-esi bútin adamnyń ashý-yzasyn týǵyzýǵa tıisti slengterge eshkim de selt etpeıtin boldy. Qazirgi jastar – eldiń keleshek tizgin ustarlary «qalaısyń» degendi – «kaksyń», «ne janalyq» – «ne jana» ıa bolmasa, «ne jnlk» bolyp, raqmet sózin «raha» dep jaza beredi.

Bastapqyda agenttegi qate hat jazysýlardy ersi kóretin adamdardyń ózi búginde «nestevatsyn?» dep amandyq-saýlyqty bastaıdy. Osy úrdiske keshe ǵana namystanyp júrgen áriptesterimizdiń de oǵan eti úırene bastaǵan. Bul jappaı saýatsyzdyqqa kóngenimiz be, álde jeńilgenimiz be?

Osy saýaldy aqparattyq tehnologııalardy ábden meńgergen, ınternet ıgilikterin belsendi paıdalanatyn jáne ózderin ultymyzdy súıetin dep esepteıtin áriptesterimizge qoıyp ta kórdik.

«Qazaq aqparat agenttigi» ulttyq kompanııasynyń tilshisi Erlik ERJANULY:

– Qazir áleýmettik jelilerdegi qate sózder men orasholaq sóı­lem­derdiń máselesi, tipti, ózekti bolyp otyr. Oǵan tosqaýyl qoıý­ǵa ultjandy azamattar ózderi uıyt­qy bolmasa bul indetti aýyzdyqtaý múmkin emes sııaqty. Sol sebepti endi ózin tildiń janashyry sanaıtyn ár azamatqa ózińdi qurmetteseń, tilińdi túze dep uran tastaýdan basqa amal qalmady. Eger ár azamat ár sózine jaýapkershilikpen qarap, muqııattylyq kórsetse saýatsyzdyqpen kúres nátıjesin bereri kúmánsiz.

Osydan birer jyl buryn maqtaýly Eýropa elderiniń birinde úkimettegi joǵary laýazymdy sheneýnik kóbeıtý kestesin bilmeıtinin aıtyp, jurtty tańǵaldyrǵan edi. Sońǵy jyldary óz oıyn jetkizýde saýatty sóıleıtin, jazatyn adamdardyń sany kún ótken saıyn ortamyzda azaıyp kele jatqany anyq baıqalady. Ony telearnalardaǵy saýalnamalar men áleýmettik jelilerdegi habarlamalardan barshamyz kúndelikti kórip, oqyp júrmiz. Alaıda, oǵan mán berip jatqandar neken-saıaq. Keıde, tipti, ony qalypty jaǵdaı dep qabyldaı bastadyq. «Salem», «prıvet», «ok» deıtin sózderdi úlken de, kishi de jappaı qoldanatyn boldy.

Telearnalardyń jańalyqtar qyz­­me­tin­de qazir jýrnalısterdiń mate­rıal­darynyń ádebı norma­ǵa sáıkes­tigin tekseretin til mamanda­ry­nyń sarapshylyq qyzmeti múlde joı­ylǵan. Sondyqtan merzimdi basylymdardy oqyp, radıo tyńdap, telearna kórip otyrǵan kezde, óziniń jibergen qatesin kelesi joly túzetip, odan sabaq alyp jatqan tilshilerdi kórý muń bop qaldy. Eger aqparattyń kórý, tyńdaý jáne oqý arqyly qabyldanatynyn eskersek, buqa­ra­lyq aqparat quraldarynyń óz mindetin tolyq atqara almaı otyr­ǵanyn moıyndaý kerek.

«Bala tárbıesi» jýr­na­ly­­nyń redaktory Aıgúl BOLAT­­HANQYZY:
– «Hat jazý – jarty dıdar» deıdi halqymyz. Aq paraqqa aman­dyǵyńdy jazyp, burynǵydaı posh­ta arqyly saǵynyshty sálemin jetkizetinder neken-saıaq. Búginde aqqanat hattardyń ornyn telefon almastyrǵan. Amandyq-saýlyqty
qalta telefonynyń kómegine júgi­nip, habarlama jiberip bile salatyn boldyq. Osyndaı habarlamanyń saýattylyǵyna qanshalyqty mán berip júrmiz? Osyǵan toqtalsaq... «Salam!», «Nestevatsyn?», «Kıtap okyvotrm», «Kazır, jýmyska jetivalaıyn...»... Ol az bolsa, «7ıa», 4etverg», «V7» degen «jańa» sózder shyǵarǵanyn qaıtesiz?!

О́z basym ulymnyń osyndaı habarlamalar alatynyn alǵash kórgende... jastardyń sóıleý mánerine tańǵalǵan basym, jazǵandaryn kórip eriksiz bas shaıqaǵan edim. Jaraıdy, muny qurby-qurdastyń ózara ázili dep qabyldap, mán bermeı-aq qoıalyq. Biraq, kúnderdiń-kúninde jahandaný dep janushyrǵan onsyz da kitap oqymaı ketken qazaq balasy saýatsyzǵa aınalsa, ne bolmaq? Munyń eń soraqysy sonda, osy saýatsyzdyqtyń telearnalardan beriletin júgirtpe joldarǵa jetkeni, ıaǵnı bizdiń balalarymyz osylaı jazýdy sanalaryna sińirip alǵan. Keıingileri, tipti, durys jazylýyn bilmeýi de múmkin! Osylaı kete bersek, kim bolǵanymyz?

Endi memlekettik turǵyda sheshýge tirelgen bul máselege qatysty saýaldy halyqtyń keleshegine alańdaıtyn kóptegen jandarǵa qoıyp kórgende báriniń qynjylysy joǵarydaǵydaı taqylettes bolyp shyqty.

Sondyqtan da «Ǵalamtordaǵy saýat­syzdyqty retteýdiń qandaı tehnıkalyq múmkindikteri bar? Internetti belsendi paıdalanýshy retinde pikir-usynysyńyz bar ma? Agenttegi, SMS saýatsyzdyqtan qalaı qutylýǵa bolady? Álde bul endi ómirimizge dendep engen qubylys bolyp qala bere me?» degen kelesi saýaldy «Min­ber» jýrnalısterdi qol­­­daý or­­talyǵy janyndaǵy Ja­­ńa medıa­ny zertteý tobynyń je­tek­­­shi­­si As­hat ERKIMBAIǴA qoıdyq.

– Internette sózderdi qysqar­typ jazý bar da, tildik normalar­dy qasaqana buzyp, qatemen jaza­tyndar bar. Qysqartyp jazý ádet­te senimdi dostar arasynda keń etek jaıǵan. Sonymen qatar, telefon arqyly oıdy bir hatqa syıdyryp, aqsha únemdeýden týyndaǵan tásil dep oılaımyn.

Alaıda, iskerlik qatynasta bu­laı hat jazý ábestik bolar edi.
Qa­zaq­sha men orysshany aralastyryp, qoıyrt­paq tildi qoldanyp júrgender bar da, óz aldyna álipbı túzip, sonymen qarym-qatynas jasaýshylar kezdesedi.

Eshqaısysyna «Báriń birdeı áldebir mekeme nemese zań bekitken normamen jazyńdar» dep talap qoıa almaımyz. Birinshiden, qazirgi qoǵamnyń ózi sózdikter bekitken, qazaq tiliniń erejesine saı qazaq­sh­any qoldanyp júrgen joq. Ony qarapaıym ǵana kóshe jarnamasynan kóre alamyz. Sózdiń durys jazylýyn kórsetetin sózdikter bolǵanymen, til tazalyǵyn saq­taıtyn jaýapkershilik bolmaı tur. Ekinshiden, ınternet erkin aqparat almasatyn alań bolǵandyqtan, monıtordyń arǵy jaǵyndaǵy jazyp otyrǵan adamnyń kim ekenin bilý de ońaı emes. Úshinshiden, Qa­zaqstanda ınternetti qolda­ný­shylardyń negizgi tobyn mektep jasyndaǵy oqýshylar men stýdentter quraıdy. Eger ınternettegi saý­atsyz jazýdy, mádenıetsizdikti kórseńiz bul bilim salasynda biraz jumystar atqarylýy kerek degen sóz.

Al «Internetti belsendi paıdalanýshy retinde pikir-usynysyńyz bar ma? Agenttegi, SMS saýat­syz­dyqtan qalaı qutylýǵa bolady? Álde bul endi ómirimizge dendep engen qubylys bolyp qala bere me?» degen saýalyńyzǵa kelsek, shetelderde qyzmetkerdi ju­mys­qa alǵan kezde onyń ınternettegi áleýmettik jelilerin tekseretin úrdis bar. Nátıjesinde, bolashaq jumysyn oılaıtyn sheteldik jastar, osy bastan ınternettegi áleýmettik jelige aqparat taratqanda meılinshe saýatty jazýǵa tyrysady. Bizdiń elimizde de jumysqa alýshy adam qazaqshaǵa jetik bolsa, bolashaq qyzmetkerleriniń tildik erejeni saqtaýyna mán berer edi. Sonymen qatar, sheteldiń mektepterinde, oqý oryndarynda ınternette mátin jazýdyń, iskerlik qarym-qatynas daǵdylaryn qalyptastyrýǵa qatysty arnaıy kýrstar júredi. Bul joba elimizde qolǵa alynsa-aq, ınternetimiz minsiz bolady demeımin, alaıda, ınternettegi adamdardyń jaýapkershiligi artyp, saýatty jazýdyń mańyzyn túsiner me edi dep oılaımyn.

Túptep kelgende, bul saýal qoǵamdaǵy mádenıettiń tómendep bara jatqanynan habar beredi. Mátindi saýatty jazatyn arnaıy algorıtm qurastyrylyp, qate jazýdy jóndeıtin baǵdarlama qurýǵa bolar. Áıtkenmen, bul baǵdarlama esebinen adamdardyń bári jappaı saýatty bolyp, mádenıeti arta túsedi deı almaımyz. Máseleniń tehnologııalyq sheshimi qoǵamdaǵy aýrýdy jasyrýǵa ǵana kómektesedi. Al shyndyǵynda qazaqsha saýatty sóıleý, qazaqtyń árbir árpine qurmetpen qaraý mádenıeti balaǵa til shyqqannan bastap úıretilýi kerek tárizdi.

Osy kókeıkesti máseleni BAQ-ta, áleýmettik jelilerde kóterip júrgen Sádýaqas AŃSAT bylaı deıdi:

– Kóshede, qoǵamdyq kólikte, túrli is-sharalarda, ıaǵnı kúndelikti ómirde jastarmen kezdespeı turmaımyz. Sonda olardyń bir-birine qarym-qatynasy, sóılegen sózi aǵa urpaq ókilderin qatty qynjyltady. Árıne, men bárin jamandaýdan, kópke topyraq shashýdan aýlaqpyn. Degenmen, jaman ádettiń juqqysh keletinin, «bir qumalaqtyń bir qaryn maıdy shiritetinin» umytpaıyq. Aǵylshyn tilinde «sleng», «jargon» degen sózder bar, onyń maǵynasy frazeologızmge uqsas, ıaǵnı fonetıkalyq, grammatıkalyq júıege baǵynbaıdy. Osy sóılemshelerdiń ózgeshe túrine jastar tym qumar bolyp barady. Ony sánge aınaldyryp alǵan, maqtanysh kóredi: «syndyrdy», «bazar joq», «lapsha ildi», «qulaqtan tepti», «qýady ekensiń», «laqtyryp ketti», «qoraǵa kirdi» degen sózderdi jıi estımiz. Sheshimin taba almasa, «tormozy ustap qaldy», «zavısat etip qaldy», kópshilikpen kelýdi «tolpa», menmensýdi «tıpaj bolý», aqsha talap etýdi «schetchık qoıý», qońyraý shalýdy «maıak tastaý» dep jatady. Bul jargon sózderde orys sózderiniń komponentteri bar. Biraq bul Abaıdyń, Tolstoıdyń, Chehovtyń tili emes, demek bul oraıda jaqsy nárseni, ozyq oıdy alyp otyrǵan joq. Bul kósheniń sózi. Bundaı sózder bizdiń kezimizde de bolǵan. Biraq, ony kópshilik orynda emes, óz ortalarynda qoldanatyn. Shekten shyǵyp bara jatsa, tyıym salýshylar (ata-ana, mektep, qoǵam bolyp) tosqaýyl qoıa biletin. Keıde sleng bir aımaqta qoldanylady da, elge tarap ketedi. Al agenttegi hattar, ǵalamtordaǵy saıttar, tele­dı­dardaǵy túkke turǵysyz baǵdar­lamalar, áleýmettik jelidegi jeńil áńgimeler arqyly bozbala men boıjetkenniń sóz saptaýyna aınalyp, tilin mádenıetsizdendirýde».

Mine, qazir qoǵamymyzda syzdaýyqtaı mazalaǵan máseleniń biri – áleýmettik jelilerdegi saýatsyzdyq bolyp tur. Endi bul máselemen eń eljandy degen adamdardyń ózi jeke-dara kúrese almaıdy. Agenttegi saýatsyzdyq asqyna-asqyna kele búkil el aýzyna qaraǵan telearnalardaǵy júgirtpe joldardy jaýlap alǵa­ny­na kún saıyn kýámiz. Bir sóılem­de bir durys jazylǵan sózi joq má­tin­derdiń maǵynasynan da kisi sho­shıtyn halge jettik. Eń sora­qysy, biz osy soraqylyqqa úırene bastaǵanymyz. Siz ne deısiz?

«Túsinikti tilmen» aıtqanda: «Os­ny oqǵanda neoılavotsyz?»...

Aınash ESALI,

«Egemen Qazaqstan».

ALMATY.

Sońǵy jańalyqtar

Qamystan óndirilgen qumsheker

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly eńbek

Qazaqstan • Keshe

Shıraz bulbuly

Ádebıet • Keshe

Ata jurtta

Ádebıet • Keshe

Oqý men oqymaý hám talǵam

Ádebıet • Keshe

Abaı oblysynyń aty ozdy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar