10 Qańtar, 2014

Kásipkerlik kádesi

163 ret kórsetildi

Dana halqymyzdyń “Kásip túbi – násip” degen ejelgi maqaly tereńge meńzeıdi. Nápaqa tabýdyń da, dúnıe arttyrýdyń da alýan joly jeterlik. Qaıdan bolsa da daıyn taýar tasyp, birin birge asyryp, baıyp jatqandar da kóp. Al ózi ónim óndirip, eńbegimen dáýletin tasytyp, adal áreketimen kórinýdiń orny qashanda bólek. Halyq tutynatyn zat shyǵaryp, aldymen otbasynyń turmysyn jaqsartyp, ekinshiden, otandyq óndiristiń qýatyn kúsheıtýge úles qosýshylar árdaıym tulǵalanyp turady.

Dana halqymyzdyń “Kásip túbi – násip” degen ejelgi maqaly tereńge meńzeıdi. Nápaqa tabýdyń da, dúnıe arttyrýdyń da alýan joly jeterlik. Qaıdan bolsa da daıyn taýar tasyp, birin birge asyryp, baıyp jatqandar da kóp. Al ózi ónim óndirip, eńbegimen dáýletin tasytyp, adal áreketimen kórinýdiń orny qashanda bólek. Halyq tutynatyn zat shyǵaryp, aldymen otbasynyń turmysyn jaqsartyp, ekinshiden, otandyq óndiristiń qýatyn kúsheıtýge úles qosýshylar árdaıym tulǵalanyp turady.

Túrki jurtynyń qasıetti astanasy – Túrkistandaǵy “Iassy” konsorsıýmynyń tóraǵasy Úmbet Júsipbaev kezinde zaman talabyna saı qolǵa alǵan isin búginde bereketke aınaldyrǵan azamat. Qadirin bilgen ýaqytynan qazyna jasap júrgen kásipker. San-salaly tirligin uqsata bilýimen utyp keledi. Qısynyn keltirip uıymdastyrǵan túrli sharýasynyń jetkizgen jeńisi óziniń shańyraǵyna, úrim-butaǵyna medet, odan qaldy, táýelsiz eliniń damýyna dát. Halyq muqtajyna qajetti múlik­ti syrttan arqalaýmen emes, týǵan jeriniń múm­kindigin kádege jaratýdy esti ómiriniń bas­ty maqsaty etken Úmbet Ábildaulynyń dabysyna tabysy sáıkes ekendigin endi naqty málimettermen baǵamdalyq.

Oblys ortalyǵynan shalǵaıda jumys istep-aq bıznestiń bıik belesine kóterilgen “Iassy” konsorsıýmyndaǵy qyzmeti ár alýan qurylymdardyń deni ónim óndirýmen shu­ǵyl­danady. Egemendigimizdiń alǵashqy jylda­rynda ashylǵan, qazir eń úlkeni atanǵan “Túrkistan” aýylsharýashylyq kooperatıvinde bul kúnde 120 iri qarany bordaqylaıtyn baza, mal so­ıyp, bes tonnaǵa deıin et daıyndaıtyn já­ne bir aýysymda 18 túrli 700 kılogramm mól­she­rinde shujyq ázirleıtin sehtar bar. Egin sharýashylyǵymen aınalysatyn “Ábilda-2030” JShS 500 gektarda maqta, bıdaı, júgeri, jo­ńysh­qa jáne jemis-jıdek baýyn, qyzanaq, qııar, basqa da kókónister ósiredi. Demek, malǵa kerekti kólemdegi jemshóp qoryn ózderi qam­tamasyz etedi. Tórt túliktiń tuqymyn asyldan­dyrý baǵytynda júıeli túrde atqarylyp jat­qan jumystarynyń aýqymy barǵan saıyn ul­ǵaıyp otyr. Joǵary surypty baǵaly teri alý jáne sapaly et ázirleý úshin qorasynda 3300 qarakól qoıy, shubatqa saýylatyn 70 túıe, babyn bilseń aýyr salmaq ta tartatyn, aǵyl-tegil sút te beretin 200 bas sıyr búginde jaı­­­ly qoralarynda baǵylyp, kútilip jatyr. О́simtal ári etti ashatuıaq dep den qoıǵan tal­paq tanaýynyń sany qazir myńnan asty. Túrkistandyqtardyń suranysyna qysy-jazy usynylatyn alýan túrli gúl plantasııalarynda jaıqalyp tur.

Kıeli jerdiń atyn ıemdengen “Iassy” kon­sorsıýmynyń quramyna kiretin qalalyq avtovokzal, memleketaralyq júk jáne jolaýshylar tasymaldaıtyn “Iаssy-Tranzıt” О́K, tis emdeıtin “Marjan” JShS emhanasy, “Iassy” JShS mıkrokredıttik uıymy, “Iassy” halyqqa keshendi turmystyq qyz­met kórsetý ortalyǵy, teh­nı­ka­lyq baıqaý jáne jóndeý stansa­sy, ózge de orta jáne shaǵyn ká­sipkerlik qurylymdar tasy órge domalaǵan tirlikke qosymsha tynys. Qurylys júrgizetin bir ǵana “Ábilda-K” JShS-niń ǵımarattar salýmen ortaq ke­nishke ákeletin tabysy ulan-asyr.

Oraıyn keltirseń balyq ta baǵaly baılyq. Bul sharýanyń ózine ǵana tán qyry men qupııasy mol bolǵandyqtan, oǵan ekiniń biri júregi daýalap, aıaǵy baspaıtyny da ras. “Nesi bar, baǵa bilseń budan da kól-kósir paıdanyń qaınar bulaǵyn ashý sonshalyqty qıyn qııalǵa aınalmas. Ári-beriden soń juǵymdy taǵamǵa baǵalanatyn sý janýaryn aýlaý ata-babamyzdyń sırek te bolsa kóneden aınalysqan atakásibi emes pe?! Nar táýekel!” dep Úmbet Júsipbaev árnege kóńili alańdamaı, qoldyń batyrlyǵyna salyp, jańa isti bastap ta jiberdi. Darııanyń saǵasynda eleýsiz jatqan eki kóldi retke keltirip, 300 gektar aýmaqtyq to­ǵan jasady. О́siriletin balyq ashyqbas úshin jem tastaldy. Jersinetin birneshe ba­lyq túriniń ýyldyryǵyn shashyp kóbeıtti. Aınalasy eki jyldyń ishinde tabıǵat syıyn uqsata alǵanynyń arqasynda túrkistandyq turǵyndar óz jerinde jańa aýlanǵan jáne qaqtalǵan balyqtyń dámin tatty. Bıyl izi bolsa, keler jyly ózi bolatyny dáleldendi. Shyny kerek, dál qazir balyq sharýashylyǵy sál saıabyrsyp tur. Aldaǵy ýaqytta bul isti jańasha, osy saladaǵy sońǵy tehnologııany paıdalaný arqyly qaıta uıymdastyrýdy kózdep otyr.

Jalpy, eńbekpen shırap ósken, ómirden úırenýge úıirsek jan jańashyldyqqa jaqyn qonystanady. Tynym tappaı, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı qareket qylýǵa beıim Úmbet Ábildauly taıaýda taǵy bir tyń tirliktiń otyn jaqty. Eki jyldyq alma baǵynyń qasynan 2 gektar jerge qııar, qyzanaq, gúl ósiretin jylyjaı ornatty. Birinshi ret qolǵa alǵan osy jabyq-jaıda alǵashqy ekken qyzanaqtan kúz sońynda ár túbinen 2-2,5 kılogramm dárýmendi ónim almaq. Mundaǵy tamshylatyp sýarý, jeldetý, jer óńdeý, jylý berý sııaqty kóptegen ju­mystar avtomatty basqarý júıesimen atqarylady.

Aımaqqa áıgili kásipkerdiń kádeli isin kórgende danalyǵy darııa qazaqtyń “Bir kisi qazǵan qudyqtan myń adam sý ishedi” degen máteli tilge orala ketedi. Aqıqatynda da talaı tarmaqty “Iassy” konsorsıýmy boıynsha 200-den asa túrkistandyq eki qolǵa bir kúrek ustap, kúnkóris nápaqalaryn arttyryp júr. Shujyq sehynyń bir ózinde 25 azamat jumys isteıdi.

– Meniń osynda sheber bolyp ornalasqanyma alty jyl boldy. Aı saıyn alatyn 45-50 myń eńbekaqymyz qanaǵat tutýǵa laıyq. Budan bólek aptasyna 3 kılogramm shujyq ónimderi bárimizge tegin beriledi. Buǵan otaǵasymnyń tabysyn qosqanda otbasymdaǵy 6 perzentimizben Qudaıǵa shúkir, kóshten qalmaýǵa jetedi, – deıdi Qarlyǵash Kúmisbaeva.

Jylyjaıda jumysqa tartylǵan 20 dıqan­nyń biri agronom Hamıdýlla Makambaev “Me­niń babam da, ata-anam da dıqandar. Solar­dyń jolyn qýǵan men de alty jyldan beri baq­shashylyqqa beıimdelgenmin. О́z betimshe árekettengen ár kezde árqalaı tabys tabatyn edim. Al Túrkistan aýylsharýashylyq tutyný­shylar koopera­tıvin­de eńbekaqymdy turaqty alamyn. Bul basqa jaqtarda keıde aqshasyz qalyp júrgenimnen endi alańsyz bolýymdy ornyqtyrdy”, dep jaǵdaıynyń birqalyptylyǵyn bildirdi.

Tirligin tap-tuınaqtaı tyndyryp, juldyzy ońynan týyp júrgen Úmbet Júsipbaev qym-qıǵash úlken kásipke qalaı keldi? Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynyń keńes kezindegi túlegi, mamandyǵy ınjener-metallýrg jańa zamannyń aǵymyna qalaı ıkemdeldi? Endi osy arada ótkenge sál sheginis jasalyq.

Odaq tarady. Buǵan deıin Reseıdiń Kras­noıar qalasyndaǵy alıýmınıı zaýytynda metall balqytýshy, sheberi, aǵa sheber, Túr­ki­standaǵy Jol jáne qurylys mashınalaryn jóndeý zaýytynda quıý sehynyń tehnology, seh bastyǵy qyzmetterin atqardy. Túrkistan men Kentaý qalalarynda jolaýshylar avtoparkteriniń dırektory da boldy. Jeke kásipke 1999 jyly birjola bet burdy.

Jasyrmaıdy. Qolǵa alǵan jańa tirliginde kese-kóldeneń kelip, qadamyn qysqartqan kedergiler kezdesti. San soqtyrǵan sátter de ushyrasty. Tolassyz izdenispen etken eńbek, qıyndyqtan qaımyqpaǵan qareket qaı tosqaýyldy da buzyp shyǵary anyq. Qandaı da bir jetistik baryn salyp árekettengenge buıyrary da málim. Mine, ómirden kórgeni men kóńilge túıgeni mol Úmbet Ábildauly, qysqa qaıyrǵanda jańa bastaǵan isine baıyptylyqpen beıimdelip, bilimi men biligine senip, kózdegen muratyna jete aldy. Álbette, tańsyq tirlikte aıaqqa oralǵy bolary zańdylyq aýyrtpalyqtardan taısalmaıtyn batyrlyq ta, qaısarlyq ta qajet. Jumystyń kózin tabýǵa mashyq Úmbet Júsipbaev adal, jańashyl, tabandy, alǵan betinen qaıtpaıtyn qaıratty eńbeginiń nesibesin kórdi. Búginde sharýasynyń qaıyǵy alǵa órlegen, istiń san qyryn bilgenimen qum ústinde keme júrgizgen erteń de tirligin aqsatpaı jalǵastyrýǵa qabiletin tanytqan qarymdy suńǵyla kásipker.

Halyq qalaýlysy, kádeli kásipker baıly­ǵynan ózgelermen bólisýdi bazbir qaltalylar sekildi naýqandyqqa, ıaǵnı pııarǵa aınaldyrmaı, turaqty ári júıeli túrde júzege asyratyn saqılyǵymen de keńge tanymal. Jurtqa jomarttyǵy, turmysy kembaǵaldarǵa qolynyń ashyqtyǵy úshin de “Altyn júrek” belgisiniń, jylda ótkiziletin “Senim” konkýrsynyń birne­she márte júldegeri, Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy “Batyr shapaǵaty” medaliniń ıegeri atandy.

Oblystyń eń úzdik kásipkerleriniń biri, Elbasynyń shaǵyn jáne orta bıznesti damytý saıasatyn tereń túsine bilip, onyń memleket ekonomıkasynyń bir berik tutqasy ekenin óz ómiri, eren eńbegi arqyly dáleldegen Úmbet Ábildauly Júsipbaev bul bıikke maqsatyna dármenin demeý etip kóterildi. Jalpy, konsorsıýmdy qazaqsha túsinikke taratqanda, bul sóz bıznestegi joǵary qurylymnyń biri degendi ańǵartady. Ádette ekonomıkalyq mundaı iri tirekter buryn kásiporyndar tyǵyz shoǵyrlanǵan iri ortalyqtarda bolatynyn biletinbiz. Al alystaǵy Túrkistanda dáýlettiń osyndaı basty da negizgi tutqasynyń tuǵyrly turýy shynynda da súısindiredi. Al ony myqty ustaý Úmbet Júsipbaev sekildi parasatty da isker azamattyń qolynan ǵana keledi.

Jeńis BAHADÚR.

TÚRKISTAN . 

Sońǵy jańalyqtar

Tımýr Qulybaev qyzmetinen ketti

Qoǵam • Búgin, 09:20

Qyrǵyzǵa qarsy shyǵady

Boks • Búgin, 09:00

Fatıma hanymnyń kóılegi

Tarıh • Búgin, 08:59

Vagner Lav Danııada oınaıdy

Fýtbol • Búgin, 08:57

Jyrshylyq mektep qaıta jańǵyrdy

Bilim • Búgin, 08:55

Álimhanuly Andradeni jeńe ala ma?

Boks • Búgin, 08:52

Myqtylar Melbýrnde bas qosty

Tennıs • Búgin, 08:51

Kóktalǵa kópir syılaǵan

Aımaqtar • Búgin, 08:49

AvtoHQO-lar jumysyn qaıta bastady

Qoǵam • Búgin, 08:47

Kásip meńgergen qatardan qalmaıdy

Qazaqstan • Búgin, 08:40

Áleýmettik tólemder keshikken joq

Qoǵam • Búgin, 08:37

Donor bolý – ómir syılaý

Medısına • Búgin, 08:35

Jańa jyldan bastap jalaqy ósti

Qoǵam • Búgin, 08:33

Almatyǵa 10 reanımobıl syılady

Medısına • Búgin, 08:31

Depozıttiń maksımaldy somasy kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:30

2 mıllıon montajdalǵan anod óndirdi

Qazaqstan • Búgin, 08:29

«Omıkron» jedel taralýda

Álem • Búgin, 08:23

Mamandyqtarǵa da mán bergen jón

Bilim • Búgin, 08:20

Uqsas jańalyqtar