Qoǵam • 23 Shilde, 2021

Alasarǵan arman

80 ret kórsetildi

Aýyldan anasy daıyndap jiberetin qurt-maıdy tabys kózine aınaldyryp, az nápaqamen eki úıli jandy baǵyp júrgen otyzdyń ishindegi kelinshek tir­shilik taýqymeti jasytqan daýsymen ótken ómiri men bolashaqta bolýy yqtımal qorqynyshy týraly aıtyp otyr.

Sezine almaıtyn bolýy kerek, osy shaq­taǵy ómiri týraly múlde aıtpaıdy. Kenet «shirki-i-i-in-n» dedi alys aspanǵa kózin qa­dap. – «Shirkin, aýyldan keletin qymyzdy batyr atanyń basynda otyryp satsam ǵoı». Osyny aıtqanda otyzdaǵy kelinshektiń janarynan ot kórinip, armanynyń uıyǵyna batqandaı, álde taban astynda kól-kósir tabysqa kenelgendeı, ottyń taby birte-birte juqa júzine jaıylyp, jyly shýaq esip qoıa berdi. «Batyr ata» degeni túsinikti, Almatydaǵy álimsaqtan Tashkentskıı atalǵan uzyn kósheniń boıyndaǵy kesenede jatqan Raıymbek batyrdy bul aýyldyń ádepti kelinderi týralap ataı almaıdy. Batyrdyń atyn tike aıtýdan taısaqtap turatyn úlken eneleriniń eski ádebimen tergep aıtqan túri qurmet týdyrǵanymen, onyń qymyzǵa qandaı qatysy baryn ańdaı almaı, ańtarylyp betine qaradym. «Kún saıyn kesenege zııarat etip keletin kisi kóp qoı, qymyz da qymbat turady, tabys ta mol»...

Kúni keshe Kann festıvalin dúrkiretip, júldemen oralǵan Sergeı Dvorsevoıdyń «Aıkasyndaǵy» bas keıipkerdiń armanyna nazar aýdardyq pa? Qyrǵyz elinen kelip nan taýyp júrgen mıgrant qyzdyń bar armany – meıramhananyń menedjeri bolý. Otbasy, oqý, páter, kólik  emes, meıramhana menedjeri bolyp, Máskeýde taban tirep qalsa boldy, budan baqytty adam bolmas. Qarap tursań, qarapaıym tilek,  qalypty oı, biraq sonshalyqty qorqynyshty.

Árıne adamdar aqyl-oı, bilim, kúsh jaǵynan birdeı emes, endeshe sáttilik te báriniń betine kúlip qaramaıdy. Úl­kenderdiń «óskende kim bolasyń?» degen suraǵyna qııalynda shek bolmaıtyn kishkentaı oıyn balalarynyń ózi armanyn bir-birinen asyra aıtyp, asqaqtyǵymen daralaıtyn. Ondaıda oń-solyn tanymaǵan baldyrǵan shamasyn, qabiletin, múmkindigin bilmese de «dáriger bolamyn», «Marsqa ba­ramyn», «Aıǵa ushamyn», «prezıdent bolamyn» dep qarapaıym suraqqa qa­tyryp turyp jaýap berip jatatyn. Qyl­dan da jińishke adam ómirindegi eń aıaý­ly nárseniń biri osy arman edi. Qurǵaq bolsa da, boıǵa kúsh quıatyn. Kishkentaı ba­lanyń ózinde úlken arman bolatyn. Onysy oıynan, boıynan da bıik bolyp, óz áleminiń ishinde erkin júzip, qas pen kózdiń arasynda júz myqtynyń ómirin súrip tastaý túkke turmaıtyn edi. Qııalynda ózin ulyq sezinip júrip, shynynda da uly adamǵa aınalǵandardyń da myńdaǵan mysaly belgili. Sóıtken armannyń asqaqtyǵynan aıyrylyp, alasaryp, aıanyshty kúıge túskeni úshin osyny aıtyp turǵan adamdarǵa janym ashýdyń ornyna, jek kórý sezimi oıandy. Osy sezimniń burq etip bas kótergeni úshin ózimdi aıaýsyz jerledim de, biraq pende balasynyń ishinde eshkimnen aqy suramaı, eń jińishke úmitin óltirmeı, ózin ózi áldılep, ózimen-ózi mazdap tynysh jatsa da, syrtqy álemmen jalǵap turǵan kıesi ólgendeı, ógeı oı ıektep, esh aqtaı almadym.

Qudyq túbin jaılap, tas tóbesindegi tostaǵandaı kózimen tóbege qarap jatyp, aıadaı aspandy kórip, odan asqan jer jánnaty bar dep bilmegen qurbaqanyń oqıǵasy oıǵa oraldy. Alqymy búlkildep, sekektep júrip, qudyqtyń erneýine shy­ǵyp, en dalany kórip, esi shyqqan baqa talyp qalmaı ma? Kishkentaı adamdardyń kishireıip ketken armany onsyz da tar dúnıeni qýsyryp jibergendeı, kóńil qońyltaqsydy.

Osylaı oılaısyń-aý, biraq tirshilik taýqymetin tartyp júrse de, adaldap nanyn taýyp júrgen adamdy armany úshin jazǵyrý da qatelik bolar. Mamandyǵy joq bolsa da, meıli qymyzyn qaıda aparyp satsa da, memlekettiń moınyna masyl bolmaı, ózin materıaldyq jaǵynan qamtamasyz etip júrgen adamnyń mańdaıynan sıpaǵyń da keledi. «Kedeıdi kedeı demeńiz, ol máńgi olaı ótpeıdi. Baılardy baı ǵoı demeńiz, oǵan da bir zat jetpeıdi». Aqıqattyń aýylymen qońsy qonbasyn bilgen soń, eshýaqytta oryndalmas armandy oılap bas qatyrmaýdy oǵan da ómirdiń úıretkeni anyq. Aqyry aqtaýǵa týra keldi: «ol qalaı bolǵanda da, kishkentaı armanymen úlken maqsatyna qadam basyp bara jatyr»...

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda baqylaý kúsheıtildi

Koronavırýs • Búgin, 14:08

Aqsha emes, abyroı qymbat

Boks • Búgin, 13:04

Kúrshim ózeni de lastana bastady

Ekologııa • Búgin, 12:38

Tiliksiz ota jasaldy

Medısına • Búgin, 12:20

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 09:35

Koronavırýstan 9 adam qaıtys boldy

Qazaqstan • Búgin, 09:28

Emdelip jatqan 634 naýqastyń jaǵdaıy aýyr

Koronavırýs • Búgin, 09:22

Qazaqstanda vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:17

Almaty oblysy «qyzyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:15

Sport jańalyqtaryna sholý

Sport • Búgin, 09:07

Sarannyń uzyn sákisi

Qazaqstan • Búgin, 09:05

Kóbelekter kórmesi

О́ner • Búgin, 09:04

Qarsylastar anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:59

Jáýdir ana

Tanym • Búgin, 08:56

Taǵy bir sport nysanynyń tusaýy kesildi

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Fızıkalyq ýran qoryna qatysady

Ekonomıka • Búgin, 08:46

543 mlrd teńgeniń ónimi óndirildi

Ekonomıka • Búgin, 08:44

Áıelder kásipkerligi qoldaý taýyp jatyr

Ekonomıka • Búgin, 08:43

Basqa basylymdarǵa sholý

Álem • Búgin, 08:41

Uqsas jańalyqtar