Ádebıet • 17 Tamyz, 2021

Sońǵy qıssa

455 ret kórsetildi

Qaraǵaıdaı kisiniń japadan-jalǵyz maqamdap, qıssa oqyp otyrǵan ústinen tústim. Qarǵadaı balaǵa Qudaı berdi dep, qasyna jetip bardym da qulaq tostym. Erekshe meıirimdi, aıryqsha qaıyrymdy qońyr ún qujyramyzdyń ishin tal besikshe terbep turdy. Biraq qıssanyń joldary birde qysqa, birde uzaqtaý, tipti tynysy bitkenshe sozylyp ketedi. Ondaıda demin tereń bir alyp, kelgen jerinen tamaǵyn kenep qaıta jalǵaıdy. «Kenesarynyń bul tusta bálendeı aty shyǵa qoımaǵan. Qazaqta ol kezde ne kóp, batyr kóp. Kenesarynyń keıbir erligi aǵalarynyń aıbarynyń tasasynda qala beretin» dep bir qaıyrady. «Sondyqtan Jolaman oǵan toqtamady. «Kim bar?» degen armandy suraǵyna jaýap taba almaı basy áńki-táńki boldy» dep eki qaıyrady. Bala bolsam da «bul ne?» dep, qolyndaǵy kitabyna kóz salsam, kádimgi qara sózdi qıssadaı maqamdap oqyp otyr eken.

Kitaptyń aty – «Qahar», jazǵan adam – Ilııas Esenberlın. Bastaýyshty jańa taýyssam da, bul esim maǵan jaqsy tanys. Mektepke bara jatqanda joldan taýyp alǵan bir kitapty esime túsiredi. Eger shatastyrmasam, syrtynda jalańash músindi bir áıeldiń sýreti bolǵan bolýy kerek. Terezeniń áıneginde me, áıteýir aıǵa uqsaǵan áıel júziniń synyq syzyǵy áli esimde. Bir ashyp oqyp, eki ashyp oqyp, qylmys jasaǵandaı qýystanyp júrdim. Ortan beline kelgende naǵashylarymyz asyrap alǵan ápkemiz úı jınasyp júrip taýyp alypty. Shesheme: «Masqara, myna balańyz ne kitap oqyp júr?!» dep, ózi­men alyp ketpegende, bul qylmystan qu­­tylýym ekitalaıtuǵyn. Kitaptyń aty – «Ǵashyqtar», jazǵan adam – Ilııas Esenberlın!

Keıin eseıgende sol Ilııas Esenber­lın­niń «Altyn Orda» romanyn oqyp otyryp, ishimnen qalaı maqamdatyp ketkenimdi ózim de baıqamaı qalyppyn. «Qalyń qol eki jaqtan taıaı berdi. Kúıik pen Batý alystan aıbat kórsetip, aıaq­ta­ry­men jer qoparyp súzisýge kele jatqan eki buqa tárizdi» dep bir qaıyrsam kerek. «Qaısysynyń múıizi synbaq? Al synbasa qaısysynyń múıizi muqalyp, na­mysqa shydaı almaı qan qaqsap syr­qy­ramaq?» dep eki qaıyrsam kerek. Bala kúnimizde úlkender qıssany ózderi de yrǵalyp, berilip tyńdaýshy edi. Meniń de kitapty ishine kirip, berilip oqyǵanym osy shyǵar deımin. Shynynda da Ilııas Esenberlın qara sózben qıssa jazǵan qalamger eken-aý!

 El ishinde «Kóshpendiler» men «Altyn Ordany» birneshe qaıtara oqyp, sıýjetin jatqa bilip alǵandar bar. Úsh-úshten alty kitaptan turatyn romandardyń olarǵa unaǵan sebebi, jazýshy ózimizdiń ata-babalarymyz bolyp keletin handar men batyrlardy jamandamaǵan. Qan sasyǵan tarıhty kórsetse de, olardyń eshbirin jekkórinishti etip sýrettemegen. Kerisinshe kıgen kıim, mingen at, tikken shatyr, istegen isteri arqyly ózimizge ja­qyndata túsken. Árkim árqalaı bur­ma­laǵan zerli tarıhty sherli shejirege aınaldyrǵan. Mońǵoldyń joryǵymen bastalyp, Deshti Qypshaqtyń dáýrenimen jalǵasyp, Qazaqtyń qaıtpas qaısar kú­re­simen bitken. Qazaqtyń týy men qy­lyshy qandaı dúnıeni jaryp shyqqany dál osylaı buryn-sońdy táptishtep jazylmaǵan shyǵar. Endi qarapaıym oqyrman, qara halyq qana emes, búkil resmı tarıhymyz da osy izben júre bastaǵany da shyndyq.

«Kóshpendiler» men «Altyn Orda­da­ǵy» sýyrtpaqtap tartylǵan syrdan uqqanymyz, Shyńǵyshan bizge asa bóten bolmaı shyqty. Muny «Altyn Or­da­nyń» alǵashqy paraqtaryndaǵy Batý han men «Kóshpendilerdiń» bastapqy betterindegi Ábilqaıyr hannyń jadynda jańǵyrǵan oqıǵalardan bilemiz. Ondaǵy Shyńǵyshannyń syrlary men muńdary, ós­ıetteri men qasıetteri, josyqtary men josparlary bári-bári qaı jaǵynan als­ańyz da qazaq dalasyna tirelip tur. Muńyn aıtqanda týǵan sheshesiniń, syryn aıtqanda alǵan jarynyń, ósıetin aıtqanda tuńǵysh ulynyń qazaqqa tán bolyp kelýi qaıta-qaıta pysyqtalyp qoıady. Ásirese, Altyn Ordanyń dańqy men daqpyrty, qandaı tas pen aǵashtan qalaı qıyp salynǵany, eń bastysy kúm­bezderiniń tóbesi jarqyrap qazaq dalasyn qalaı asqaqtatqany asa bir súıi­nish­pen sýretteledi.

 Shyńǵyshannyń tórt uly tórt qu­by­lany túgendep, tórt ulysty bılegende ulanǵaıyr qazaq dalasy kórshi-qoń­sylarymen birge Joshynyń úlesine tıe­tini tarıhtan belgili. Mine, sol Jo­shynyń perzenti Batý «Altyn Orda» romanynda erekshe bir mahabbatpen sher-shemeni ishine tolǵan qaıǵyly han etip beınelenedi. Jazýshynyń dáýreni júrip turǵan handar týraly jazǵanda «qaıǵyly jartastar» degen sııaqty metaforalyq tirkesterdi molynan qoldanýy da olar­dyń ishki-tysqy sıpattaryn asha túsedi. Batýdyń qypshaq bórik kııýi, salynyp jatqan qalada turmaı, daladaǵy qosynda shatyr tigip jatýy da biraz jaıttan habar beredi.

 «Batý han aqyryn kúrsindi. Ol endi Aq Edildiń sol jaǵasynda jatqan astana Saraı-Batýǵa kóz aýdardy» dese, búıregiń búlk etedi. «О́ziniń osyndaı áshekeıli, mármárli kent turǵyzǵanyna ishteı máz-meıram edi» dese, eriksiz tánti etedi. «Biraq ózi alty aı jaz boıy bul saraılarda bir kún turyp kórgen emes» dese, atań­dy kórgendeı eljireı qalasyń. Al endi «Qypshaq dalasynan bastap, madııarlar jerine deıin sozylǵan tusty Aq Orda handyǵy deıdisi» bárimizge de óte tanys keńistik. «Saraı qalasynyń alystan kúnmen shaǵylysqan altyn kúmbezderine qaraı orusýt knıazdary buǵan Altyn Orda dep at qoıǵan» degeni de eshkim ózger­te almas taza tarıh.

­Esenberlın Batý týraly jazǵanda qıssadaǵydaı túrlendire tolǵaıdy. «Shyń­ǵys urpaǵynyń ishinde eń tákappar batyry osy Batý» dep bir kóterip qoıady. «El shapqanda, jaýǵa attanǵanda áskeriniń eń aldynda bolatyn» dep eki kóterip qoıady. «Altyn Orda saraıynda otyrǵanda ústine jibek, kireýke, qundyz, torqa kıip kórmegen» deýi de qıssaǵa tán qısyn. «Báz-baıaǵy ata-babasyndaı jaz túıe jún shekpen men qulyn terisinen istelgen taıjaqysy, qys tobylǵy kúreń tony men qasqyr ishigi ústinen túspegen» deýi de obrazǵa ishi burǵandyq. Al aıta almaı otyrǵany: «Basyna jaz aq tıinniń terisimen kómkerilgen qypshaqy bórik, qys qarsaq tymaq kıetin. Bórki ǵana Qypshaqtiki» degen joldar sııaqty.

Jazýshy arhıv pen ańyzdaǵy derek-dáıekterdi burmalamaı alǵan shyǵar, biz de jazýshyny burmalamaı alyp otyrmyz. Batý hannyń Baraqtan basqa tórt uly bolǵanyn aıtyp, «analary musylman dinindegi Qypshaq rýyna jatatyn Qońyrat, Mańǵyt rýlarynyń qyzdarynan» deıdi. Tek úlken balasy Sartaqtyń sheshesi ǵana oırat bekzadasynan úrimdepti. Sol Sartaq elden bólinip hrıstıan dinin ustanypty. Batý: «Musylman bola ma, kápir bola ma, maǵan báribir, tek áke taǵyn saqtaı bilse jarady» degen eken. «Biraq mu­sylman dinindegi qypshaqtar Sartaqty «Qanyna tartpaǵannyń qary synsyn» dep jaqtyrmaǵan» delinedi romanda. Sartaqtyń taq murageri bola turyp, taqqa otyrar-otyrmastan múrdem ketýine sol da sebep bolýy múmkin.

Al romanda aıtylatyn kenjesi Ba­raqtyń sheshesi horvat qyzy edi. Áýel­gide balasynyń atyn ne Orusýt, ne Qypshaq qoıǵysy kelipti. Keıin Baraq degen esimge toqtapty. Báribir qypshaq jasaı almaıtynyn bilgen shyǵar. Biraq nıettiń ózi nege turady. «Qypshaq qoı­ǵanda, uzaq jasar ma edi» dep ókinedi. Osynyń bári Batý hannyń óziniń qaı topyraqqa taban tirep turǵanyn biletinin kór­setedi. Tarıhı shyndyq pen jazýshy qııaly sheber ushtasqanda Batý hannyń mońǵol ekenin umytyp ta ketesiz. Romanda túrki tektes rý-taıpalar týraly kóp aıtylady. Shyńǵys hannyń da, Batý hannyń da uly joryqtarynda qazaq dalasy myqty tyl bolyp eseptelinedi. Ondaǵy rý basylar, batyrlar men bıler eń senimdi serikterine aınalady.

Ras, ol Saraı-Batýdaǵy mońǵol ǵıba­dathanasynyń ústin altynmen jap­tyrǵan. Biraq Batýdyń dańqty Joshynyń urpaǵy ekenin oqyrman esh umytpaıdy. «Ákesi Joshy dúnıe salyp, dońyz, ıaǵnı 1227 jyly búkil Joshynyń alyp uly­sy­na bul ıe bolǵanda jıyrma úshte eken». Sodan bergi jıyrma toǵyz jylda aınalasy túgel jergilikti adamdar, ustanǵan salt-dástúri de solarmen ara­las-quralas. Shyńǵys hannyń: «Adam qasıeti ana sútimen keledi. Murager áke taǵyna otyrǵannan keıin, ana eline tartyp ketýi múmkin» degen de sóz bar eken. Sol sóz «Altyn Orda» romanynda beker keltirilip otyrǵan joq. Qaraqorymdaǵy uly jıynǵa senimdi ókil etip jibergen baýyry Berkeniń musylmanshylyǵyna qarsy bolmaıdy. «Uly qahan taǵyna Móńkeni otyrǵyz, kónbegenderdiń basyn al» deıdi. Berke ańyz boıynsha Móńke taqqa otyrarda, qolyna Quran ustatqan adam. Sonyń bárin bile tura, Batý han «qoı» demeıdi.

Ol kezde mektep oqýlyqtarynda Batý­dyń attyń belin qaıystyra qaıqaıyp otyrǵan sýreti júrýshi edi. Esimi Batyı dep berilgen bul qorqynyshty da quby­jyq adam áldebir kinázdikten alym-salyq jınaýǵa kelipti-mis. Sondaǵy Batý hannyń uly joryqtaryn toqtatyp qoıyp, sarbazdaryna alym-salyq jınatyp júrgen kórinisi qandaı qorash hám jabaıy deseńizshi. Osyndaı tárbıe men saıasat ústemdik quryp turǵanda áne, Esenberlın Batýdyń shyn beınesin qalaı jarq etkizdi. Ras, ol da qanisher, biraq Joshydan qalǵan uly ulystyń týyn jyqpaı otyr. Onyń babasy Shyńǵystyń tórtinshi uly Tóleden taraǵan urpaqtarǵa bılik tıińkiremeı júrgenin eskerip, Qaraqorymdaǵy uly qaǵan taǵyn Móńkege alyp berýdegi ádildigi men ákkiligin aıtsańyzshy. Batýdyń qora-qopsy aralap alym-salyq jınap júrgen áperbaqan bireý emes, uly joryqtar men úlken saıasattyń adamy ekeni romanda osylaı kórinis tabady.

Eger eske túsirseńiz, «Altyn Orda» romany Batýdyń tóbe basynda bes jasar kenjesi Baraqty oınatyp otyrǵan kezinen bastalmaýshy ma edi. Ol jazylmas syrqatyn aınalasynan jasyryp, úlken tolǵanysta otyrǵanynda qyzyl ton kıgen kishkene balasy Baraqty búrkit alyp ketedi. Sodan bastap álgi búrkit ózime tússe kegimdi alarmyn dep, ústine qyzyl jamylǵy jabynyp kúnde tóbe basyna shyǵyp otyrady. Osy otyrysynda ótken-ketkenniń bárin esine túsirip, qııamet suraǵynan kózi tirisinde ótkendeı bolady. Aqyrynda ana búrkitti jáı búrkit emes, Qudaı basqa sal­ǵan taǵdyrym dep biledi. Kishi balasy Ulaqshy qasyna kelip, búrkit tómen ushqanda ataıyn degende atqyzbaı qoıady. Budan Batý hannyń boıyndaǵy adamdyq pen kemeldikti kórip, eriksiz ishtartasyz.

Onyń ómiriniń sońyndaǵy basynan ótip jatqan oqıǵalar qıssadaǵydaı qıly-qıly hıkmettermen shendestirile baıandalady. Jarty álemdi jaýlaǵan balýan deneli, arys keýdeli Batý hannyń bir qusqa shamasy jetpeı qor bolady. «Sóıtkenshe qyran qanatyn jınap tómen qaraı quldılady. Batý aq berenin bir-aq siltep úlgerdi, biraq qaıta silteýge áli jetpedi. Bir qanaty qıylyp túsken alyp búrkit jalp etip baryp anadaı jerge qulady. Jalǵyz qanatymen bir-eki ret jerdi sabalap, kózderi qyp-qyzyl bop Batýǵa qarap qaldy. Eki qandy kóz kezdesti» degen joldar da qıssa oqyp otyrǵandaı áserli.

Batý ólgende eki tabyt istelipti. Qa­raqorym alys bolǵannan keıin qarý-ja­raǵy salynǵan tabyt sol jaqqa jónel­ti­lipti. Al denesi salynǵan ekinshi tabyt Edil jaǵasyndaǵy qalyń toǵaıly bir tóbege qoıylypty. Tarıhta da solaı bolǵan desedi, jazýshy qııaly da soǵan keremet úndese ketedi. Astaryna úńilgen adam endi Batýdyń qaraqorymdyq emes ekenin ańdaýǵa tıis. Biraq ony uly dala perzenti etý jazýshynyń oıynda da bolmaǵan. Tek Batý hannyń ólimin oqyrmannyń kózine ystyq jas quıylta sýretteıdi. «Eti – seniki, súıegi – meniki» degen sóz sodan qalǵan shyǵar, kim bilipti.

«Altyn Orda» romanynda Ilııas Esenberlın Batýdan keıin, Berkege kóbirek oryn bóledi. Keıbir qylyqtaryn oǵash kórse de, kóńili soǵan kóbirek bura­ty­nyn jasyrmaıdy. Tipti onyń basqa dindegi Sartaqqa ý bergizip óltirtkenin de aqtap alatyn epızod bar. Qaraqorymǵa attanarda úlkenderge sálem bermediń, aldynan ótpediń dep teris batamen attandyrady. О́zenniń boıynda atyn sýa­ryp turǵan jerinde qýyp jetedi de, kádimgideı teris batasyn beredi. Sodan Sartaq jolda jumbaq jaǵdaıda qaıtys bolady. Odan keıin Qaraqorymda Altyn Orda taǵyna saılanyp qaıtqan Ulaqshy da ordaǵa jetpeı ómirem qabady. Eger orys knıazimen anda bolyp júrgen hrıs­tıan Sartaq taqqa otyrǵanda tarıh dońǵalaǵy qalaı qaraı dóńgeleri tipti belgisiz edi. Solardyń bárin tarıh sahnasynan ysyryp tastap, taqqa endi Batý hannyń balasy emes, baýyry Berke jaıǵasa ketti.

Romanda Berkeniń ómir shejiresi de búge-shigesine deıin táptishtep ja­zyl­ǵan eken. Oǵan sebep aǵasy Batý han sııaqty, ol da sheber aldyrǵan, ol da saraı saldyrǵan. Bizge ystyq kórinetini onyń jat jerde sultandyq qurǵan Beıbaryspen hat-habar alysqany da bolyp tur. Sóıtip, biz týrasyn aıtqanda orys bolmadyq, qazaq boldyq. Berke musylmandyq joldy ustanǵandyqtan da alasapyran zamanda óz tańdaýymyzdy jasaýǵa múmkindik týdy. Handar biriniń basyn biri alyp qyrylysa berdi, biraq halyq óz ornynda qaldy. Tipti romanda mynandaı bir jantúrshigerlik epızod bar.

Taq muragerleri О́zbek han men Elbasmysh bala kúnderinde jan qıyspas dos bolady. Bir kúni qurǵan tuzaqtaryna úı arasynda ushatyn jaman torǵaı túsedi. О́zbek birinshi jetip, artynan Elbasmysh kelgende torǵaıdyń basyn julyp laqtyryp jiberedi. Sonda bassyz torǵaı keýdesinen jany shyqpaı ushyp ketedi de, ekeýi soǵan qatty qaıran qalady. Keıin erjetkende jaýlaryn basyn shapqannan keıin de qaıta tirilip ketetindeı ústi-ústine shapqylaı beretin ádet tabady. Aqyr sońynda О́zbek han Elbasmyshtyń basyn shapqanda toqtamaı denesin qylyshpen qıdalap tastaıdy.

Mine, jeri han ordasyna aınalyp, dalasy qanǵa bókken qazaq osyndaı qyrǵyn-súrginnen de basyn joǵaltpaı aman shyǵyp otyr. «Altyn Ordany» taýysyp, «Kóshpendilerge» kóshkende sol tarıhqa siz de kýá bolasyz. «Altyn Ordadaǵy» Shyńǵys han, Joshy, Batý, Berke, О́zbek, Aqsaq Temir, Edige, Mamaı, Toqtamystar artta qalyp, endi Ábilqaıyr, Jánibek, Kereı, Abylaı, Kenesarylarmen jo­ly­ǵasyz. «Kóshpendilerdiń» birinshi kitaby «Almas qylysh», ekinshi kitaby «Jantalas», úshinshi kitaby «Qahar» birinen biri ótedi.

 Qazaq handyǵynyń jeke bólinip shyǵý sebebin ózimiz tappasaq, basqa eshkim ta­ýyp bermeıdi. Olar bizdiń tarıhymyzdy zertteýde naq bassa da, tap bas­­­­­paıdy. Osy arasyna «Kóshpendilerde» erekshe mán berilgen. Jazýshy onyń eshkim baıqaı bermeıtin syryn ashyp kórsetýdi paryz sanaǵan. Sonymen birinshi sebebi, Deshti Qypshaqtyń hany Ábilqaıyr ordasyn qazaq dalasyna tikse de, bar ynta-yqylasyn ózi jaýlap alǵan Maýrenahr, Soǵdy, Qorasan jaǵyna aýdarǵan. Sóıtip, solardan qyz alyp, Orda saltyn da kóbine Maýrenahr eliniń ádet-ǵurpyna qaraı kóshire bastaǵan. Bara-bara Deshti Qypshaqtyń dalasyn talaq qylǵandaı bolyp, Maýrenahr shaharlarynyń birin han ordasy etip bekitýdi durys kórgen. Buǵan kóshpeli Deshti Qypshaqtyń asaý jylqy tárizdi arda rý-taıpalary kóngisi kelmepti. Túzdegi kásibin, daladaǵy dás­tú­rin, sanadaǵy salt-ǵurpyn qaıdaǵy bir otyryqshy maýrenahrlyqtardyń aıaǵynyń astyna tastatpaýǵa bel she­ship­ti. Sol úshin de óz aldyna el bolyp qalýdy jón kórgen ata-babalarymyzdy qalaı maqtan tutsaq ta jarasady.

Jazýshy muny: «Seıhún darııanyń orta sheninen tómen qaraı sonaý Edil, Jaıyqtyń arǵy betine deıin kóship júrgen túrki tuqymdas rýlar ózi tárizdi mal baǵatyn, Jetisý boıyndaǵy kóne zamannan kele jatqan Úısin, Dýlat, Jalaıyr, Qańly tárizdi kóptegen salty men dástúri bir rýlarmen birigip, qazaq degen el bolsaq dep talpynǵan-dy» dep jazady. Sol týdy kótergen Jánibek sultan men Kereı ekenin búginde táýelsiz eldiń eńkeıgen kárisinen, eńbektegen balasyna deıin bári biledi. Sebebi Ilııas Esenberlın osy tarıhty túgel keshegi totalıtarızm zamanynda basym ketedi dep qoryqpaı, qarapaıym halyqqa da túsinikti túrde kórkem shejire etip jazyp shyǵardy.

Onyń úsh kitap «Altyn Orda», úsh kitap «Kóshpendilerinde» Joshynyń uly Batý han taqqa otyrǵan 1227 jyldan, Kenesary han opat bolǵan 1847 jylǵa deıingi búkil tarıh qamtylady. Bul romandarda osy alty ǵasyrdaǵy han, batyr, bıler túgel bar. Al endi munyń Fırdoýsıdiń álemge áıgili «Shah­na­ma­synan» nesi kem?!

Eki trılogııa da támsilderimen tar­tymdy, ańyzdarymen arnaly, she­ji­re­lerimen sherli-shemendi, qahar­man­dyǵymen qarymdy, ıdeıalarymen irgeli. «Saıasat úshin qul-qutandy basyna shy­ǵaryp, Berkege obal qyldy» deıtin tustary da joq emes. Biraq sońyna túsken solardyń basshysyn atpen sha­ýyp bara jatyp sadaqpen atyp túsirgende teriń bir keńip qalady. Jazýshy qansha saıasat qyssa da, ómirleri joryqta ótken handaryń basyn qorlamaýǵa tyrysady. Osynsha uzaq eki shyǵarmada da el arasynda aıtyla beretin mazaqtamalar joq. Kerisinshe handardyń minezderiniń iriligin kóbirek keltiredi. Bul romandar sonysymen de qaharmandyqty jyrlaǵan kórkem shejiredeı oqylady.

«Kóshpendilerdegi» Ábilqaıyr hannyń Jánibek sultanǵa qastyq ja­samaq bolǵany da ekeýin de esh qor­laýsyz sýret­te­ledi. Ábilqaıyr Jánibek sultan­nyń Qazaq ordasyn qurmaqshy bolǵan nıetin bilip, handar saltymen ańǵa shaqyrady. Ań qyzyǵyna túsken sátinde, janalǵysh Jánibekti attan aýda­ryp túsiredi. О́ziniń shamasy jetpeı typyrlap jatyp: «Han ıem, jelkesinen ur!» dep soıylyn meńzeıdi. Sonda ońtaıy kelip tursa da, Ábilqaıyr han Jánibekti tý syrtynan salyp qalmaıdy. Qaıta qaraqshynyń ózin tóbeden bir qoıyp, jerge tyǵyp jiberedi. Osyndaǵy jazýshynyń kórkem qııaly sol sáttegi qazaq qosynynyń taǵdyry qalaı qyl ústinde bolǵanyn dálme-dál jetkizip tur. Bir sát, bir qımyl, bir sheshim ǵana búkil kóshtiń jolyn qıyp tastaǵandaı eken-aý demeske áddiń de joq.

Atalǵan eki trılogııanyń kóp jerin emirenbeı, tebirenbeı oqý múmkin emes. Al qıssa-qıssa deımiz, naǵyz qıssa Kenesary týraly «Qahar» romany bolsa kerek. Jazýshy basqalaryndaı emes, bul romandy aıryqsha shabytpen jazady. Kenesaryny: «Bul – orta boıly, keń jaýyryn, aryq taramys deneli, jataǵan kelgen at jaqty sary sur kisi. Sál qyzǵylt tartqan qyran kózdi, jýan balýan moıyn­dy. Ashyq júzine jarasa bitken sál kelteleý murnynyń astynda shaǵyn ǵana murty bar. Qoıý shoqsha saqaly súp-súıir. Saqal-murty kúńgirt sary. Otyrǵan otyrysynda, turǵan turysynda iltıpattyq pen tákapparlyq qatar ańǵarylady. Sál shegir tartqan ótkir qyraǵy kózi qaraǵanda adamnyń tý syrtynan ótkendeı. Sarań qımyly, jumyla bitken jińishke erinderi, az sóılep, kóp tyńdaıtyn adamdy sez­diredi. Eger tulǵasyna, kóńil raıyna qarasań ishinde tunyp jatqan úlken aqyl, bulqynyp syrtqa shyqqysy kelgen jiger baryn uǵasyń. Bul Abylaıdyń nemeresi, Qasym tóreniń ortanshy uly Kenesary edi» dep sýretteýiniń ózinde erekshe súıispenshilik jatyr.

«Qasym tóre túregelip, kúmis qyndy sapysyn belinen sheship Kenesarynyń aldyna qoıdy da, keregege súıeýli turǵan kók múıiz mosysy bar, bilteli quldyr mamaı túrke myltyqty alyp:

– Bes júz qadamnan tıetin Ákem Abylaı hannan qalǵan mura edi. О́zge aǵańa bermeı kelip edim, endi saǵan berdim. Ie bol, – dedi.

Qasym tóreniń bunysy endigi bılik sende, qoldy, Kenesary, sen basqar degeni edi. Kenesary myltyqty janynda turǵan Naýryzbaıǵa berip,bir tizerledi de, qynynan qylpyldaǵan sapyny sýyryp alyp mańdaıyna tıgizdi.

– Osy sapynyń almas júzindeı dushpandarymdy aıamasqa ant etemin!».

Budan arǵy tarıhtyń bári mu­qym qazaqqa ol da belgili. Biraq sony Ilııas Esen­berlın qaı kezde jazdy, másele sonda. Odan keıingi Kenesary týraly shyǵarmalarda dál mundaı ot ush­qyn­da­maıdy. Romandy oqyp taýysqanda keı sózderin ishińnen yńyldap qaıtalaı beresiń, qaıtalaı beresiń. Eń sońǵy qıssa, bálkim, osy shyǵar, kim bilgen?!

Osy maqalany jazarda eki trılogııa­ny da qaıta sholyp shyqtym. Buryn tanys bolǵannan keıin esime túsirip qana otyrdym desem de bolady. Sonyń bárinde qara sózdi qıssadaı maqamdap oqyp otyrǵan qaraǵaıdaı kisiniń qońyr úni qulaǵyma úzdiksiz keldi de otyrdy. Bálkim ákemdi saǵynǵandyqtan da shyǵar, ózim de keıde yńyldaımyn da júremin. Ishińde júretin sol yńyl, sol áýen, sol maqam úzilmesin deńiz!..

Sońǵy jańalyqtar

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

«Real» – Sýperkýbok ıegeri

Fýtbol • Búgin, 08:40

Anderkardta kúsh synasady

Sport • Búgin, 08:37

Shilde aıyndaǵy úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 08:35

Shahmatshylardyń tarıhı jetistigi

Sport • Búgin, 08:34

«Altyn taı» Aıagózdiń enshisinde

Aımaqtar • Búgin, 08:32

Uqsas jańalyqtar