Qazaqstan • 27 Tamyz, 2021

Batyl qadam, baıypty bastama

41 ret kórsetildi

29 tamyz – Semeı ıadrolyq synaq alańynyń túbegeıli jabylǵan kúni. Dál osy kún 2009 jyly Qazaqstannyń bastamasymen jáne birqatar eldiń qoldaýymen BUU tarapynan Iаdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúni bolyp belgilendi. Bul adamzatty tolǵandyryp kele jatqan ıadrolyq qarý qaýpin seıiltýge kúsh-jigerin barynsha jumsap kele jatqan elimizdiń, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń mańyzdy rólin aıshyqtaıdy.

Búginde Qazaqstan álemdik antı­ıadrolyq qozǵalystardyń kóshbasshysyna aınalyp otyrǵanyn álem moıyndaıdy. Bul mártebesi bıik, kóterer júgi aýyr kóshbasshylyq orynǵa elimiz ońaı jetken joq.

Osydan 30 jyl buryn, dáliregi 1991 jylǵy 29 tamyzda Elbasynyń Jarlyǵymen búkil adamzatqa qaýip tón­dirgen, qazaqstandyqtarǵa qasiret qamy­tyn kıgizgen, 500-ge jýyq ıadrolyq jary­lys jasalǵan Semeı ıadrolyq synaq po­lıgonynyń úni óshken-di. Halqy qol­daǵan, eliniń talap-tilegin jan júre­gimen túsingen Nursultan Nazarbaev­tyń atalǵan Jarlyǵyn búkil álem asa mańyzdy tarıhı oqıǵa retinde qabyldady.

О́ıtkeni Semeı polıgonynyń resmı túrde, zańdyq negizde óz jumysyn birjola toqtatýy bizdiń elimizben qatar, beıbitshilikten ózge qalaýy joq álemdik qoǵamdastyqty dúr silkindirdi, ıadrolyq qarýsyz, qaýipsiz álem qurýǵa degen úmitin oıatyp, senimin nyǵaıtty.

Osylaısha, Qazaqstan ıadrolyq qarýsyz álem qurý, jappaı qyryp-joıatyn qarýlardy joıý, taratpaý, ıadrolyq synaqtardy toqtatý máselesindegi óziniń búgingi kóshbasshylyq ornyna batyl ári baıypty qadamyn jasady. Bul qadam elimizdi álemdik qaýipsizdik salasyndaǵy jetekshi memleketter qatarynan kórinýimizge keńinen jol ashty.

Táýelsizdigin alǵan sátten Qazaqstan Semeı polıgonyn jabý arqyly óziniń beıbitshilikten ózge joldy tańdamaıtynyn ańǵarta otyryp, álemdik tynyshtyqty saqtaý, nyǵaıtý baǵytynda kóptegen saýatty da ómirsheń bas­tamany halyqaralyq kún tártibine shyǵaryp keledi. Qazaqstannyń bul baǵyttaǵy negizgi maqsat-múddesi Nursultan Nazarbaev usynǵan, halyqaralyq qoǵamdastyq erekshe qoldaý bildirgen «Əlem. XXI ǵasyr» manıfesinde jan-jaqty baıandalǵan.

Osy jerde elimizdiń álemdik qaýipsizdikti saqtaý, ıadrolyq qarýǵa qarsy is-qımyl salasyndaǵy batyl qadamyn tek Semeı polıgonynyń jabylýymen ǵana sıpattap qoıýǵa bolmaıdy. Bul oraıdaǵy Qazaqstannyń, Elbasynyń sheshimtal is-áreketiniń, sa­ýatty bastamalarynyń, usynystarynyń tutas tarıhy qalyptasty dep te aıtýǵa bolady. Osy oraıda basqasyn aıtpaǵanda, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń ózin ózi aqtaǵan, halqy qoldaǵan, álemdik qoǵamdastyq qýattaǵan sheshimi – Qazaqstandy ıadrolyq qarýsyz el retinde qalyptastyrý boıynsha ustanymyn aıryqsha aıtýǵa bolady.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2016 jylǵy tamyzda Semeı polıgonynyń jabylýyna 25 jyl tolýyna arnalǵan halyqaralyq konferensııada sóılegen sózinde: «KSRO kúıregennen keıin, biz qýaty jóninen əlemdegi tórtinshi zymyrandyq-ıadrolyq arsenalǵa ıelik etip qaldyq. Bizdiń terrıtorııamyzda 104 qurlyqaralyq ballıstıkalyq SS-18 («Satana») zymyrandary ornalas­ty. Olarǵa 1400 ıadrolyq oq tumsyq ornatylǵan bolatyn. Bizdiń aerodromdarymyzda 370 qanatty ıadrolyq zymyrandary bar 40 strategııalyq bombalaýshy TÝ-95 MS ushaqtary boldy. Bul Fransııanyń, Ulybrıtanııanyń jəne Qytaıdyń ıadrolyq kúshterin qosa alǵandaǵy əleýetten artyq bolatyn. Semeı polıgonynda ıadrolyq qarýdy óndirýge jəne jetildirýge daıyn turǵan qýatty ǵylymı-zertteý ınfraqurylymy qaldy. Buǵan qosa Qazaqstan tabıǵı ýrannyń əlemdik qorynyń tórtten birin ıelene otyryp, ony baıytýdyń tolyq sıklyna, ıadrolyq otyn, reaktorlar men qondyrǵylar óndirisine ıelik etti», degen edi. Mine, Elbasy aıtqan joǵarydaǵy derekterden sol kezeńderde ıadrolyq qarýǵa ıe memleket mártebesin saqtap qalý múmkindiginiń óte joǵary bolǵanyn kóremiz. Biraq biz ádildik, jasampazdyq, beıbitshilik jolyn tańdap, álemdik órkenıettegi kóshimizdi ıadrolyq qarýdan ada Qazaqstan retinde jalǵastyrdyq.

Ras, ıadrolyq orasan qýatty qarýdan óz erkimen bas tartý Qazaqstanǵa ońaıǵa túspedi. Bul jerde Elbasy iri, ıadrolyq qarýǵa ıe memleketterdiń elimizdiń qaýipsizdigi úshin kepildik berý máselesin kóterdi. Osy baǵytta tabandylyq tanytyp, óziniń dittegenine jetken N.Nazarbaevtyń arqasynda 1994 jyly EQYU-nyń Býdapeshtte ótken sammıtinde AQSh, Reseı, Ulybrıtanııa tarapynan Qazaqstan qaýipsizdigine beriletin kepildikter týraly memorandýmǵa qol qoıylsa, keıin mundaı kepildikterdi Qytaı men Fransııa berdi. Shyn máninde, bul elimiz úshin úlken tarıhı mańyzdy oqıǵa edi.

Qazaqstan 2006 jyldyń qyrkúıeginde Ortalyq Azııany ıadrosyz aımaq dep jarııalaǵan Semeı shartyna qol qoıǵanyn da aıta ketelik. Qatysýshy barlyq taraptar – Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Təjikstan, Túrikmenstan jáne О́zbekstan 2015 jyly «ıadrolyq klýbtyń» 5 derjavasynan arnaıy hattamamen bekitilgen qaýipsizdik kepildigin aldy. Bul ıadrolyq qarýdy taratpaýdyń, qarýsyzdanýdyń álemdik úderisiniń jańa kezeńi bastalǵanyn bildirgen oqıǵa boldy.

Qazaqstan ıadrolyq synaqtarǵa túbegeıli tyıym salý sharasyn júzege asyrǵannan keıin BUU-nyń sheshimimen ıadrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly shartqa qol qoıýǵa jol ashyldy. Kelisimge qosylǵan 180-nen astam memlekettiń 160-qa jýyǵy bul qujatty tanyp, ratıfıkasııalady. Bul Elbasy júrgizgen osy saladaǵy jemisti saıasattyń mańyzdy yqpalyn aıǵaqtaıdy.

Elimizdiń bastamasymen BUU-nyń Bas Assambleıasy 2015 jyly jahan halqy alǵash ret Iаdrolyq qarýdan azat álem qurý týraly jalpyǵa ortaq deklarasııa qabyldanǵanyna kýá boldy. Sondaı-aq 2012 jyly AQSh, Reseı jəne Qazaqstan prezıdentteriniń burynǵy Semeı polıgonynda úshjaqty yntymaqtastyqty jalǵastyrý týraly Birlesken məlimdemesi qabyldandy. Buǵan qosa Qazaqstannyń BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi retindegi qyzmeti halyqaralyq beıbitshilik pen qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa baǵyttaldy. Elbasy bastamasy negizinde adamzatty ıadrolyq qarýǵa jappaı tyıym salý jolyndaǵy kúreske jumyldyrýdy maqsat etken «ATOM» jobasy júzege asyrylýda.

Qazaqstan qazirgi tańda atom energııasyn beıbit maqsatta paıdalaný isine serpin berýde. Munyń dáleli retinde elimizde Tómen baıytylǵan ýran bankiniń qurylǵanyn da aıta keteıik.

Búginde Qazaqstan óziniń beıbitshilikten ózge joldy tańdamaıtynyn dáleldeı túsip, óziniń ustanymyna beriktigin kórsetip otyr. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Elbasy Nursultan Nazarbaev usynǵan osy baǵytty odan ári sátti jalǵastyrýda. El Prezıdenti Q.Toqaev BUU Bas Assambleıasynyń 74-sessııasynda: «Iаdrolyq qarýdan azat álemge qol jetkizý meniń elim úshin basty basymdyq bolyp qala beredi. Bul umtylys bizge ıadrolyq qarýdy joıý jolyndaǵy jahandyq qozǵalystyń aldyńǵy shebinde bolýǵa moraldyq quqyq bere otyryp, qazaq halqynyń jalpyulttyq birtektiginiń ajyramas bóligine aınaldy. Biz búginde ıadrolyq qarý eldiń aıbyny emes, kerisinshe, jahandyq beıbitshilik pen turaqtylyqqa qater tóndiretin alapat ekenine nyq senimdimiz», degen bolatyn. Memleket basshysynyń bul sózinen Qazaqstannyń ıadrolyq qarýǵa qarsy ustanymyn, halqymyzdyń beıbitshilikke degen rııasyz peıilin anyq ańǵaramyz.

Sońǵy jańalyqtar

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Keshe

905 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar