Ekonomıka jaqsaryp keledi

Densaýlyq saqtaý mınıstri Alekseı Soıdyń aıtýynsha, Qazaq­standa sońǵy eki aptada aýrý­shań­dyq 35%-ǵa tómen­dedi. Sońǵy aptada respýb­lıka bo­ıynsha syrqattaný­shy­lyq deńgeıi aptasyna 31 myń­nan 25 myńǵa deıin 14%-ǵa tómen­dedi. «DDU baǵalaýy boıynsha Qa­­zaqstanda reprodýktıvti san soń­ǵy tórt apta ishinde bir san­nan tómen, bul pandemııa baqy­laýda ekenin jáne syrqatta­ný­shylyqtyń turaqty tómendegenin kórsetedi», dedi A.Soı.

Mınıstrdiń aıtýynsha, soń­ǵy eki aptada respýblıkanyń 5 óńiri «qyzyl aımaqtan» «sary aı­maq­qa» kóshti, olar: Shyǵys Qazaq­stan, Jambyl, Qyzylorda, Batys Qazaqstan jáne Soltústik Qazaq­stan oblystary. Túrkistan obly­sy «jasyl aımaqta». Qalǵan 11 aı­maq – «qyzyl aımaqta». Mınıstr atap ótkendeı, epıde­mııa­lyq jaǵdaıdyń oń dınamı­kasy aýyrǵandardyń sanymen salystyrǵanda, saýyǵyp shyq­qan naýqastar sanynyń artýymen de dáleldenedi. Sonymen, soń­ǵy aptada saýyǵyp shyqqan naýqastardyń sany apta ishinde aýrýǵa shaldyqqandar sanynan 1,5 ese kóp boldy. Infeksııalyq jáne reanımasııalyq tósekterdiń júktemesi 35%-ǵa deıin tómendedi. Búgingi tańda vaksınanyń birinshi kom­ponentin 7,1 mln-ǵa jýyq adam, ekin­shi komponentin 6 mln adam aldy.

Máseleni qorytyndylaǵan A.Mamın Ba­tys Qazaqstan jáne Mańǵystaý oblystarynda vaksınamen qam­týdy ulǵaıtý jónindegi jumysty kúsheıtý qajet ekenin aıtyp, qazirgi basty mindet «qyzyl aımaqta» ornalasqan óńir­lerde syrqattanýshylyq deń­geıin turaqty tómendetý ekenin atap ótti. Bul úshin sanıtarlyq-epı­demııalyq ahýal, ásirese Alma­ty, Nur-Sultan, Shymkent qala­larynda, Qaraǵandy, Pavlo­dar, Aqmola oblystarynda tu­raqty baqylaýda bolýǵa tıis. Úki­met basshysy bilim berý uıym­darynda sanıtarlyq norma­lar­dyń saqtalýyn erekshe baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.

Úkimet otyrysynda elimiz­diń 2021 jylǵy qańtar-tamyz aılaryndaǵy áleýmettik-ekono­mı­kalyq damýynyń jáne respý­b­lı­­kalyq bıýdjettiń atqary­lýy­nyń qorytyndylary qaraldy.

Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıevtiń aıtýynsha, esep­ti kezeńde naqty jáne qyzmet kór­setý sektorlarynda ósýdiń oń dınamıkasy, óndirýshi emes sek­torlardaǵy ınvestısııanyń joǵary ósýi, saýda balansynyń oń saldosynyń saqtalýy baı­qa­lýda. «Osy jyldyń qańtar-tamy­zynda naqty sektordaǵy ósim 3,5%-dy qurady» dedi ol. Qyz­met kórsetý salasynda iskerlik belsendilik 2,3%-ǵa deıin ósti. О́ńdeý ónerkásibi salalary bo­ıynsha farmasevtıkalyq ónim óndirý – 40,8%, mashına jasaý – 23,9%, onyń ishinde avtomobıl jasaý – 34,2%, vagondar men lokomotıvter óndirisi – 48,9%, qurylys materıaldary – 11,6%, plastmassa buıymdary – 26,5%, daıyn metall buıymdary – 18,6%, kıim – 16,3% jáne jıhaz 16% deńgeıinde serpindi ósim kór­setip otyr. Osy jyldyń segiz aıyn­da oryndalǵan qurylys jumys­tarynyń kólemi 11,4%-ǵa ósip, qurylys sektory joǵary qarqyn kórsetýde. Kórsetkishtiń oń ósimi barlyq óńir boıynsha tirkelgen.

Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, bıylǵy sáýir men tamyz aralyǵynda jyldyq ınflıasııa 7%-dan 8,7%-ǵa deıin jyldamdady. Baǵanyń aı saıynǵy ósýi 2008 jyldan beri alǵash ret tamyzda eń joǵary boldy. Inflıasııanyń ósý serpini men faktorlary, ekonomıkanyń qalpyna kelý qarqyny jáne sáıkesinshe suranys tarapynan kúsheıip kele jatqan ınflıasııaǵa qarsy qysymdy eskere otyryp, Ulttyq bank bıyl 13 qyrkúıekte bazalyq stavkany 9,5%-ǵa deıin 0,25 paıyzdyq tarmaqqa kóterdi. Eksporttaýshylardyń salyq mindettemelerin oryndaýy úshin shetel valıýtasyn satýy munaı ba­ǵasynyń tómendeýi aıasynda teń­geniń qubylmalylyǵyn rettedi. Bir aı ishinde ulttyq valıýta bir AQSh dollary úshin 425,42 teńgege deıin 0,2%-ǵa álsiredi. 

Ulttyq qordyń aktıvteri bıyl­ǵy tamyz sońynda 56,9 mlrd dollar boldy. Bıylǵy tamyz­da Ulttyq qorǵa túsken túsim­der 420 mlrd teńge, onyń ishin­de shetel valıýtasynda 506 mln dollar nemese balamasynda 215 mlrd teńge boldy. Altyn-valıýta rezervteri bir aıda 1,8 mlrd dollarǵa ulǵaıyp, bıylǵy tamyzdyń sońynda 36,8 mlrd dollardy qurady. Ulttyq qordyń aktıvterin qosa alǵanda, jalpy halyqaralyq rezervter bir aıda 1,8 mlrd-qa ulǵaıyp, 93,7 mlrd dollardy qurady.

Biryńǵaı jınaqtaýshy zeı­netaqy qorynyń zeınetaqy aktıvteri jyl basynan beri zeı­net­aqy jınaqtaryn alý qarqy­nynyń tómendeýi aıasynda 52 mlrd teńgege nemese 0,4%-ǵa ulǵaıyp, bıylǵy tamyzdyń sońynda 12,9 trln teńgeni qurady.

Qarjy mınıstri Erulan Ja­maý­baevtyń aıtýynsha, 8 aıda mem­lekettik bıýdjetke 7, 139 trln teńge somasynda kiris tústi nemese jospar 105,3%-ǵa atqa­ryldy. Respýblıkalyq bıýdjetke 4,6 trln teńge tústi nemese jos­par 100,7%-ǵa atqaryldy. «Ki­rister boıynsha jospar 30 mlrd teńgege asyra oryndaldy, onyń ishinde salyqtar – 17 mlrd tg. Salyqtar boıynsha asyra oryndaýdyń negizgi somalary ishki óndiris taýarlaryna salynatyn qosylǵan qun salyǵyna, paıdaly qazbalardy óndirýge salynatyn salyqqa, korporatıvtik tabys salyǵyna tıesili boldy», dedi E.Jamaýbaev.

Alaıda shıki munaıǵa saly­natyn eksporttyq keden bajy boıynsha jospar oryndalmady. Bul Teńiz ken ornynda kúrdeli jóndeý júrgizilýine jáne shıki munaı óndirý kóleminiń tómendeýine baılanysty boldy.

Jergilikti bıýdjetterdiń kiristeri 115%-ǵa atqaryldy jáne 2,547 trln teńgeni qurady. Jospar 332 mlrd teńgege, onyń ishinde salyqtar boıynsha 280 mlrd teńgege asyra oryndaldy. Kirister boıynsha josparlar barlyq óńirde asyra oryndaldy.

Memlekettik bıýdjettiń shyǵystary 99,2%-ǵa, respýb­lı­kalyq bıýdjettiń shyǵystary 99,7%-ǵa, jergilikti bıýdjetterdiń shy­ǵystary 98,8%-ǵa atqaryldy. О́tken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda bıýdjetterdiń barlyq deńgeılerinde atqarylý kórsetkishi joǵary.

Saýda jáne ıntegrasııa mı­nıstri Baqyt Sultanovtyń málim­deýinshe, bıylǵy 7 aıdyń qo­rytyndysy boıynsha shıkizattyq emes taýarlar eksportynyń kó­lemi 23,4%-ǵa ósip, 10,4 mlrd dollardy qurady. Sonyń ishinde, mys pen katodtardyń eksporty 40%-ǵa ósti, sondaı-aq ferroqorytpalar jetkizý 26,7%-ǵa, bolat prokatyn jetkizý 95,4%-ǵa ósti.

Sonymen birge COVID-19 negizi­nen qyzmet kórsetý nary­ǵy­na áser etti. Osy jyldyń birinshi toqsanynyń qorytyndysy bo­ıynsha qyzmetter eksporty 21,2%-ǵa nemese 1,5 mlrd-tan 1,2 mlrd dollarǵa deıin qysqardy.

Jyl basynan beri áleý­met­tik mańyzy bar azyq-túlik taýar­larynyń baǵasy 9,7%-ǵa ósti. Jalpy ósýdegi úlesi 5,9 pa­ıyzdyq tarmaqty qurap otyrǵan kókónister edáýir qymbattady. Sonymen qatar ishki naryqty jańa pisken otandyq kókónisterimen qanyqtyrý nátıjesinde tamyz aıynyń ortasynan bastap baǵalar turaqtanyp, tómendeı bastady.

Indýstrııa jáne ınfra­qu­rylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulovtyń aıtýynsha, bıyl 8 aıdyń qorytyndysynda elimizdiń óńdeýshi ónerkásibinde oń úrdis saqtaldy. Jıyntyq kórsetkish 105,8% qurady. «Mashına jasaý salasynda ósim 23,9%-dy kurady. Avtokólik quraldary, treılerler jáne jartylaı tirkemeler, mashınalar men jabdyqtar óndirisi, ózge de kólik quraldary, kompıýterler, elektrondyq jáne op­tıkalyq jabdyqtar, elektr jab­dyqtaryn jasaý, jóndeý jáne ornatý artty», dedi mınıstr.

Tústi metallýrgııada naq­ty kólem ındeksi 97,3%-dy qura­dy. Maý­symdyq tómendeý birin­shi kezekte tapsyrystar sany­nyń azaıýyna, «Qazaqmys korpo­ra­sııa­synyń» Qusmuryn kenishin­degi óndiristiń tehnologııalyq jeli­siniń josparly rekonstrýksııasy­na, sondaı-aq «Qazmyrysh» kásip­ornyndaǵy josparly kúrdeli jóndeýge baılanysty boldy.

Qurylys materıaldary óndi­risi 111,6% boldy. Oǵan jylý oqshaý­laǵysh materıaldar, port­land-se­ment, gıps, kirpishter já­ne qury­lys eritindileri óndiri­si­niń artýy esebinen qol jetkizildi.

Energetıka mınıstri Maǵ­zum Myrzaǵalıevtiń aıtýynsha, kórsetilgen kezeńde 56,1 mln tonna munaı jáne kondensat ón­dirildi. Bul osy jylǵa jos­parlanǵan kórsetkishtiń 99,3% quraıdy. Esepti kezeńde Qara­shyǵanaq jobasynda jospardyń tolyq oryndalmaýy baıqalady. Sebebi Orynbor gaz óńdeý zaýytynda jóndeý jumystarynyń júrgizilýine oraı gazdy qabyldaý shekteldi.

Teńiz jobasynda atalǵan ke­zeń­de 17,1 mln tonna munaı óndi­rilip, osy jylǵy jospar 100% oryndaldy. Qashaǵanda munaı óndirý kólemi 10,2 mln tonnany qurady, jospar 102% júzege as­ty. Qarashyǵanaq jobasy boıynsha bul kórsetkish 7,8 mln tonna boldy. Bul jospardan 7% tómen.

Bıylǵy qańtar-tamyz aılarynda 44 mln tonna munaı eksporttaldy.

Aýyl sharýashylyǵy mı­nıs­tri Erbol Qarashókeev habar­laǵandaı, osy jyldyń qańtar-tamyz aılarynda jalpy aýyl sha­rýashylyǵy óniminiń kólemi 2%-ǵa ulǵaıyp, 2 887,9 mlrd teń­geni qurady. Bul ósim negizinen mal sharýashylyǵyndaǵy óndiris kó­le­miniń 3,6%-ǵa ulǵaıýy esebinen qamtamasyz etildi.

«Bul rette ósimdik sharýa­shy­­lyǵy ónimderi 919,7 mlrd teń­gege óndirildi, bul naqty mán­de ótken jyldyń tıisti keze­ńi deń­geıinen 1,3%-ǵa az. Tómen­deý vege­tasııalyq kezeńde qalyp­tas­qan topyraq pen atmosfera qur­ǵaq­shylyǵyna baılanysty oryn alyp, daqyldardyń ósýine, damýy­na teris áser etti», dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstri.

Máseleni qorytyndylaǵan A.Mamın Qazaq­stan ekono­mı­ka­synyń kórset­kish­teri pandemııaǵa deıingi deń­geıge jetkenin jáne senimdi qal­pyna kelý serpinin kórsetip otyrǵanyn atap ótti. Bıylǵy segiz aıdyń qorytyndysy boıynsha IJО́ ósimi 3%-dy qurady. О́ń­deý ónerkásibinde 5,8%-ǵa, saý­da sala­synda 9,1%-ǵa, baılanys sa­la­­synda 12,8%-ǵa, sondaı-aq qu­­­ry­­lysta 11,4%-ǵa ósý qarqy­ny­­­nyń kúsheıýi jalǵasýda. Osy jyl­­­dyń 8 aıynda elimizde 8,9 mln sharshy metr turǵyn úı paı­­­da­­lanýǵa berildi, bul ótken jyl­men salystyrǵanda 10,5%-ǵa ar­tyq.

Bıylǵy qańtar-tamyz aıla­ry­nyń qorytyndysy boıynsha Almaty, Jambyl, Qostanaı, Mań­ǵystaý oblystary jáne Shym­kent qalasy barlyq 7 negiz­gi makrokórsetkish boıynsha, Aq­mola, Aqtóbe, Atyraý, Qa­ra­ǵandy, Qyzylorda, Pavlo­dar, Soltústik Qazaqstan oblys­ta­ry jáne Nur-Sultan qala­sy 6 kór­setkish boıynsha, Shy­ǵys Qa­zaq­stan, Túrkistan oblys­tary men Almaty qalasy 5 kórset­kish bo­ıynsha áleýmettik-ekonomı­kalyq damý ósimin qam­ta­masyz etti. Batys Qazaqstan obly­sy eń tómengi kórsetkishke ıe.

Úkimet basshysy ákimdikterge kórsetkishterdiń tómendeýi men baıaýlaýy baıqalatyn ekonomıka sektorlarynda ósý qarqynyn arttyrýdy, ekonomıkany odan ári ártaraptandyrý, ınvestısııa­lar tartý jáne jumys oryndaryn qurý jónindegi jumystardy jalǵastyrýdy tapsyrdy. Mem­le­kettik organdardyń basshylary men ákimderge baǵany ustap turýdy kúsheıtý, Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrligine In­flıasııaǵa qarsy áreket etý shara­lary keshenin iske asyrýdy naqty úılestirý tapsyryldy. «Bar­lyq óńirler áleýmettik-ekono­mıkalyq damýdyń jospar­lanǵan kórsetkishterine qol jet­kizýdi jáne Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev alǵa qoıǵan min­det­terdi tıimdi iske asyrýdy qam­ta­masyz etýi qajet», dedi A.Ma­mın.

Úkimettiń selektorlyq otyrysynda óńirlerdiń aldaǵy kúz­gi-qysqy kezeńge daıyndyǵy qaraldy. Jylytý maýsymyna ázirlik boıynsha júrgizilip jat­qan jumystar týraly Ener­getı­ka mınıstri Maǵzum Myrza­ǵa­lıev, Indýstrııa jáne ınfra­qu­rylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov, Atyraý oblysynyń ákimi Mahambet Dosmuhambetov, Qaraǵandy oblysynyń ákimi Jeńis Qasymbek, Pavlodar ob­ly­synyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqov baıandady.

Úkimet basshysy ákimdikterge ınjenerlik jelilerde, bilim berý, densaýlyq saqtaý obektileri men úılerde josparlanǵan jóndeý jumystarynyń bárin belgilengen merzimde aıaqtaýdy, asa qysqa merzimde jylytý maýsymyn ótkizýge ázirlik pasporttaryn alýdy qamtamasyz etýdi júktedi. Sondaı-aq barlyq avtonomdy jylý kózderin otynnyń normatıvtik qorymen qamtamasyz etýdi, kómir tapshylyǵyna jol bermeý úshin óńirlerde kómir jetkizýshilermen belsendi ózara is-qımyl jasasýdy jáne kom­mý­naldyq-turmystyq qajettilik úshin ári turǵyndarǵa otyn jet­kizýge udaıy monıtorıng júr­gizýdi tapsyrdy.