Tarıh • 15 Qyrkúıek, 2021

Úreıli kezeń

95 ret kórsetildi

Qyzyl ımperııa sózge de qaraýyl qoıdy. «Eki eli aýyzǵa, tórt eli qaqpaq», qate sóılegender túrmeden oryn tappaq. Tún jamylyp qara mashına mingen qyzyl jaǵalylar aýdan, aýyldardy kezip adamdardy jınady. Stalınniń dinsizder 5 jyldyǵyna baılanysty qyzyl jaǵaǵa kezdesken adam «a» dese «Alla deıin dep tursyń ǵoı» dep, qolyna kisen salatyn. Tósekke jatqanda erli-zaıyptylar qatelikterine keshirim surasyp baqılasyp jatty. Halyq úreıge tunshyǵyp zar shekti, dala qasiretke toldy. Talaılardyń kókiregi qarys aıyrylyp, ajaldy qyzyl jaǵalylardan kútip zar ıleýmen «ketken kelmeıdi ólgen tirilmeıdi» dep, duǵasyn ishteı oqyp kúńirendi...

Orynbor oblystyq partııa ko­mı­­tetiniń tótenshe jınalysyn bas­qarýshy isinip-qabynyp maq­tan­­ǵan joq. Sózin saıası órbitip: «Par­­tııa kósemi I.V.Stalın álem­niń da­myǵan elderinen elý jyl ke­ıin qalǵanymyzdy aıtty. Ony bári­ńiz de bilesizder. Sondyqtan on jylda elý jyldyń jumysyn at­qarýymyz kerek, memlekettiń qa­jettiligin oryndaý asa mańyzdy. Kósem atap kórsetti, senim bildirdi. Demek óndiris oryndaryndaǵy ja­za­syn óteýshilerdiń ólgeni, ja­za­­syn ótep eline ketkeni bar, so­lar­­dyń ornyn tezdetip tolty­rý ke­rek. Qasymyzda júrgen qyl­mys­­kerdi baıqamaı qalatyn áde­ti­­miz bar, ondaıǵa aıaýshylyq joq, jaza­syn tartady. VKP(b) (Búkil­odaqtyń kommýnıstik partııasy (bol­shevıktik) ortalyq komı­teti­ne qylmyskerlerdiń lımıtin kó­beıtýge jazbasha habar saldyq. Odaq boıynsha qupııa jumys, aıta­lyq, aramyzda alshań basyp júr­gen «halyq jaýlarynan» tazar­typ, tezdetip túrmege alý min­­deti tur. Ortalyqtaǵy saıası bıý­­ro­nyń málimeti boıynsha, res­­­pýb­l­ıkalar ólke, oblystar bo­­ıyn­sha 48 000 ólgenderdiń orny­na 57 218 adamdy qylmystyq ja­za­ǵa tartý kún tártibinde tur. Osy­ǵan suranys berip edik, VKP (b) 1938 jyldyń 31 qańtarynda qana­­ǵattandyrǵanyn habarlady. Mine, kúrdeli iske baılanysty shir­­keýler men meshitterdegi din­shil­­derdi tazartý kerek. О́zderi­ńiz bi­le­sizder, «Dinsizder besjyl­dy­ǵy» qaýlysyna sáıkes jumysty oı­­da­ǵydaı júrgize almaı otyrmyz. Jol­­dastar, tezdetý kerek, – de­gen tap­syr­ma kópshiliktiń tóbesi­nen jaı tú­­sir­­gendeı boldy. – Bas­qa suraq joq pa,endeshe jıyn jabyq».

Odaq boıynsha «halyq jaýlaryn», shetel shpıondaryn, Otanǵa opasyzdyq etkender sekildi «jat pıǵyldylardan» kúndiz-túni tazartý júrip jatty. Saıasattyń qara daýyly qatty, halyq qan teńizine bat­ty. Ataq-dańqqa qaraǵan joq, bi­ri­­nen soń birin túrmege tyǵa bas­­tady. Basqa-basqa 1937-1938 jyl­­dary jumysshy-sharýalardyń Qy­zyl armııasy boıynsha Blıýher, Týha­chevskıı jáne basqalar syndy 47 myń áskerı qaıratkerdiń isteri shuǵyl tekserilip, atylyp ketti. Stalın mamyr meıramynda búldirshindi qushaǵyna alyp túsken «Pravda» gazetindegi sýrettegi jazbada «bolashaq – jastardyń baqyty úshin» dese, kóp uzamaı qyzdyń áke­si jaý atanyp, atylyp ketti. «Kún­­sizderge kún bolǵan, jer júzi­n­e nur bolǵan», dep aqyndar jyr­­lap jatty. Úreı kúsheıdi. Mem­­leketti úreımen basqarýdyń tıim­­di tásili túpkilikti ornyǵa bas­tady. Qo­ǵam minezi ózgerdi, birin-biri qara­laý beleń aldy. Ekijúzdi pá­le­­q­or­lardyń qyrsyǵynan Odaq boıyn­sha 20 myń chekıst qýǵyn-súr­ginge túsip, birazynyń úkimi «ólim» delindi. Bir ǵana Orynbor oblystyq basqarmasy boıynsha 639 qyzmetker qýǵyndaldy. Basqarma bastyǵy Naým Raıskııden bastap, birazy birden atylǵan. Jappaı qyrǵynnyń bastalýyna sebep 1936 jyldyń 29 qyrkúıegindegi VKP(b) (Búkilodaqtyń kommýnıstik par­tııa­synyń (bolshevıktik) orta­lyq ko­mıteti – BKP(b) OK) Saıası bıý­ro­synyń troskııshiler-zınovev­shiler­diń revolıýsııamyzǵa qastan­dyǵy úshin» týraly qaýly­syna qa­raı KSRO NKVD-nyń (Ishki is­ter ha­lyq komıssarıaty – IIHK) №00447 buıryǵy boıynsha res­­pýb­lı­ka­lardaǵy NKVD MQB (Mem­lek­et­tik qaýipsizdik basqarma­sy) qyzmetinde 3-bólim jáne 4-bólim­der arasynda kim adamdardy kóp tut­­qyn­dady degen jarys jarııa­lap, ha­lyq komıssarlarynyń buı­­ry­ǵyn qatań oryndaýdy qa­jet etken. Ár­bir respýblıka, oblys­tarǵa belgi­lengen lımıt boıynsha adamdardy tutqyndaýdy asyra oryn­da­ǵan­darǵa syıaqy, shen-shek­penniń ósýi sııaq­ty marapat bolyp turǵan. Olja ta­býdan, qurmet kórýden kim qashady?

Orynbordyń bolsyn, basqa qala­lardyń bolsyn, NKVD-nyń jerasty qarańǵy, qapas bólme­lerin­de «halyq jaýlary» dep ja­zyq­syz atylǵandardyń rýhy qan­sha jyl ótse de tynyshtala qoı­mas. О́lim jazasyna kesilgender ara­­syn­­da sońǵy sózinde: «Bizde kiná joq, jaý emespiz, ózderiń ja­ýyz­­­syńda­r, muny Stalın bilse, óz­de­­rińdi qurtady», – deýshiler az bolmaǵan.

Sol surapyl jyldarda oryn­borlyq FSB-nyń (Federaldy qaýipsizdik qyzmeti) «Eskertkish kitabynda» 639 chekıstiń Otan úshin dep júrip, jazyqsyz, asy­ǵys tekserilip, saıasat úreıine yq­tap atylyp ketkeni kórsetilgen. Odaq boıynsha qanshama aıaýly azamat oqqa ushty, qýǵyn-súrginniń zábirin kórdi. Qanjutpa 58-baptyń qarmaǵyna ilikti. Qolǵa túsken qazaqtarǵa shenine qaramaı taǵylatyn aıyp osal bolmaǵa­nyn muraǵat derekteri anyqtap otyr (NKVD qatarynda júrgen Sh.N.Shandybaevtyń taǵdyry):

– Alash ıdeıasyn jaqtaısyń, á? Bólek memleket bolǵylaryń ke­le­di. Shetel shpıondarymen baı­la­nystaryń qalaı? Alash partııa­sy bolǵan... Onyń ústine týǵan-týys­qandaryń dinshil kórinedi? So­lar­dy túrmege  ákelesiń!

– Men olarǵa dinnen bez dep aıta almaımyn. Lenınniń ózi ár ulttyń salt-sanasy, tili, dili, dini qorǵalady degen emes pe?

– Stalın dinniń zııandy túri­nen saq bol dep otyr. Dinshil qazaq­tardy túrmege tyq. Orynbordaǵy musylmandardyń úsh meshitin talqanda. Buıryq solaı. Qazir kabınette úsheýmiz otyrmyz, tapsyrmany oryndaǵyń kelmedi me? Ekeýmiz birigip «dindi qorǵaýshy – Alash múshesi» dep qujattap, ózińdi ata salamyz. Sońǵy sózińdi aıt. Oılanýǵa biraz ýaqyt berip otyrmyz, shendi syılaǵandyqtan.

Mine, osyndaı qyp-qysqa suraq-jaýap Shandybaevtyń ajalyn taýyp beredi.

Tergeý jumysynda alǵyr da tanymal Qumash Shaıahmetovti de qyrshynynan qııýǵa úshtik sebep taba ma? Tabady.

– Tuztóbe aýdanyndaǵy Sh.Es­mu­hambetov moldanyń úıine qonyp shyǵypsyń. Naǵashyń kórinedi. Bir qoı soıyp úıińe berip jiberipti. Meshittiń azanshysy Z.Asanov, saýdager A.Hafızov dastarqanda birge bo­lypty. Bárin bilip otyrmyz. О́ziń mo­ıynda?! Úkimdi op-ońaı oryn­daımyz...

– Týys-týǵannyń úıine barmasyn degen zań joq qoı.

– Zań bar.

– Qandaı?

– Qylmyskermen sóılesip, Keńes úkimetiniń jumysyn búldirý­ge jospar jasadyńdar. Atyla­syń! – dep, qarý-jaraǵyn, kıimderin kabı­nettiń ishinde tartyp alady. Sol qyzyl jaǵalylar­dyń óz­­­derin ózderi jazalap atylǵan­dary­­nyń kóbiniń úkim oryndalar sátinde: «Jazyqsyzbyz, bul qyl­mys­taryńdy Stalın bilse, ózde­riń­di de óltiredi», – degenge kisi óltirý­shilerdiń keıbiriniń júıkesi ádilet­sizdikke shydamaı, ózin-ózin atqa­ny da bolǵan. Sodan keıin ólim jazasyn  oryndaýshylar Máskeý­den arnaıy daıyndyqtan ótip, naǵyz tasjúrek esebinde jumysqa alynǵan. Olar kelgen boıda:

– Maǵan birinshi kezekte úı, barlyq jaǵdaı kerek! – dep qatań talap qoısa, ózderiniń qaraýynda jumys istep júrgenderdiń sál qate­ligine bola jazaǵa tartyp, olar­dyń áıelin qylmyskerler la­gerine jóneltip, balalaryn je­tim balalar úıine tapsyryp, úı-ja­ıyn jumysqa jańadan kelý­shi­lerge bergeni de belgili. Máse­len, alǵyr chekısterdiń biri G.E.Seıt­men­di atýǵa úkim shyǵarýǵa da, túr­me­ge salýǵa da dálel tabylady. «Sheteldiktermen baılanys­ty bolǵan, shirkeýge baryp poptarmen sóılesip, top quryp júrgen», – dep ekilik músheleri betpe-bet ege­sip, qujattaıdy. Úkim oryn­dal­ǵan soń, áıeli «ALJIR» lagerin­de ketedi. Otbasynyń tiri qal­ǵan­­dary úı-múlkin daýlap ala al­maı­dy. Memleket menshigine aınal­ǵan mú­lik qaıtarýǵa jatpaıdy. «Ja­zyq­­syz jaza» dep eshkim qunyn al­­maıdy, advokat iske aralas­paı­dy. Osyndaı qaıǵymen qosta­naı­lyq Sofıa Karlovna Sımper­man «ALJIR» lagerinde ómirin ót­kizdi. Ta­ǵylǵan aıyp (statıasy) – Keńes úkimetine qarsy úgit júrgizgen.

Odaq boıynsha qýǵyn-súrginge ushyrap, ómirlerin qıǵan jıyrma myń chekıst desek, olardyń qaı-qaısysy da revolıýsııalyq jolda janyn sala qyzmet etkender.

Partııa basshylarynyń «Asa qupııa» dep shekesine mór basylyp kelgen usynys, pikirlerin Máskeý qup kórip, zańdastyryp jatty. Orynbor muraǵatynda saqtalǵan derekterde bir  jyldyń ózinde 82 mılısııa atylyp, olardyń áıel­­deri «halyq jaýynyń jary» deli­­­nip, Aqmoladaǵy «Aljır» la­­gerin­de azapty kúnderin ótkizdi dep ja­zylǵan. Al mılısııa urpaq­tary­­­nyń balalar úıindegi aýyr taǵdy­ryn dushpannyń basyna bermesin.

Sodan sottalyp, atylǵany aty­lyp ketkenderdiń ornyna Berııa­nyń daıyndyǵynan ótken tár­tip, tárbıesi zań súzgisinen ót­ken laıyqty kadrlar kelip, úı-ja­ıy yńǵaıly, oryntaǵy daıyn jumys­qa jaıǵasady. Bári biriniń izin biri baǵady. Ańdaýsyz qadam bassań, bir ajdaha juta salady. Shen-shek­peniń, laýazymyń qorǵan bola almaıdy. Olar kimniń kim eke­nin baqylaıdy, saıası basshylar orta­lyqqa qupııa habarlar túsiredi. О́n­diristi órkendetýdi shuǵyl jáne shy­ǵyn­syz júrgizedi. Búginde Oryn­­borda 7 565 kásiporyn jumys istese, olardyń birazynyń irgetasy 1920 jyldary sottalǵandardyń qo­ly­men qalanǵan. Aqmoladaǵy bu­ryn­ǵy Odaqqa tanymal keıbir ón­diris oryndaryn da jazyqsyz japa shekkender salǵan.

Tabyl QULIIаS,

jazýshy

Sońǵy jańalyqtar

Almatynyń 199 turǵyny koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 16:43

Úkimette KQK-daǵy jaǵdaı talqylandy

Úkimet • Búgin, 14:40

Nur-Sultan «sary» aımaqqa ótýi múmkin

Koronavırýs • Búgin, 14:10

OPEK-tiń bas hatshysy kóz jumdy

Álem • Búgin, 13:59

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Uqsas jańalyqtar