Ádebıet • 24 Qyrkúıek, 2021

Az jazady, kóp oqylady

408 ret kórsetildi

Jurt aldynda ózin «aqynmyn» dep aıtqysy kelmeıtin aqyndar da barshylyq. Olardyń bul áreketi ózine degen kúmán emes, saf ónerdiń aldyndaǵy tazalyq, uıańdyq der edim. Bylaıǵy jurt «aqyndar óleń jazýdan basqa ne isteı alady?» degen suraq qoıýy múmkin. Munyń jaýaby da daıyn. Aqyn – oıdyń adamy, al sol oıdyń ishinde ultynyń sózi, qýanyshy, kúlkisi, muńy men muqtajy jasyrynyp jatady. Aqyn ony ashyp aıtpaǵanymen, óleńderi arqyly jetkizedi. Uly jazýshy Erıh Marııa Remarktiń «Bir adam basqa bir adamǵa bir tamshy jylýdan ózge ne bere alady jáne budan artyq ne bolýy múmkin?» degenin eske alsaq, shynynda aqyndar ultyna óleńdi de, tipti bárin bere alady. Tek olardyń jazǵanyn oqyp, túsinip, aıtqanyn ańǵaratyn nıet bolsa.

Qazirgi qazaq poezııasyndaǵy kóp jazbaıtyn, biraq kóp oqylatyn aqyn – Murat Shaımaran. Oıdyń sólin óleńge aınaldyrý da osy Murat aqynnyń qolynan keldi. Jazǵan jaqsy jyrlary onyń oı qanatyn zaý bıikterge samǵatty. Quddy alpınıster shyǵatyn taý-shyńdarynyń kedir-budyryn, baǵytyn qalaı boljaı alsa, Murat Shaımaran da jazatyn óleńiniń ekinshi álemin solaı jaqsy biledi. Onyń qalamy tek mezgil aýyssa ǵana óleń jazýdan aýlaq.

«Kim edi meni oıatqan,

Senbisiń, jyrdyń bulbuly?!

Jasyny oınap, jaı atqan

Qurysyn aqyn tirligi.

Adasyp baqyt qusynan,

Alań da, alań jol qarap.

Qalamsabymnyń ushynan

Júrektiń qany sorǵalap...».

Aqynnyń qalamy ońaı-ospaq dúnıelerge, arzan sezimge berilgisi de kelmeıdi, tipti shabytsyz shaqta únsiz qala beredi. Eger aqynnyń oıy eskirmese, onda óleńi de, ózi de eskirmeıdi. Aqyn úshin de, jaqsy jyr úshin de keregi sol ǵana. Onsyzda myna umytshaq qoǵam oısyz, nársiz, qaıyrsyz dúnıelerdi arasyna aı ótpeı esten shyǵaryp jatyr. Bizge jetken sony jyrlar, uly áýender men ǵajaıyp qoltańbalar adam sanasynda jattalyp, jady deıtin qut uıada jumyrtqadaı shaıqalyp, pisip keldi. Sonyń arqasynda adamzat rýhanııaty qanyn joǵaltýdaı qasiretke ushyraǵan joq.

Murat Shaımaran poezııasy týraly aıtý da oıǵa salmaq túsiredi. Bizshe onyń aqyndyq áleminde «tek jaqsy jazý» deıtin máńgilik uǵym saqtalǵan. Oıdyń aıtqany qalam ar­qyly júzege asyp jatatyny da sodan. «Shyn máninde, oıdy meńgergen adam – álem­niń ámirshisi. Patshalar halyqty belgili bir mez­gilde ǵana basqarady, al sýretker halyqty ǵasyrlar boıy basqarady», – deıdi uly Balzak. Qalaı kelispeske?!

«Beıtanyssyń jáne sondaı tanyssyń,

Kúndeı nurly bolǵanyńmen, alyssyń.

Júregimdi órtteı jaýlaı beredi,

Janaryńnan shashyraǵan ár ushqyn.

Sen kóktemsiń,

japyraqsyz men kúzbin,

Seni izdedim janarynan ár qyzdyń.

Japanda ósken jalqy daraq sekildi

Jalǵyzbyn-aý, jalǵyzbyn-aý,

Jalǵyzbyn...».

Shyn aqyn, shynaıy óleń jalǵyz ǵana ún qatady, jalǵyz bolyp qalady. О́ıtkeni máńgiliktiń bir aty – jalǵyzdyq. Onyń esigine toptasyp barmaıdy, dara, jalǵyz, sırek dúnıeler ǵana sol kómbege taban tireıdi. Biz sóz etip otyrǵan aqynnyń máńgiliktiń júgin arqalaǵan jyrlary da sol kómbege qaraı umtylyp bara jatqanyn ańdatady. Qarapaıym jazý – qarapaıym qozǵalystaǵy ómirdi ǵana sıpattaı alady.

«Eshkim de oǵan gúl usynbady,

Juldyzy syndy,

Kúni óldi.

Qaıǵyny toly ýysyndaǵy

Aspanǵa shashyp jiberdi.

Bılemes endi boıdaǵy jelik –

sarǵaıǵan dánniń sabaǵy.

Shytynap turǵan aınaǵa kelip,

Aǵarǵan shashyn tarady».

Aqyndar barlyq elde bar, biraq qandaı aqyndar bar ekenine nazar aýdarǵan da jón sııaqty. Murat Shaımaran óleńderiniń búgingi jetken bıigi – qazaq poezııasynyń qýanyshy. Sol qýanyshtyń ishine bizdiń ultqa tán oı da, sezim de, úmit te, ańsar da, bári-bári syıyp tur. Eger Floberdiń jal­ǵyz artyq­shy­lyǵyn ataý kerek bolsa, onyń eshkimge elik­temegenin aıtar edik. Murat Shaımaran da osy erekshelikti myqtap ustanǵan aqyn. Onyń jyrlarynda tek óziniń áleminen oıyp alynǵan qundylyqtar ómir súrdi, biz sony oqyp júrmiz. Onyń qalamy sóıletken óleńderdi aq qaǵaz bolashaqqa amanattap aparary sózsiz.

Sońǵy jańalyqtar

«Jalynan sıpatpaıtyn» jalaqy

Qoǵam • Búgin, 00:15

Izgiliktiń alǵashqy qadamy

Aımaqtar • Búgin, 00:11

Úsh nysannyń irgetasy qalandy

Aımaqtar • Búgin, 00:10

О́zgermeli álemdegi yntymaqtastyq joly

Saıasat • Búgin, 00:06

Jetinshi sezdiń arqalaǵan júgi qandaı?

Qazaqstan • Búgin, 00:03

Iemende jaǵdaı turaqtalyp keledi

Álem • Búgin, 00:02

«Bir juldyz bolyp qalam men»

Rýhanııat • Keshe

Kenııanyń kóz jasy

Ádebıet • Keshe

Zaýyt súzgileri aýystyryldy

Qazaqstan • Keshe

Arystanmen arbasý

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar