Qoǵam • 30 Qyrkúıek, 2021

Qarttar aman-saý júrsin

172 ret kórsetildi

«Qarııasy bar úıdiń qazynasy bar». Ásilinde, qarııa degenińiz qara shańyraqtyń ǵana emes, bútin bir memlekettiń qazynasy. Qazynadan aıyrylsaq – qanatymyz qaıyrylady. Sondyqtan egde jastaǵy el turǵyndary memleket nazarynan tys qalǵan emes. Qomaqty qoldaý, jan-jaqty járdem kórsetiledi. Eldegi áleýmettik saıasattyń da áýelgi ustanymy – osy. Egemendiktiń eleń-alańynda erkin eldeń eńsesin tiktegen, aqylymyzǵa aqyl qosqan aǵa býynnyń aldynda búgingi urpaq máńgilik qaryzdar.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Pre­zı­denti – Elbasy Nursultan Na­zarbaev bir sózinde «Biz úlken­der­di syılap ósken qazaqpyz. Qarııalardy qazynamyz dep bilgen, anany súıgen, qurmettegen adambyz. Ananyń aq sútinen artyq esh nárse joq. Me­niń barmaıtyn jerim joq qoı, bar­lyǵyn aralap júremin. Buryn meniń jastaý kezimde Qarttar úıinde qazaqtyń qarııalary bolmaýshy edi. Qazir barsań, qazaqtyń qarııalary da sol jerde. Jandaryna otyryp: «Balalaryńyz bar ma?», dep áńgimelesip, suraǵanymda: «Qaıtesiń sony, suramaı-aq qoı!», deıdi. Barlyǵy túsinikti bolady. Árıne, sol kezde ishiń ashıdy. Áke men anaǵa jasaǵan jaqsylyq ta, jamandyq ta óz balalaryńnyń aldynan shyǵady. Ár ýaqytta oılanyńdar», degen edi.

Buǵan deıin aǵa býynnyń aman­dyǵy týraly bas aýyrtyp, baltyr syzdata qoımaǵan kóp otandasymyz qarttardyń qaýipsizdigine, den­saýlyǵyna koronavırýs taraǵan tusta mán bere bastaǵany anyq. Sebebi jahandy jaılaǵan jaman tumaý kezinde adamzat balasynyń 4,55 mıllıonǵa jýyǵy kóz jumdy. Al Qazaqstanda keseldiń kesirinen 15 907 otandasymyzdyń ómiri úzildi. Sonyń arasynda qarttarymyz da bar. Bar emes, basym deýge de bolady. Bul jaǵdaı eń aldymen shańyraqtyń shyraıyn kirgizip otyr­ǵan qarııalarymyzǵa qamqorlyq ta­nytyp, kózdiń qarashyǵyndaı qorǵaýdy úıretti.

Qamshynyń sabyndaı ǵana ǵu­myrda jaqynymyzǵa janashyr bolǵanǵa ne jetsin? Ǵumyr demekshi, álemdik zertteýshiler eń uzaq ómir súretin halyqtardyń reıtıngin jasaǵan eken. Sonyń sońǵy ornynda Afrıkanyń ortalyq óńirin qonystanǵan halyq ornalasqan. Mundaǵy adamdar álemdegi eń az ómir súretin turǵyndar sanalady. Ondaǵy ortasha ómir súrý uzaqtyǵy nebári 52,67 jasty qurap otyr. Al kórsetkishtiń kósh basyna Gonkong qalasynyń (Qytaı) turǵyndary turaqtaǵan. Bul qalanyń halqy sha­mamen 84,36 jas ómir sú­re­tin kórinedi. Odan keıingi orynǵa Ja­ponııa jaıǵasqan. Úshtikti taǵy sol Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Makao arnaıy ákimshilik aımaǵy túıindep tur.

Qazaqstandaǵy jaǵdaı qan­daı? Ulttyq statıstıka bıýrosy keltirgen málimetke sensek, elimizdegi ómir súrý uzaqtyǵy 2020 jyly 71,37 jasqa jetip otyr. Sonyń ishinde, qala tur­ǵyn­darynyń ómir súrý uzaq­ty­ǵy 71,21 jas bolsa, aýyl tur­ǵyndarynyń kórsetkishi 71,64 jas­­­ty quraıdy. Áredik er adamdarǵa qaraǵanda áıel adamdardyń uzaq ómir súretini aıtylyp jatady. Bul pikir shyndyqqa janasa ma? «Baqsaq baqa eken», demekshi rasymen de solaı eken. Atalǵan bıýronyń málimeti boıynsha, elimizdegi er adamdardyń ómir súrý uzaqtyǵy byltyr nebári 67,09 jasty qurasa, áıelder 75,53 jasqa deıin ómir súretini belgili boldy. Iаǵnı áıel zaty áldeqaıda uzaq jasaıdy degen sóz.

Gonkong pen Qazaqstandaǵy ómir súrý uzaqtyǵynda aıyr­mashylyq bar da shyǵar, esesine, qarııalarǵa jasalatyn qamqorlyq, áleýmettik qoldaý sharalary eli­mizde kóp. Máselen, 2020 jyly 6 mamyrda Memleket basshy­sy Qasym-Jomart Toqaev «Ar­dagerler týraly» Zańǵa qol qoıdy. Prezıdent aıtyp ótkendeı, zań aıasynda memleket tarapynan soǵys ardagerlerine ǵana emes, tyń ıgerýge atsalysqandarǵa da tıisti kómek kórsetiledi. Álemde beıbitshilikti saqtaýǵa úles qos­qan qazaqstandyq ardagerler de nazardan tys qalmaıdy. Aýǵan soǵysyna qatysqan, Chernobyl apatynan zardap shekkender men túrli elderge bitimgerlik mıssııa atqarýǵa attanǵandarǵa da memleket tarapynan qamqorlyq jasalady.

Qarttarǵa jasalyp jatqan qam­­qorlyq munymen shektelgen joq. Memleket basshysynyń taps­yrmasy aıasynda byltyr eli­mizdegi zeı­netaqy tólemderi men memlekettik járdemaqylar mól­sheri eki esege artty. Jıyntyq zeınetaqynyń ósimi 12%-dy, al bazalyq zeınetaqy men mem­le­kettik járdemaqylardyń ósimi 10%-dy qurady. Al jyl ba­s­ynda zeı­netaqy men jár­demaqy qaıtadan ındekstelip, jıyntyq zeınetaqy 7%-ǵa, bazalyq zeınetaqy men mem­le­kettik járdemaqy 5%-ǵa ósti. Sonymen birge zeınetaqy jı­naq­­tarynyń bir bóligin turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartýǵa, emdelý aqysyn tóleýge nemese jeke kom­panııalardyń basqarýyna berýge múmkindik paıda boldy.

Búginde ózge əleýmettik tólem­der­ge qaramastan, otandas­ta­ry­­myzdyń 20 sanaty arnaý­ly memlekettik jərdemaqy alady. Zeınetaqyny qosa eseptegende əleýmettik tó­lemderdiń ortasha jıyntyq mólsheri UOS qatysýshylary úshin – 182 851 teń­geni, UOS múgedekteri úshin – 188 051 teńgeni, ózge memleketter aýmaǵyndaǵy qaqtyǵystarǵa qatysqan soǵys ardagerleri úshin (Aýǵanstanda, Vetnamda, Aljırde, Mysyrda, Irakta jəne taǵy basqa) – 198 801 teń­geni, UOS qa­ty­sý­shy­laryna teńestirilgen adamdar úshin – 154 638 teńgeni, UOS múgedekterine teńestirilgen adamdar úshin – 119 562 teńgeni, UOS jyldaryndaǵy tyl eńbekkerleri úshin 120 112 teńgeni qurap otyr.

Ardagerlerdi ardaqtaýdy kóz­deıtin kósheli ister munymen shek­telmeıdi. Jyl saıyn jergi­likti bılik bıýdjettiń jəne demeý­shiniń qarajaty esebinen ardagerlerge ómirlik qıyn jaǵ­daıǵa tap bolǵan kezde, mereke kúnderinde qoldaý kórsetip otyrady. Máselen, ardagerlerge materıaldyq kómek kórsetý, turǵyn úıin jóndeý, otynmen qamtamasyz etý, qoǵamdyq kó­likte jol júrý jeńildikterin usyný, dəri-dərmekpen qamtamasyz etý, tisin protezdeý syndy qo­symsha əleýmettik qoldaý sharalary qarastyrylǵan. Sonymen birge jyl saıyn birjolǵy materıaldyq kómek kórsetiledi. Bıyl Jeńis kúni qarsańynda UOS qatysýshylary men múgedekterine jəne Jeńiske úles qosqan aza­mattardyń basqa da sanattaryna qarjylaı qoldaý bil­dirdi. Mundaı qoldaýǵa bas-aıaǵy 6,4 mlrd teńge qarastyryldy.

Osylaısha, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıstr­liginiń usy­nysymen eli­mizdegi UOS qatysý­shylary men múgedekterine bir rettik materıaldyq kómek retinde 1 mln teńge tabystaldy. Al qorshaýdaǵy Lenıngrad tur­ǵyn­­dary men konslagerlerdiń burynǵy kəmeletke tolmaǵan tut­qyndaryna – keminde 50 myń teńge berildi. Soǵysta qaıtys bolǵan múgedekterdiń əıel­derine, UOS kezinde qaza tapqan ja­ýyn­ger­lerdiń jesirlerine jəne tyl eńbek­ker­le­rine keminde 30 myń teńgeden úlestirildi. Bul qarııalarǵa jasalyp jatqan qomaqty qoldaýdyń bir kórinisi.

Aǵa býyn qartaıǵanda qaı­ǵy oılamasy úshin aýqymdy ister at­qarylyp jatyr. Alaı­da «qa­rııa­larǵa qoǵam bolyp qold­aý kór­se­tip, el bolyp qam­qorlyq ta­ny­týǵa baǵyttalǵan jumystardy jú­ıeleıtin ortaq bastama bar ma?» degen saýal týyndaıdy. Máselen, elimizde egde jastaǵy azamattardyń ómir súrý sapasyn jaqsartýdyń 2018-2020 jyldarǵa arnalǵan res­pýblıkalyq keshendi jospary bar edi. Byltyr atalǵan jospardy iske asyrý merzimi aıaqtalyp, onyń ornyna egde jastaǵy el turǵyndarynyń jaǵdaıyn jaqsartýǵa arnalǵan Ulttyq is-qımyl jospary bekitildi. 2025 jylǵa deıingi bul jospar – «Belsendi uzaq ómir» dep atalady. Bul qujat eń aldymen elimizdegi egde jastaǵy azamattardyń qo­ǵam­­nyń túrli salalaryna qa­tysý múm­kindigin keńeıtedi. Sonymen qatar qarııalarymyz memlekettik qoldaýdyń sapaly is-sharalarymen qamtylady. Buǵan qosa, osy Ulttyq jospar aıasynda Qazaqstannyń ár aımaǵynda belsendi uzaq ómir súrý ortalyqtary ashylyp jatyr.

 

P.S. Búginde elimizde azdy-kópti 2 mıllıonnan astam zeınetker ómir súredi. Sonyń bári baqytty ma? Qartaıǵan shaqta nemere-shóberesiniń qyzyǵyna kenelip, beınettiń zeınetin kórgen jaqsy-aq, árıne. Alaıda qarııany shańyraqtaǵy meıirimnen shettetip, Qarttar úıine tapsyratyndar da tabylyp jatyr. Zaman qubyldy eken dep, adam buzylýǵa bola ma? Aǵa býyndy aldymyzda júrgen kezinde qadirleı bileıik.

Sońǵy jańalyqtar

Suıytylǵan gaz baǵasy óspeıdi

Qoǵam • 01 Shilde, 2022

Uqsas jańalyqtar