Abaı murasy jańa qyrynan zerttelýde

Konferensııany M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırek­tory, UǴA korrespondent-múshesi, fılo­lo­gııa ǵylymdarynyń doktory, pro­fes­sor Kenjehan Matyjanov ashyp, qa­zirgi kezde jazýshynyń týǵanyna 125 jyl tolýy qarsańyndaǵy alǵashqy da­ıyn­­dyq jumystarynyń bastalyp ket­ken­digin tilge tıek etti.

Osy jıynda jastar úshin jazýshynyń shyǵarmashylyq qyrynyń erekshe sátteri jaıynda Murat Muhtaruly baıandady.

Áli býyny qatyp úlgermegen, qalyp­tasý ústindegi elge, halyqqa úlgi eter, baǵyt alar baǵdarsham kerek edi. Sol kezeńderdegi Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynov bastaǵan zııaly qaýym ókilderi osy joldy izdegeni belgili. Osy jyldarda baǵdaryn izdegen el úshin Japonııanyń damý tájirıbesi nazar aýdartty. M.Áýezovteı jıyrmanyń ústindegi jas maman Japonııa týraly kóptegen málimet bilgen. Al bul taqy­rypty qaýzaýǵa bolmaıtyn KSRO za­manynda jazýshy Japonııadaǵy atom sy­naqtaryna qatysty óz pikirin bildirgeni Semeı polıgonyna qatysty oılarymen asta­syp jatqanyn ańǵarýǵa bolady. Jazý­­shynyń Kúnshyǵys eli jaıyndaǵy kún­deligi búginde zertteýshiler úshin qun­dy­lyǵyn joıǵan joq.

«M.Áýezovtiń Japonııa men Semeı polıgony taqyrybyn bir-birimen baıla­nystyra otyryp úlken máseleni kótergeni ǵylymda belgisiz bolyp keldi», dep atap ótken Kenjehan Matyjanovtyń aıtýyn­sha, jazýshynyń bul máseleni zert­­te­ýine arqaý etkeni búgingi qoǵamdyq ǵy­lym­daǵy úlken jańalyq boldy ári Áýezov uly­lyǵynyń taǵy bir kórinisi ispetti. M.Áýezov atyndaǵy ýnıversıtet rektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, UǴA akademıgi Darııa Qojamjarova ózi basqaratyn oqý ornyndaǵy abaıtaný jumystarynyń barysymen tanystyrdy. Sonyń ishinde hakim urpaqtarynyń 1934 jyly Shymkentte qaıtys bolyp, jerlengendigine qatysty derekter nazar aýdartady. Abaıdyń Áıgerimnen týǵan uly Turaǵul men ózge de urpaqtaryna qa­­tys­ty erekshe jádigerdi ǵylymı orta­lyq mamandary tapqan. Iаǵnı qaıtys bolǵan merzimi men jerlengen oryndary kórsetilgen mármártasta Abaıdyń:

«Jas qartaımaq, joq týmaq,

týǵan ólmek,

Taǵdyr joq ótken ómir qaıta kelmek.

Basqan iz, kórgen qyzyq artta qalmaq,

Bir qudaıdan basqanyń bári ózgermek», degen óleń joldary jazylǵan eken. Munda oryssha mátinde Abaı urpaqtarynyń jer­lengendigi týraly málimetpen qatar tórt adamnyń esimi kórsetilipti. «Turaǵul Abaı­uly. Áıgerimnen týǵan. 1934 jyly jer­lengen». Qazirgi aýmaǵy «Hımfarm» zaýy­tynyń mańy. «Kelinderi Dámejan 1960 jyly Shuqyrsaıda, al Áýbákirdiń áıeli Kámálııa 1962 jyly Qasqa zıratyn­da, al nemeresi Áýbákir Aqylbaıuly 1933 jyly Kóksaı zıratynda jerlengen». Otyz jylǵa jýyq kóleńkeli jerde, kúl-qoqystyń ortasynda qalyp qoıǵan jádiger qazirgi kezde ǵylymı ortalyq tórinen oryn alyp, zertteý jumystary júrgizilýde. Taǵy bir aıta keterligi, or­ta­lyq mamandary «Kitab tasdıq» eń­be­gin shaǵataı tilinde transkrıpsııa­la­dy. Sonymen birge M.Áýezovtiń ońtús­tikke kelýiniń sebebine baılanysty este­lik eńbek ázirlenýde.

Abaıtaný men muhtar­tanýdy bastaýysh synyptan bastap oqý páni retinde engizý qajettigin usynǵan bi­lim mesenaty, Qaraǵandy oblysy áki­miniń keńesshisi Bekzat Altynbekov urpaq tárbıesi jaıyn qozǵaı kelip, jas­tarǵa batystyń, shyǵystyń ozyq úlgilerin oqytyp jatqanymyzben, onyń paıdasymen qatar zııanynyń da qatar júretinin joqqa shyǵara almaımyz, dep atap ótti.

Almaty ákiminiń keńesshisi, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Mamaı Ahetov jazýshynyń dramatýrgııaǵa úlken daıyndyqpen kelgendigi jaıynda oı tolǵady. «M.Áýezov 1917-1957 jyldar aralyǵyndaǵy qyryq jyl ishinde qazaq sahna óneriniń negizin qalap ketti. Kezinde S.Muqanov, T.Ahtanov qalamgerdiń «Dos – bedel dos» shyǵarmasyna baılanysty dramanyń eshqandaı talaptaryna saı kelmeıdi, taqyrybyn asha almaǵan dep syn aıtqan bolsa, jazýshynyń ózi bul pesasynan úlken úmit kútip, táýelsizdik baǵdaryn kóre bilgen. Sonymen birge sol kezde aıtýǵa bolmaıtyn din taqyrybyn qaýzap, quran aıattaryn paıdalanǵan», dep atap ótken ol jazýshynyń «Dos – bedel dos» shyǵarmasyna jańa kún turǵysynan qarap, teatr rejısserleri nazar aýdarsa degen usynysyn bildirdi.

M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Qanı­pash Mádi­baeva «Áýezov jáne abaıtaný máse­lelerinde» Abaı ómirbaıanyna toqtaldy. Abaı ómirbaıany tórt nusqada jazyldy: birinshisi, 1933 jyly Abaı shyǵarmalaryn bastyrý úshin, ekinshisi, 1940 jylǵy basylym úshin, úshinshisi, 1945 jyly ja­zylǵan, biraq jarııalanbaǵan nusqasy. Eń soń­ǵy ıaǵnı, tórtinshi nusqasy 1950 jy­ly jazyldy. Ǵalymnyń aıtýynsha, Abaı zama­nyn tanytatyn nendeı aıryq­shalyqtarǵa zer salý kerektigin M.Áýezov yjdaǵatpen tizip, uǵyndyryp ótedi. Abaı ómirbaıanynyń tórt nusqasyn jazýda, soǵan oraı «Abaı joly» roman-epopeıasynda osy aıtqandarynyń barlyǵyn óz tarapynan kádege jaratyp otyrǵan.

«Áýezov úıi» ǴMO bas ǵy­lymı qyz­met­keri, fılologııa ǵylym­darynyń doktory Gúlzııa Piráli uly sýret­ker, ǵulama ǵa­lym M.Áýezovtiń jambyltanýdaǵy ta­ban­dy ári júıeli eńbekteri áli kúnge deıin bir júıege túsip, tereńnen taldana da zerttele de qoı­ǵan joq, degen oıyn ortaǵa saldy.

M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty «Áýezov úıi» ǴMO je­tek­­shi ǵylymı qyz­metkeri, fılologııa ǵy­lym­darynyń kandıdaty Dıar Qo­naev HH ǵa­syrdyń 30-jyldarynyń ortasy­nan bas­tap qalyptasqan orys jazý­­shy­lary­nyń M.Áýezovpen shyǵar­mashy­lyq ynty­maqtastyǵy, orys máde­nıeti qaı­rat­kerleriniń Qazaqstanmen rýhanı baıla­nysy­nyń jarqyn kórinisteri jaıynda áńgi­meledi. Sonymen birge «Abaı joly» ro­man-epopeıasyn orys jáne fransýz til­de­rine aýdarýdyń erekshelikterine de toqtalyp ótti.