Egemen Qazaqstan • 19 Qazan, 2021

Jany izgi jýrnalıst

497 ret kórsetildi

Qalamy júırik jýrnalıst, eshqandaı ataq-marapattaryn qosyp aıtpasań da, kóńili oıaý, júregi nurly oqyrmandary birden tanıtyn Anar Tóleýhanqyzy apaıym búgin alpystyń asqaryna kóterildi. Torǵaıdyń aqyl-parasat pen ajar-kórik teń daryǵan dara qyzynyń jýrnalıstik ómir joly týraly maqala óz kezeginde jazyla jatar. Men kóp jyl «Egemende» birge qyzmet etken áriptes apaıymnyń ózim kórgen, tanyǵan, baǵalap, súısingen qyrlary jaıly oqyrmanǵa syr ashqym keledi.

Anar apaı týraly jazý maǵan ońaı emes, bir jaǵynan asa qıyn da soqpaıtynyn bilemin. Ońaı bolmaıtyn sebebi, «artyq ketýim múm­kin-aý nemese olqy soǵyp qalmaıdy ma» dep alańdaımyn. Qıyn bolmaıtyn sebebi, tonnyń ishki baýyndaı óte jaqyn, syrlas, syılas apaıymnyń bir jazyp ketseń, toqtamaı jaza berýge bolatyn qyry kóp. Ol kóp qyrdyń bir-birinen osaly taǵy joq.

Anar apaı ekeýmiz 2006 jyldyń jaı­mashýaq jazynda «Egemenge» bir kúnde ju­mysqa turdyq. Ol kezde jańa ǵımarat áli salynbaǵan. Eski ǵımarattyń birinshi qaba­tyndaǵy bólmelerdiń birinde birge otyra­myz. Maqalamyzdy jazyp tastaǵan soń ara­synda túrli taqyrypty talqylaıtyn ádetimiz bolatyn. Sol ýaqyttaǵy saıasat, ekonomıka, zań taqyryptarynyń jiligin shaǵyp, maıyn ishken qylshyldaǵan jýrnalıster – Seıfolla Shaıynǵazy, Jaqsybaı Samrat, Suńǵat Álipbaı, Aleksandr Tasbolatov syndy aǵalarmen nómirge shyqqan maqalalardy taldap, talqylap, «áttegen-aı, myna maqalaǵa myna bir detaldi qosyp jibergende jarqyrap keter edi-aý», degendeı oı-pikirlerdiń tıegi aǵytylyp jatatyn. Ýyzdaı jas, saıasattan beıhabar, áleýmettik máselelerge de qyzyǵa qoımaıtyn, tek rýhanııat pen mádenıet dese ǵana eleńdeıtin men úshin sol pikirtalas, oı-talqylarda Anar apaıdyń qaı salada da kóp biletin bilimdarlyǵy, tastaı qısynmen, jandy mysaldarmen sóıleıtin sheshendigi onsha tańǵaldyra qoımaıtyn. Qazaǵy qalyń, salt-dástúrge jetik, bizdiń ońtústik jaqta, el ishinde «qyryqqa kelmegen kisiden aqyl surama» deıtin bir sóz bar. Sol qulaǵyma ábden sińgen bolýy tıis, sábı sanamen adam qyryq jastan asqan soń aqyly tolysyp, qasıet darıdy dep oılap júrsem kerek. Qy­ryq jastan asqan adamdardyń bári birdeı erekshe qasıetke ıe bolyp ketpeıtinin, ómir boıy oqyp, úırenip, ony ózgelermen de bólise alatyn, sondaı-aq óz-ózin jetildirý úshin tynbaı izdenetin adamdardyń kóp bolmaıtynyn, árıne, sál keıinirek túsine bastadyq qoı. Onyń ber jaǵynda qan, tek deıtin máseleniń de atqaratyn róli zor eken. Qysqasy, tar keýdege zor parasat-paıymnyń syımaıtyny túsinikti bolǵan kezde Anar apaıymnyń tulǵasyna basqasha kózben qaraýǵa kóshtim.

Anar apaı eń aldymen, eski áńgimelerdi kóp biledi. О́zi týǵan Torǵaı topyraǵynyń jyqpyl-jyqpylynda bolǵan tarıhı oqıǵa­lardy, tulǵalar taǵdyryn balyn tamyzyp, áserlep aıtqanda tarıhtaǵy jyly nemese adam sany ǵana esińde qalǵan qup-qurǵaq oqıǵalarǵa jan bitip, basqasha qyrynan ashylǵanyn ańǵarasyń. О́z áýletin de sharpyp ótken saıası oqıǵalar, stalındik repressııanyń tyrnaǵyna ilingen jany aıaýly jaqsylary, odan bertinirekte ómir súrgen áke-sheshesi, týǵan-týystary týraly estelik áńgimeler tek qulaq quryshyńdy qandyrmaıdy, jan sara­ıyńdy ashady. Kórmeseń de, bilmeseń de álgi adamdardy jaqyn tutyp, barlyq artyq­shylyq-kemshiligimen jaqsy kóre bas­taısyń. Sóz qudireti degen osy shyǵar! Ara­synda «sizdiń barlyq týysyńyz bizdiń týy­symyz sııaqty» dep ázildep qoıatynymyz bar. Ol kisiniń aqjarqyn, áńgimeshildiginde anasy Kúlánda Málikqyzynyń áseri bar eke­ni anyq. Kezinde belgili etnograf Seıit Kenjeahmetulyna keńes berip, baǵyt siltep otyrǵan Kúlánda apaı – qyryq jyldaı mektepte muǵalim bolǵan jan. Pán muǵalimi bola júrip, úıirme jumysyn da júrgizip, folklor muralaryn da jınaqtaýmen aınalysqany, el ishinde taralmaǵan ánderdi aıtyp, ony kópshilikke taratyp otyrǵany belgili. Ol kisi týraly jazylǵan birshama eńbek bar. Al ákesi Tóleýhan qaıyrymdylyq pen jo­marttyqtyń sımvoly sııaqty. Anar apaı ákesi týraly aıtqanda janary janyp, sondaı bir mahabbatpen áńgimeleıtin. Ákesi mektepte muǵalim, keıinirek ınternat meńgerýshisi bolǵanyn, balalardyń bárine óz balasyndaı qamqorlyqpen qaraǵanyn, olardyń qarny ash pa, toq pa, ústi-bastary taza ma dep tekserip júretinin, tipti ınternatta jatyp aýyryp qalǵan balalardy úıine ákelip, sorpalaıtyn ádeti bolǵanyn ylǵı aıtyp otyratyn. Osy jerde «Tóleýtaıdyń tórt qyzy» deıtin ballada men «Kúlánda» poemasynyń jaıy týraly qosa ketkim keledi. Balladany aqyn Keńshilik Myrzabekov jazǵan. Ol Anar apaıdyń áke­siniń de, anasynyń da shákirti bolǵan. Anar apaıdyń Alma degen ápkesi dúnıege kelgende apaıdyń úlken ákeleri Kádirjannan jasóspirim Keńshilik súıinshi surapty. Sonda Kádirjan aǵa jomarttyqpen jas balanyń qolyna bir býma aqsha ustatyp, oǵan ol velosıped satyp alady. Keıinirek Almatyda oqyp, el tanıtyn aqynǵa aınalǵan tusta Keńshilik Myrzabekov «Tóleýtaıdyń tórt qyzy» degen ballada jazady. «Sizdiń qyzdaryńyzdyń qurmetine jazdym» degendi elge saparlap kelgende aqynnyń ózi Tóleýhan aǵaıǵa aıtqan eken. Sondaı-aq Torǵaı óńirinde raıkom hatshysy qyzmetin atqarǵan naǵashy atasy Málik Bókishevtiń jaqsylyǵyn kórgen aqyn Nurhan Ahmetbekov onyń qyzy Kúlándanyń qurmetine «Kúlánda» poemasyn jazady. Aqyn ol dúnıesin 1935 jyly jarııalaıdy. Ashtyqtan qaza bolǵandarǵa eskertkish bolsyn degen nıetpen jazylǵan poemanyń bas keıipkeri apaıymyzdyń anasy emes. Biraq ózine jaqsylyǵy ótken otbasynyń jelkildep ósip kele jatqan qyzynyń esimin poemaǵa qoıýdy aqynnyń ózi surap alypty. Mine, el ishinde jaqsy qasıetteriniń moldyǵymen zor abyroı men qurmetke ıe bolǵan qos jaqsynyń qurǵan shańyraǵynda ómirge kelgen Anar apaıdyń jastaıynan elgezek, quımaqulaq, bilimge qushtar, ásershil, áńgimeshil bolmaýyna qaqysy da joq edi.

Qasynda júrgen soń apaıdyń taǵdyrdyń taýqymetin kórgen ne joly bolyńqyramaı júrgen jandarǵa rýhanı turǵyda da, qarjy­lyq turǵyda da járdem jasaǵanyn talaı baıqadym. Sonyń bir mysalyn aıtaıyn. Osydan eki-úsh jyl buryn apaı astanadaǵy mektepterdiń biriniń dırektoryna telefon shalyp: «Oqý jyly bastalyp ketkenin, oqýshylar sany tolyq ekenin túsinemin. Áıtse de peıili keń qazaq emespiz be, bir balaǵa oryn tabylar. Sol balany mektebińizge qabyldasańyz, jaqsylyǵyńyzdy umytpaımyn» dep jatty. Álgi balanyń aty-jónin, synybyn táptishtep aıtyp bergen soń, «anasy sizben jolyǵady, barlyq jaǵdaıdy ózi túsindiredi» dep áńgimeni aıaqtady. Qyzyǵýshylyǵym jeńip: «apaı, týystaryńyzdyń balasy ma edi?» dep qoıam. Apaıym «ózim de jóndi tanymaımyn» dep qara-a-ap tur! Sóıtsem másele bylaı bolypty. Taǵdyrdyń jazýymen kúıeýinen ajyrasyp, batys óńirinen kóship kelgen bir kelinshek áleýmettik jeli arqyly apaıǵa hat jazady. Hatynda sol jaǵalaýdaǵy mekteptiń biriniń mańynda tursa da, «oqýshylar sany tolyq» dep balasyn mektepke qabyldamaǵanyn, al basqa mektepterdiń tym alys ekenin, ózi­niń jumystan kesh qaıtatynyn, eger alys mektepke avtobýspen qatynaıtyn bolsa, bas­taýyshtaǵy balany ýaıymdaıtynyn baıandap, apaıǵa «kómektesińizshi» deıdi ǵoı. Al eshkimdi bóle-jarmaıtyn, «bar qazaq – bir qazaq» deıtin ustanymdaǵy Anar apaı mektep dırektorymen sóılesip turǵan beti eken. Eger tizip shyǵatyn bolsam, mundaı mysaldar óte kóp. Kómekke muqtaj jandardyń apaıdy taýyp alatynyna qaıran qalasyń. Sonsha baı bolmasa da, jany jomart apaıdyń bir kezderi qalamaqasyn turaqty túrde sadaqaǵa atap, turmysy nashar otbasyǵa kómekteskenin de kórgenmin. О́zimshe apaıdyń bul qasıeti ákesinen daryǵan bolar dep joramaldap qoıam. Qansha degenmen kóptiń qamyn jegen ákeniń tálimin kórgen jan emes pe?

«Egemende» Anar apaıdyń egizdiń syńa­ryndaı zamandasy, qurbysy bar. Ol – bel­gili jýrnalıst Qarashash Toqsanbaı apa­ıym. Kezinde ekeýi birge úlken rýhanı ta­qy­­­ryptardy kótergen joba da jasaǵan, ma­qa­lalar serııasyn da jazǵan. Áńgimesi de, ázil-qaljyńy da jarasatyn qos apaıymdy birge kórmegeli qaı zaman? Pandemııanyń zararynan qashyqtyqtan jumys istep jatqan apaılarǵa habarlasyp turatynym bar. Qara­shash apaıǵa osy maqalany jazatynymdy aıt­qanda ol kisi: «Anardyń qasıeti kóp qoı. Eń aldymen týrashyldyǵyn aıt. Ol aıtar nársesin sylap-syıpap, ıin qandyryp, alys­tan oraǵytyp jatpaıdy. Týra aıtady, iri týraıdy. Ádiletsúıgish kisiniń minez-qulqy ǵoı onyki» deıdi.

Iá, ómirdiń ár salasynan habary bar, ásirese, salt-dástúrdi, saıasatty, áleýmettik máse­lelerdi óte tereń biletin Anar apaı­dyń tulǵaǵa tán ózindik qasıeti kóp. Onyń birsy­pyrasyn biz aıttyq. Ol kisiniń oqyrmannyń kóńil kókjıegin keńeıtetin tanymdyq maqala­larynyń ózi zertteýdi, tanýdy qajet etetin bir kórikti álem. Áleýmettik jelidegi belsendiligi, qoǵam nazaryn bura alatyn jazbalary týraly da keń kósilýge bolady. Áıtse de apaı týraly áli talaı jazarmyz degen nıetpen osy jerden tizgin tartýdy jón kórip otyrmyn. Jańa jasyńyz jaqsylyǵymen kelsin, Anar apaı!

 

Aıgúl SEIIL,

jýrnalıst

Sońǵy jańalyqtar

Belarýssııa referendým ótkizedi

Álem • Búgin, 13:05

30 soqqy – 1 gol

Fýtbol • Búgin, 12:51

Mýngııanyń armany – Golovkın

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

QazUÝ-da Táýelsizdiktiń onkúndigi bastaldy

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • Búgin, 09:55

«Qyzyl» aımaqta qalǵan jalǵyz-aq oblys

Koronavırýs • Búgin, 09:50

Qazaqstanda qansha adam vaksına saldyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:45

1137 adam koronavırýs indetinen saýyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Omıkron álemniń 20 memleketinen tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 00:00

Altaı úzdikteri anyqtaldy

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar