Jarqyn bolmysty Jolbarys bı

Ańyzǵa aınalǵan abyz

El aýzynda dańqty tulǵanyń dúnıege kelýinen bastap, atqa mingen shaǵyndaǵy ǵumyry ja­ıynda ańyzǵa toly áńgimeler bar eken. Sonyń biri bylaı ór­bıdi. Jylqaıdar baıdyń kenje balasy týǵanda aýyl aralap júrgen bir dárýish sábıdiń áke­sine kelip, «Balań mańdaıy jarqyrap týǵan eken. Erekshe adam bolaıyn dep tur. Bul balaǵa esim berýge asyqpa, ýaqyty óte kele óz atyn ózi tabady» de­gen. Jolaýshynyń sózin qup alǵan áke ulyna 15 jasqa tolǵanǵa deıin azan shaqyryp at qoımaǵan eken. Ul on beske tolǵanda Jylqaıdar baı balalaryna enshi bólip bere bastapty. Alaıda ákeniń myńǵyrǵan malynan áli de «Áı, bala» atanyp júrgen jasóspirimge qý tuıaq ta tımepti. Munyń sebebin suraǵan ulǵa ákesi: «Balam, sen dúnıege kelgende jylqymnyń basy bol­ǵan shubar aıǵyrdyń úıirin barymtashylar aıdap áketip edi. Sol úıirdi saǵan ataǵan edim, endi at jalyn tartyp minetin jasqa jetken kezińde sol enshińdi taýyp, ózińe qaıtaratyn ýaqyt kel­di...» degen eken. Bul týraly qoǵam qaıratkeri, Almaty oblysynyń Qurmetti azamaty Naýryz Qylyshbaev «Ańyz bolyp jetken Abyz» atty zertteý maqalasynda egjeı-tegjeıli jazady. «Shubardy izdep saparǵa shyqqan bala kúnderdiń kúninde bir baıdyń aýylyna keledi. Saparynyń mán-jaıyn aıtady.

– Myna bala joq izdep júr eken, bizdiń óriste túri bó­ten mal bar ma? – deıdi baı jyl­qyshysyna. «Oıyn balasyna jylqy berip, qaı sasqanyń» degen jylqyshyǵa sol sátte «Áı, bala» jolbaryssha atylyp, qara dáýdi alyp uryp, býyndyrady. Murnynan qanyn aǵyzady. Sonda:

– Kiná bizden, osydan on jyl buryn shubar aıǵyr úıirimen bizdiń tabynǵa qosylǵan, – degen baı shubardy ósimimen aldyna salyp beredi.

Osy oqıǵadan keıin «Áı, bala» Jolbarys atanyp ketedi. Ańyzdyń basy – osy. Bul HVII ǵasyrdyń sońǵy jyldary bolatyn...» dep baıandaıdy ólketa­nýshy aqsaqal óz jazbasynda.

Tarıhı derekterde Jolbarys bıdiń Jońǵar shapqynshylyǵy kezinde Abylaı hanmen úzeńgi­les bolyp, Jetisý jerin bas­qynshylardan azat etý jolyn­daǵy kúresi týraly molynan aıtylady. Túrki dáýirinen jalǵa­syp kele jatqan áskerı taktıkany sheber qoldanǵan batyr jońǵardyń 15 myńǵa jýyq qolyna qasha urys salyp, izine túsken 5 myń sarbazdy bólip áketip, Balqashtyń nar qamysyna qamap, joıyp jibergen eken. Sondaı-aq ańyzǵa aınalǵan abyz Qytaıǵa eki márte elshi de bolyp barypty.

– Almaty oblysynda zert­teýdi qajet etetin, halyq bolyp úlgi tutatyn tarıhı tulǵalar óte kóp. Solardyń qatarynda «Aqtaban shubyryndy – Alqakól sulama» kezeńinde batyrlyq, sheshendik bolmysy aıshyqtala túsken Jolbarys bıdiń orny erekshe. Babamen qatar onyń keıingi urpaqtarynyń da túrli tarıhı kezeńdegi ómiri zertteý­ge turarlyq. Kóp jaıttar halyq jadynda saqtala bermeıdi. Son­dyq­tan ony ańyz-shejireler, derekti qujattar negizinde jań­ǵyr­typ, qaıta túletý – bizdiń paryzymyz. Jolbarys bı – HVIII ǵasyrdyń tulǵasy. HVIII ǵasyr qazaq halqynyń tarıhynda erekshe oryn alady. Joıqyn jońǵar shapqynshylyǵyna ushyraǵan qazaq halqy alasuryp, bul daǵ­da­rystan aman shyǵýdy oılap, qaırat-jiger, bıik parasat tanytqan iri tulǵalar shoǵyry ómirge kelip, artynda tereń iz qaldyrdy. Sondyqtan da qazaq tarıhyndaǵy HVIII ǵasyrdy – el bastaǵan jáne qorǵaǵan uly bıler men batyrlardyń ǵasyry dep aıtýǵa tolyq negiz bar, – deıdi tarıh ǵylymdarynyń doktory, akademık Mámbet Qoıgeldi.

Erlik pen eldikti ushtastyrǵan eskertkish

Jolbarys bı Jylqaıdar­ulynyń 350 jyldyǵy aıasynda Taldyqorǵan qalasynda eńse­li eskertkish boı kóterdi. «Jol­barys bı» qoǵamdyq qory­nyń qarjysyna turǵyzylǵan es­kert­kish oblys ortalyǵynyń 6-aýdanyndaǵy О́ner mektebi ornalasqan ashyq alańǵa qoıyl­dy. Qurmetti qonaqtar eskert­kishtiń lentasyn qıyp, jabýyn túsirgen soń, quttyqtaý tilekter aıtyldy. Tuǵyry granıtten qa­sha­lyp, qoladan quıylǵan eskertkishtiń jalpy bıiktigi 10 metrden asady eken. Tarıhı týyndyny Qazaqstannyń eń­bek sińirgen qaıratkeri, jýrnalıst, sýretshi Januzaq Mú­sá­pir, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, sýretshi Ma­rat Núsipov jáne Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi, músinshi Baýyrjan Jýasbaevtar jasap shyqty. Avtorlar bul týyn­dyny jasap shyǵýǵa 2 jyl ýaqytyn arnapty.

Saltanatty sharaǵa Qazaqstan Prezıdentiniń kómekshisi Qanat Bozymbaev, «Jolbarys bı» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Omarhan О́ksikbaev, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Amangeldi Shabdarbaev jáne oblys ákimi Amandyq Batalov qatysty.

– Elbasynyń sheshimimen Almaty oblysynyń ortalyǵy bolǵan Taldyqorǵannyń qazir ósip-órkendegen shaǵyna kýá bolyp otyrmyz. Oǵan da bıyl 20 jyl toldy. Oblystaǵy irgeli isterge Prezıdenti Qasym-Jo­mart Kemeluly Toqaev zor qol­daý kórsetýde. «Rýhanı jań­ǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda bıyl Jambyl babamyzdyń 175, Muqaǵalı Maqataevtyń 90 jyldyǵyn ótkizdik, endi Jolba­rys bıdiń 350 jyldyǵyn atap ótip otyrmyz. «Jolbarys bı» qorynyń azamattary bastama kóterip, eskertkishti daıyndatyp, músinshiler, qurylysshylar belsene kirisip, búgin, mine, el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy qarsańynda Taldyqorǵannyń tórinde bı babamyzdyń eskert­kishi qoıyldy. Bul – ósip kele jatqan urpaqtarymyzǵa úlgi, tárbıe, – dedi jıyndaǵy sózinde Amandyq Batalov.

Al «Jolbarys bı» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy, qoǵam qaı­rat­keri Omarhan О́ksikbaev es­kertkishti ornatý úshin qorǵa qarjylaı qoldaý kórsetip, bir myńdaı azamat atsalysqanyn aıtty. Jáne eskertkishti orna­tatyn ornyn belgilep bergen, rýhanı demeý bolǵan oblys, qala basshylyǵyna da rıza­shy­lyǵyn jetkizdi. Sol sııaqty úl­ken jumys tyndyrǵan sáýlet­­shi, músinshi, qurylysshy maman­darǵa da alǵysyn bildirdi. Son­daı-aq saltanatty rásimde el Prezıdentiniń kómekshisi Qanat Bozymbaev, memleket jáne qo­ǵam qaıratkeri Amangeldi Shabdar­baev, Mádenıet jáne sport mınıstriniń keńesshisi Erlan Jurynbaev ta aıtýly sharanyń tarıhty tanýdaǵy, rýhanı jań­ǵy­rýdaǵy róline toqtalyp, qut­tyqtaý tilekterin jetkizdi. So­ny­men birge ánshi, sazger Aǵaısha Isaǵulova kóp­shilik úshin «Jolbarys babam» ánin oryndady.

Mereıtoılyq shara Saltanat saraıynda ǵylymı-praktıkalyq konferensııamen jalǵasty.

 Almaty oblysy