Qoǵam • 17 Qarasha, 2021

Aýyrmaıtyn jol izdeıin deseń de...

76 ret kórsetildi

Adamnyń oıyndaǵysy bola bermeıtini beseneden belgili. «Úıdegi kóńildi bazar­daǵy naryq buzady» degendeı, dittegen je­rińe qońyraıyp baryp, keıde qordyń kúıin keship, qabaǵyń qabarjyp qaıtatyn kezder de bolady.

Qazirgi basty másele densaýlyq jaıy ekeni málim. Eki jylǵa taıaý ýaqyttan beri adamzatty bir tarynyń qaýyzyna syıǵyzyp kele jatqan pandemııa keseli oqtyn-oqtyn uryn kelip, adamdardyń úreıin alyp, bir-birine úrke qaraıtyn, saýlyǵyna kúmán keltiretin kúıge túsirip otyr. Qol alysýdan sekem alǵandar judyryq túıistiretin bolyp júr. Alǵashynda ala júgirgen bulyń-bulyń judyryqtan et júrek titirkenetin. Keıin oǵan da kóz úırendi.

Indetpen birge kúzde tumaý bel alatyny bar. Qazir solaı bolyp tur. Emhanaǵa barsań, yǵy-jyǵy jurt. Ásirese otbasylyq dep biraz jyldan beri at qoıyp, aıdar taqqan, órkenıet jolyna túsken elderde osylaı dep áspettegen, ár úıdiń tómengi qabatyn «jaýlaǵan» álgindeı emhanalardyń keıbiriniń ishine kirseńiz kúrkildegen, túshkirgen qartty, úrkektegen orta jasta­ǵylardy, tyjyrynǵan qyz-jigitti, damylsyz shyryldaǵan náresteni, aq halattyny kórse kózi botalaǵan baldyrǵandardy, bir shoǵyrynyń alańsyz shapqylap júrgenin baıqaǵanda bas shaıqamasqa sharań qaısy. Myna kórinisten túńilip, teris aınalyp kete almaısyń, sebebi birneshe kún buryn kezekke jazylǵanyń bar.

Aty dardaı bolǵanymen, mundaı jerge dárigerler turaqtaı bermeıtini shyndyq. Áralýan sebep aıtylady. Bul maman jetispeýshiligine tireıtinin eshkim joqqa shyǵara almasa kerek. Qolbaılaý osydan týyndaıtyny ras. Qural-jabdyǵy da jetimsiz. Sodan bolar, irgeli emhanalarǵa joldama berýge májbúr. Ári-beri sabylý, barǵan emhanadaǵy tolassyz kezek talaıdyń júıkesin juqartýda. Sonymen ǵımaraty kóp jaǵdaıda tar bolyp keletin osyndaı shaǵyn mekemeler qaýyrt tumaý kezinde sharasyz.

«Aýyryp em izdegenshe, aýyrmaıtyn jol izdeýge» talpynasyń, biraq kókte emes, jer basyp júrgen soń, tumaýy ma, sumaýy ma sap ete túsedi. Ol eski syńqyldy sabaqtap, mazańdy ketiredi. Emhanaǵa barasyń. Ersili-qarsyly júris, tunjyr kórinis, qarap turyp qapa bolasyń. Ondaǵy keıbir emdeıdi deıtinder qolsozym jerde shymqanyp alyp, betińe bir qarap, anda bar, mynda bar deıdi. Eki arada júrgeniń. Baıaǵynyń dárigerleri sózińdi tyńdap, qolyndaǵy bar quralymen tekseretin. Bul janyńdy jadyratatyn. О́tkenniń jaqsysyn alǵan jón be edi?

Iá, «alysqa sandalmaısyń, qajet kezde úıińnen shyǵyp bara salasyń» degen ádemi bastama keı tusta bylaıǵy jurttyń bas aýrýy­na aınalǵandaı. Burynǵydaı emes, indet degen páleket «basynyp» turǵanda qaljyraǵan qarttan bastap, besiktegi nárestege deıin shubyrtyp qoıý kóńilge kirbiń túsiredi. Eń bastysy, emdelem dep baryp, bir syrqatty juqtyryp qaıtsań, ol da qıyn. Em alamyn dep baryp eseńgirep qaldym degender de joq emes, bar. О́zimiz ózeýrep aıta beretin elderdegideı ýaqtysymen qyzmet kórsetý úrdisine tolyq qol jetkize qoımaǵanymyz taǵy ras. «Kósh júre túzeledini» medet etýden jalyǵa qoımadyq. Múmkin, qaltasy qalyńdar baratyn aqyly, ıgi-jaqsylar jatatyn arnaıy aýrýhanalarda jaǵdaı jaqsy bolar. Qarapaıym halyq emdeletin mekemelerge jasalǵan jóndi-jónsiz reformalardyń paıdasynan zııany az bolmaı tur.

Bıylǵy Joldaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Halqymyz «Birinshi baılyq – densaýlyq» dep beker aıtpaǵan», dedi. Osy aqıqat sózdi densaýlyqqa jaýapty azamattar isimen alǵa ozdyrsa, káne! Ana ǵasyr basynda Alash uly J.Aımaýytov: «Qazaqqa zor keýde aqsúıektiń, aqsha jegish jaltyraýyq sheneýniktiń, sulý sózdi, qurǵaq bektiń keregi joq; adal kúshimen ógizdeı órge súıreıtin jumysshy kerek. Sol jumysshy – oqyǵandar», depti. Búgingi oqyǵandar da osy sózderdi oqyp oılansa, emhanalardaǵy áttegen-aı bolmas pa edi?

Oqyǵandar demekshi, Aımaýytov árip tanyp, saýatyn ashqan jandardyń bárin «oqyǵandar» dep aıtpasa kerek-ti. Eldiń múddesin, halqynyń qamyn, jurtynyń joǵyn túgendeý jolynda qaltqysyz qyzmet etetin, qara basynyń emes, kópshiliktiń yqylasyn kúıtteıtin «jumysshylardy» oqyǵandar dep aıtady. Osyndaı «jumysshylardyń» dál qazir medısına salasynda olqy soǵyp turǵany anyq. Osy salada «adal kúshimen ógizdeı órge súıreıtin jumysshylar» kóbirek bolsa, halyqtyń da «birinshi baılyǵy» indet ataýlyǵa qarsylyq tanytyp, ımmýnıteti de kúsheıe túser edi.

 

Súleımen MÁMET,
jýrnalıst

Sońǵy jańalyqtar

Jetim kórseń, jebeı júr

Aımaqtar • Keshe

Ar aldynda arylý

Rýhanııat • Keshe

Talanttar Otanyn tastap ketkende...

Rýhanııat • Keshe

Kedeı elderge kómek

Ekonomıka • Keshe

Ǵasyr ájimi

О́ner • Keshe

Ǵazymbektiń ǵazız beınesi

Aımaqtar • Keshe

Almatyǵa jaryq qaıta berildi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar