Ekonomıka • 22 Qarasha, 2021

Import: Qaı óndiriske kóbirek táýeldimiz?

596 ret kórsetildi

Eksport aqsha ákelse, ımport shyǵyn ákeledi. Kóptegen eldiń ımport pen eksport kólemin teńestirýge tyrysatyny da sondyqtan. Biraq bul múmkin emes. Sebebi barlyq qajetti taýar men qyzmet kórsetý túrleri bir ǵana memleketten tabylýy ekitalaı. Osylaısha, dúnıe júzindegi elder ózinde joq zatty ózgeden alýǵa májbúr. Qazaqstan da ımportqa táýeldi. Buryn bizde ımport ósimi aralyq taýarlar men óndiris quraldarynyń esebinen bolsa, qazir halyq tutynatyn taýarlardy syrttan ákelý basym túsken.

Qazaqstannyń Ulttyq banki­niń mamandary jaqynda taýar ımportyna qatysty málimetter ja­rııalady. Olardyń deregi bo­ıynsha, búginde azyq-túlikke jat­paıtyn taýarlar ımporty ar­typ otyr. «Jyl basynan beri biz tutyný taýarlary ım­porty­nyń ótken jylǵa qatysty da (2020 jyldyń 9 aıy­na +21%-ǵa) jáne pandemııaǵa deıingi 2019 jylǵa qatysty da (+27%) ós­kenin baıqadyq. Import qu­ry­lymyndaǵy halyqtyq tu­ty­ný taýarlarynyń úlesi de 2020 jyldyń 9 aıyndaǵy 25%-dan bıyl 30%-ǵa deıin ósti. О́z­deri­ńizge málim, tutyný taýar­la­ry ımporty azyq-túlik­ten (úlesi – 28%) jáne azyq-túlik­ke jat­p­aı­tyn (úlesi – 72%) ónim­der­­den turady», deıdi Qazaq­stan Ult­tyq banki tólem balansy depar­tamentiniń syrt­qy sek­tordy tal­daý basqarma­sy­nyń bastyǵy Merýert Almaǵambetova.

Qańtar-qyrkúıek aılarynda azyq-túlik taýarlarynyń ım­porty 11%-ǵa ósip, 2,4 mlrd dol­lardy quraǵan. Syrttan áke­lin­gen azyq-túlik ónimderiniń basym bóligi sýsyndar (141 mln dollar), unnan jasalǵan kon­dı­terlik ónimder (134 mln dollar), qant (119 mln dollar), shokolad (109 mln dollar) jáne qus eti (104 mln dollar). Sýsyndar negizinen Reseıden, jańǵaqtar – Qytaı men Irannan tasymaldansa, Reseı men Belarýsten – shu­jyqtar, Norvegııadan – muz­datylǵan balyq, Ekvadordan – banan, Reseıden unnan jasalǵan kondıterlik ónimder ákelinedi. Bul taýarlardyń ımporty 2019 jylǵa qaraǵanda da ósken.

– Importtyq azyq-túlik ónim­deriniń negizgi jetkizýshisi – Reseı. Ol jaqtan sheteldik azyq-túlik ónimderiniń jartysy ımporttalady. Basqa ımport­taýshy elderdiń ishinde О́z­bekstannyń úlesi – 7,4%, Bela­rýs pen Qytaıdyń úlesi 5% jáne 4,9% aralyǵynda, – deıdi M.Almaǵambetova.

Jalpy, joǵaryda aıtqan azyq-túlik ónimderi bizdiń elde de óndiriledi. Biraq el aýmaǵyn tolyq qamtı almaı otyr. Son­dyq­tan ımportqa ıek ar­tý­ǵa máj­búrmiz. Mysaly, qant, shu­jyq, irimshik, súzbe, al­ma, margarın sııaqty taýarlar otan­d­yq óndi­riste jetkilikti mól­sherde ón­di­rilmeıdi. Onyń ústin­e syrt elder ónim túrlerin kó­beı­tip, onyń baǵasyn arzan qoıý arqyly da elimizdi qyzyq­tyryp tur.

Ulttyq banktiń habarlaýynsha, bıyl azyq-túlikke jatpaıtyn taýar­lar ımportynyń joǵary qarqyny baıqalǵan. 2021 jyldyń 9 aıynda azyq-túlik­ke jatpaıtyn taýarlardy jetkizý 2020 jylmen salys­tyr­ǵanda 25,9%-ǵa jáne daǵdarysqa deıingi 2019 jylǵa qaraǵanda 30,7%-ǵa ósip, 6,3 mlrd dollardy qurapty. Osy jaǵynan ımporttyń eń úlken ósimi Reseı­­den, О́zbekstannan jáne Ja­po­nııadan kelgen. Bul memleketter­den negizinen avto­kólikter tasy­m­aldanǵan, onyń ım­­porttyq kóle­mi 1 mlrd dollarǵa jet­ken. Odan keıin Qytaı tur, bul elden aıaqkıimder kóp ákelinipti. Qytaı son­daı-aq, qazaqty kıin­dirý jaǵynan da ózgege des bermeı tur. Odan keıingi orynda – Túrkııa. Anadoly elinen de kıim kóp ákelinedi. Qysqasy, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardy jetkizýshiler bestigine Eýropalyq odaq elderi (14,2%), Túrkııa (5%) jáne О́zbekstan (4,8%) kiredi.

Mamandar sońǵy jyldary elimizge syrttan avtokólik kóbi­rek ákelin­genin aıtady. Qazaq­standyq avtobıznes qaýymdas­tyǵynyń málimetinshe, bıylǵy 9 aıda Qazaqstan naryǵyndaǵy kólikterdiń satylymy 36,3%-ǵa ósip, 86,6 myń danaǵa jetken.

Qazaqstandyq avtomobıl óndirisi quramdas bólshekter ımportyna da óte táýeldi ekeni belgili. Bólshekterdi tasymaldaý qarqyny da tolassyz júrip jatyr.

«Tutyný taýarlary ım­porty­nyń ul­ǵaıýy karantınnen keıin eldegi eko­no­mıkalyq bel­­sen­­diliktiń qalpyna kel­ge­nin jáne halyqtyń tó­lem qabi­letiniń artqanyn bildi­re­di. Jyl basynan beri ekonomıkanyń júıeli túrde qalypqa kelgenin baı­qadyq. Máselen, 2021 jyl­dyń qańtar-qyrkúıek aılarynda IJО́ ósimi 3,4%-dy qurady. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń máli­meti boıynsha 2021 jyl­dyń 9 aıynda jan basyna shaq­qan­daǵy halyqtyń naqty aqsha­laı tabysynyń da (+5,0%), ataýly tabysynyń da (+13,2%) ósýi baıqal­dy. Halyqtyń nesıe qabilettiliginiń kór­setkishi retin­de tabystyń ósýi – jańa tu­tyný­­shylyq nesıelerdiń kóp­tep beri­lýine yqpal etedi. Osy­laı­sha, 2021 jyldyń 9 aıyn­da jeke tulǵalarǵa beril­gen tu­ty­nýshylyq nesıeler daǵ­da­rysty 2020 jylmen salys­tyrǵanda eki ese, al 2019 jylǵa qaraǵanda 54,3%-ǵa ósti», deıdi Ulttyq bank mamandary.

Sońǵy jańalyqtar

Balabaqsha ma, álde mektep pe?

Bilim • Búgin, 08:35

Múgedekterge 254 mlrd tólendi

Qoǵam • Búgin, 08:34

«TekTau»-dyń baly tanymal

Aımaqtar • Búgin, 08:30

Tuńǵysh túsindirme kitap jaryq kórdi

Qazaqstan • Búgin, 08:27

Tıgraı tynyshtalmaı tur

Álem • Búgin, 08:23

Ashyq aspan astyndaǵy mýzeı ashylady

Aımaqtar • Búgin, 08:22

Jol kartasyn júzege asyrý mańyzdy

Saıasat • Búgin, 08:20

Dıplomatııa ardagerleri marapattaldy

Qazaqstan • Búgin, 08:18

О́ńir turǵyndarymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 08:15

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar