Qurylys materıaldary arzandar emes

Qurylys salasy mamandarynyń aıtýynsha, jyljymaıtyn múlik naryǵyndaǵy qymbatshylyq – álemde bolyp jatqan qubylys. Dúnıe júziniń kóptegen memleketinde baǵanyń qym­battaýy baıqalǵan. Knight Frank konsal­tıngtik kompanııasynyń derek­terine júginsek, álemdegi turǵyn úı qurylysynyń ortasha baǵasy bıylǵy jartyjyldyqta 9,2%-ǵa ósken. Bul – 2006 jyldan bergi alǵashqy ósim eken.

Álemdik jyljymaıtyn múlik salasyn saralasaq, bárinen buryn Túrkııada turǵyn úıdiń baǵasy eselep artypty. Munda bir jyldyń ishinde baspana quny birden 29,2%-ǵa sharyqtaǵan. Osy elde rıeltor bolyp jumys isteıtin Janna Qasymbaevanyń aıtýynsha, pandemııa kezinde Túrkııa­da úı baǵasy 10-15%-ǵa tómendegen. «Alaıda karantındik shekteý sharalary jumsarǵanda úıdiń baǵasy da qymbattaı bastady. Biraq baspana baǵasy kóterilgenimen oǵan suranys azaıǵan joq. Ásirese sońǵy bir jylda Jerorta teńizi jaǵalaýyndaǵy Túrkııa kýrorttary aımaǵynan baspana alýshylar kúrt kóbeıdi. Olardyń ishinde otandastarymyz da kóp», deıdi rıeltor.

Turǵyn úılerdiń qymbattaýy jaǵynan ekinshi orynda Jańa Zelandııa (+25,9%) tur. Úshinshi orynda – AQSh (+18,6%), Slovakııa (18,6%) jáne Shvesııa (17,2%). Qysqasy, 55 eldiń 18-inde turǵyn úıdiń eki esege qymbattaýy baıqalǵan.

Qazaqstannyń turǵyn úı naryǵyn­daǵy baǵa da osyǵan uqsas. Bıylǵy qazan aıyndaǵy kórsetkish boıynsha jańa úıdiń baǵasy bir jyldyń ishinde 14,6%-ǵa ulǵaıǵan, dep habarlaıdy Finprom resýrsy.

Elde turǵyn úı baǵasynyń ósýine qurylys materıaldary qunynyń sharyqtaýy basty sebep bolyp otyr. Qurylys salasynyń sarapshylary úı salýǵa qajetti taýarlardyń quny aspandaǵany óz aldyna, olardyń jetispeýshiligi de úlken másele bolyp otyrǵanyn aıtady. «Pandemııa kezinde qurylys qarqyny ájeptáýir báseńdep qalǵan edi. Keıbir kompanııalar salyp jatqan qurylystyń baǵasyn túsirýge de májbúr boldy. Úıge suranys ta tó­mendep ketken bolatyn. Biraq bıyl jyl basynan beri jańa baspanaǵa degen suranys kúrt artty. Buǵan jurt­­shylyqtyń zeınetaqy qorynda jınaq­talǵan artyq qarajatyn úı satyp alýǵa paıdalanýy da áser etken bolýy kerek. Eń bastysy, suranys eselep artty. Qurylys ta qaıta jandandy. Qazir Nur-Sultan qalasynda úıdiń baǵasy qymbat bolsa da ótip tur. Mysaly, bizdiń kompanııanyń bıyl paıda­lanýǵa berilgen úıi áp-sátte saty­lyp ketti. 800-deı páteri bar tur­ǵyn úı kesheninen bir ózi 100-den astam páter satyp alǵan adam bar. Sondyqtan materıaldardyń qymbattaýyna qara­mas­tan qurylys baıaýlamaıdy. О́ıt­keni úıge degen suranys bar», deıdi elordalyq qurylys kompanııasynyń tehnıkalyq dırektory M.Raıhanov. Onyń pikirine qaraǵanda, osyndaı joǵary suranys bar kezde baǵanyń túsýi de ekitalaı.

Qurylys shyǵyndarynyń basym bóligin qurylys materıaldary alatyny belgili. Nasdaq qor bırja­sy­nyń málimeti boıynsha qury­lys kompanııalarynyń tarıhynda bu­ryn-sońdy mundaı qymbattaý men shyǵyn­dalý bolmapty. Tek shilde aıynyń ózin­­de materıaldardyń baǵasy byl­tyr­­ǵydan 19,4%-ǵa kóterilgen. Al óndi­rý­­shi kásiporyndar óz ónimderiniń baǵa­­syn 28%-ǵa qymbattatqan. Bul – 2021 jyldyń qazan aıyndaǵy kórsetkish.

Qurylys materıaldarynyń baǵasy, ásirese bıylǵy mamyr aıynda erekshe ósken. Ashyq derekkózderge sensek, plastıkalyq materıaldar shyǵaratyn kásiporyndar óz ónimderiniń baǵasyn 13,7%-ǵa ulǵaıtqan (bir jyldyń ishinde). Sazdan jasalǵan taýarlar – 16,2%-ǵa, kirpish, qysh jabyndar – 18,5%-ǵa, beton baǵasy birden 14,2%-ǵa artqan.

«Metaldan jasalǵan materıal­dardyń quny da aspandap tur. Metal­lýrgııalyq kompanııalardyń ónimderi 30,9%-ǵa, qubyrlar men profılder quny 19,8%-ǵa qymbattaǵan. Al buryn osy materıaldardyń baǵasy jylyna ári ketse 0,3%-ǵa ǵana ósetin», deıdi sarapshylar.

«Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi naryqtaǵy qymbatshylyqty boldyrmaý maqsatynda birtalaı shara qabyldap jatqanyn habarlaǵany esimizde. Biraq baǵa quryqtalar emes. О́ıtkeni qolǵa alynǵan sharalardyń bári ýaqytsha ǵana baǵany toqtatady, odan keıin qaıta qymbattaıdy. Buǵan jylý, jaryqtyń, janar-jaǵarmaıdyń, dızel otyn baǵasynyń ósýi de yqpal etip otyrǵany anyq. Endi baǵa túsedi dep dámelenýdiń qajeti joq, tek na­ryq­tyń osy zańyna baǵynyp, oǵan beıimdelý qamyn jasaý kerek», deıdi sarapshylar.