Qazaqstan • 26 Qarasha, 2021

Túrkistanda «Nazarbaev modeli»: túrki áleminiń ıntegrasııalyq baǵyty» atty halyqaralyq konferensııa ótýde

194 ret kórsetildi

Búgin Túrkistanda Nursultan Nazarbaev Qory janyndaǵy Ǵylym keńesi jáne A.Iаsaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna jáne Tuńǵysh Prezıdent kúnine oraı  uıymdastyrǵan eki kúndik forým bastaldy, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Konferensııany Nursultan Nazarbaev Qorynyń Almatydaǵy ókildiginiń basshysy Sergeı Toqtarov ashyp, Qor dırektory Darıǵa Nazarbaevanyń quttyqtaýyn oqyp berdi.

«Qazaqstan halyqaralyq arenada óz ustanymyn nyǵaıtty, erkin jáne beıbitshilikti súıetin táýelsiz jáne ıadrolyq memleket mártebesin laıyqty túrde aldy. Búginde Qazaqstan Respýblıkasy Birikken Ulttar Uıymy, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq, Shanhaı yntymaqtastyq uıymy, Túrki memleketteri uıymy jáne basqa da halyqaralyq uıymdardyń teń quqyly múshesi. Qazaqstan aımaqtyq jáne jahandyq aýqymdaǵy saıası jáne ekonomıkalyq qatynastardaǵy senimdi seriktes qana emes, respýblıkamyz Eýrazııanyń mańyzdy mádenı jáne zııatkerlik ortalyǵy bolyp sanalady. Táýelsizdik jyldarynda Elbasynyń basshylyǵymen Qazaqstan óziniń turaqty damý úlgisin – «Nazarbaev modelin» qurdy dep senimmen aıta alamyz», delingen D.Nazarbaevanyń quttyqtaý sózinde.

Konferensııanyń alǵashqy kúni «Nursultan Nazarbaev – Túrki ıntegrasııasynyń sáýletshisi» plenarlyq otyrysy arqyly ashyldy. Spıkerler betpe-bet jáne beınebaılanys arqyly sóılesti. Kezdesýde Nursultan Nazarbaev Qory atqarýshy dırektorynyń orynbasary Igor Rogov moderator boldy.

Ol Elbasy ıdeıalarynyń kontekstine negizdelgen túrki áleminiń ıntegrasııasyn elimizde jáne álemde bolyp jatqan basqa ıntegrasııalyq úderisterden bólek qarastyrýǵa bolmaıtynyn aıtty. Onyń pikirinshe, zamanaýı memlekettiń damýy basqa eldermen áriptestik, tájirıbe almasý, túrli salalarda ózara kómek kórsetý prınsıpterine negizdelgen.

Túrkııa Respýblıkasy Konstıtýsııalyq Sotynyń Tóraǵasy Zýhtý Arslan, QR Konstıtýsııalyq Keńesiniń Tóraǵasy Qaırat Mámı Ázirbaıjan Respýblıkasy  Konstıtýsııalyq sotynyń tóraǵasy Farhad Abýllaevegemen eldiń turaqty ósýi úshin ıntegrasııanyń mańyzdylyǵyna toqtala ketti.

«Túrki áleminiń – birligi tatý kórshilik qarym-qatynasqa, rýhanı tamyrymyzǵa negizdelýi kerek. Demek, bárimiz negizgi quqyqtar men bostandyqtarǵa eshkim qol suǵylmaıtyn, zań ústemdigi saqtalatyn, halqy baqýatty ómir súretin álem qurý úshin jumys isteýimiz kerek», dedi Túrki memleketteri uıymynyń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev.

QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov táýelsizdigimiz jarııalanǵaly beri elimiz álemdik qaýymdastyqtyń belsendi ári bedeldi múshesi bolǵanyn eske saldy.

«Bul Qazaqstannyń álemniń barlyq memleketterimen dostyq jáne boljamdy qarym-qatynastardy damytýǵa baǵyttalǵan kópvektorly saıasatynyń negizin qalaǵan Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń arqasynda boldy. Bul rette, ásirese, baýyrlas túrki elderimen tyǵyz qarym-qatynas ornady», dedi ol.

Baýyrlas halyqtardy biriktirýge, ultaralyq jáne konfessııaaralyq tatýlyq pen kelisimdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan Elbasynyń saıasaty Halyqaralyq Túrki mádenıeti uıymynyń (TÚRKSOI) Bas hatshysy Dúısen Qaseıinovtyń, Halyqaralyq túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráliniń, Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Marat Ázilhanovtyń jáne M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń rektory Darııa Qojamjarovanyń baıandamalarynyń basty taqyrybyna aınalǵan.

«Búgingi kıeli Túrkistandaǵy basqosýdyń shyn máninde sımvoldyq máni zor. Bizdiń forýmnyń taqyryby – baýyrlas halyqtardyń jaqyndasýy, sondyqtan onyń túrkilerdiń rýhanı astanasynda ótýi zańdy qubylys. Túrki áleminiń ıntegrasııasy túrki memleketteriniń árqaısysynyń yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa, bir-birine jan-jaqty qoldaý kórsetýge baǵyttalǵan kúsh-jigerine tikeleı baılanysty. Bizdiń ortaq mindetimiz – barsha túrki elderiniń qýatty, damyǵan jáne birtutas bolýyn qamtamasyz etý», dep A.Iаsaýı atyndaǵy HQTÝ-niń rektory, Nursultan Nazarbaev qory janyndaǵy Ǵylym keńesiniń múshesi, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Janar Temirbekova plenarlyq otyrysty qorytyndylady.

Aıta ketsek, konferensııanyń is-sharalary YouTube-tegi «Nazarbaev modeli 21» arnasynda úsh tilde kórsetiledi.

Sońǵy jańalyqtar

Ana tilinde oqýdan nege qashady?

Bilim • Búgin, 00:05

Abaı murasy asqaqtady

Abaı • Búgin, 00:04

Ulttyq mereke

Abaı • Búgin, 00:02

Et máselesine ep kerek

Ekonomıka • Búgin, 00:01

Jedel járdem nege keshigedi?

Medısına • Keshe

Ult ustazy jáne Batpaqty mektebi

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Jaýynger jyr

Tanym • Keshe

Talant pen taǵdyr

О́ner • Keshe

Shıpaly sýlar shejiresi

Aımaqtar • Keshe

Tańbaly tanymy

Tanym • Keshe

Sırk

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar