Rýhanııat • 05 Jeltoqsan, 2021

«Jambyl jyraý» – ulttyq operanyń rýhanı oljasy

420 ret kórsetildi

Bıyl 26 aqpanynda Nur-Sultan qalasynda bastaý alǵan Jambyl Jabaevtyń 175 jyldyq mereıtoıy Almaty qalasyndaǵy Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq opera jáne balet teatrynyń sahnasynda óz máresine jetti. Memlekettik la­ýazymdy tulǵalar, Qyrǵyz Respýblı­kasynyń joǵary mártebeli delegasııasy, mádenıet jáne óner qaırat­kerleri, zııaly qaýym, aqyn urpaqtary, Almaty qalasynyń tur­ǵyn­dary qatysqan saltanatty jıyn Qazaqstannyń Memlekettik hatshy­sy Qyrymbek Kósherbaevtyń Jam­byl jylynda atqarylǵan sharalardy jan-jaqty qorytyndylaýǵa baǵyttalǵan baıandamasymen ashyldy.

Baıandamaǵa kirispes buryn Q.Kósherbaev Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elba­sy N.Nazarbaev pen Memleket basshysy Q.Toqaevtyń ult rýhanııatynyń alyby J.Jabaevtyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı joldaǵan júrekjardy quttyqtaý hatyn oqyp berdi. Memlekettik hatshy Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵymen tuspa-tus toılanǵan uly aqyn mereıtoıynyń sımvoldyq mánine toqtaldy. Jyl boıy respýblıka kóleminde jáne odan tys jerde atqarylǵan irgeli sharalarǵa esep berdi. «Túrkistan qalasynda «Túrkistan – túrki áleminiń rýhanı astanasy» taqyrybynda Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq uıymynyń beıresmı sammıtiniń aıasynda Túrkistan deklarasııasy qabyldanyp, onda J.Jabaevtyń 175 jyldyǵyn túrki áleminiń uly tulǵalarynyń mereıtoıy retinde keńi­nen atap ótý týraly sheshim qabyldandy. Jambyl Jabaevtyń mereıtoıy, qazaq halqynyń ǵana emes, tutas túrki áleminiń ortaq uly toıy desek, artyq aıtqandyq emes. Aqynnyń on tomdyq shyǵarmalar jınaǵy basylyp, kitaphanaǵa taratyldy. Buǵan qosa, Jambyldyń 3 tomdyq tolyq akademııalyq jınaǵy jaryq kórdi. «Jambyl álemi» serııasymen 30 tomdyǵy daıyndalyp, aqynnyń mýzeı-úıinde tusaýkeser rásimi ótti. Sondaı-aq alyp aqynnyń shyǵar­malary shet tiline aýdarylyp, keńinen nasıhattaldy. Jambyldyń jyr jınaǵy Bishkek qalasynda qyrǵyz tilinde basy­lyp shyqty. Elimizdiń barlyq teatrla­rynda aqyn týraly kórkem týyndy­lar sahnalanyp, kezdesýler, aqyndar aıtysy uıymdastyryldy. Qysqasha aıtqanda, bul Jambyl jylynda atqarylǵan sharalardyń bir parasy ǵana. Qazaq halqy barda, adaldyq pen adamdyqtyń, ádilet pen izgiliktiń jyrshysy Jambyl da máńgi jasaı bermek» dedi Qyrymbek Eleýuly.

Mereıtoıǵa oraı ótken mádenı jıyn­nyń resmı bólimi aıaqtalǵan soń, kesh qonaqtary Abaı atyndaǵy Qazaq ult­tyq opera jáne balet teatry daıyn­daǵan «Jambyl jyraý» spektakliniń premerasyn tamashalady. Sońyna mol ádebı mura qaldyrǵan Jambyl shyǵar­mashylyǵy álemdik rýhanı mádenıettiń altyn qorynan oryn alady. El basyna kún týǵan qıyn-qystaý ýaqytta jasyndaı jyrlarymen jarqyldap, mıllıondaǵan júrekke dem berip, óziniń uzaq ta jarqyn ǵumyryn eń aıaýly adamzattyq qundylyqty jyrlaýǵa arnady. «Jambyl jyraý» operasy – uly aqynnyń biregeı talantynyń syryn ashýdy maqsat tuta otyryp, ony alǵash ret jańa qyrynan tanytty.

Spektakldegi kúretamyr beıne, árıne, Jambyl. Bir ǵasyr jasap, sonaý Qoqan handyǵynan bastap, Nıkolaı patshanyń, keıingi keńestik kezeńdi, ıaǵnı úsh dáýirdegi qoǵamdyq júıeni kórgen Jambyldyń júz jyldyq ómirin, árıne, bir operamen qamtý múmkin emes. Birinshi aktidegi aspannan perishtelerdiń túsip, besik ákelgen kórinisi balet bıshileriniń plastıkasymen sheshimin taýyp, rýhty kóteretin ekpindi mýzykamen birden býyrqanyp bastalyp ketedi. Opera Jambyldyń bala kezinde Súıinbaı atasynan bata alǵan kezinen bastaý alady. Sodan keıingi jastyq shaǵy, Burym sulýmen mahabbaty, Súıinbaıdyń halyq arasyna kelýi sekildi aýyl ishinde bastalǵan oqıǵa jelisiniń birtindep boıaýy qalyńdaı túsedi. Tereńdeı bastaǵan qoǵamdyq qaıshylyq aqyn­nyń bala kúnnen birge oınap ósken dosy Tilmashpen jaýlasýyna alyp keledi. Qaryndasy Burym Jambyldyń ǵashyǵyna aınalady, eldiń piri Súıinbaı jas aqynǵa bata berip, báriniń yqylasy men jaz kóńili Jambyl jaqqa aýyp, bul jaǵdaı Tilmashtyń keýdesindegi ashý men kekti oıatady. Osy qaı­shy­lyq Toqtaǵulǵa qatysty kóriniste tipti shıelenisip, qaqtyǵys túıinin shımaılaı túsedi.

О́miriniń on jylyn túrmede ótkizgen Toqtaǵuldyń abaqtydan qashyp shyqqan boıy Jambylǵa sálem bere keletin tusyn tolqyp otyryp tyńdamaý múmkin emes. Qazaq halqy úshin esimi qasterli Toqtaǵuldyń qazaqty týǵan baýyryndaı jaqyn tartýynyń sebebi jaqsy mysalmen tarqatylady. О́zi ómir súrgen zamannyń qalybyna syımaı, ádiletsizdik pen ozbyrlyqty aıaýsyz synaǵan qyrǵyz aqyny qýdalaýǵa túsip, Sibirge ıtjekkenge aıdalyp, kisen úzip, týǵan jerine oralǵanda, aldymen pana tutqan adamy Jambyl bolady. Toqtaǵul sekildi tap jaýlarymen ashyq aıqasqa shyqqan kúreskerdiń qas dushpandarynyń beınesi bir ǵana Tilmash obrazyna jınaqtalǵan. Toqtaǵuldyń qomyzyn laqtyryp jibergen kezde soıylsoǵar sodyrlardan saǵy synǵan aqynnyń shókelep otyryp jylaıtyn tusy júrek shymyrlatady. Shynjyr balaq, shubar tós kúshtilerdiń álsizge álimjettik jasaýy ejelgi ádeti, Toqtaǵulǵa sermelgen Tilmashtyń qolyndaǵy qylyshty julyp alýǵa Jambyldyń ǵana dáti barady. Jambyl aqyn ǵana emes, nar tulǵasy batyrǵa laıyq kesek minez ıesi. Halyq­aralyq baıqaýlardyń júldegeri Nur­ǵalym Amanbaıdyń tamyljyǵan tenor daýysy, ánshilik óneri dramalyq sheberlik­p­en úılesim taýyp, Jambyl obrazyn ótkir, birbetkeı, qaısar minezben baıyta tús­ken. Toqtaǵul beınesin somdaǵan Tahaýı Rah­metov basty keıipkermen seriktestigin baýyr­ǵa degen alǵaýsyz aq peıil, adaldyq, kishi­­peıildilik sekildi qasıettermen ústeme­lep, keıipker jandy akter ekenin kásibı dáleldedi.

Jambyldyń tolyqqandy jyraýǵa aınalǵan kezeńin keńestik dáýirmen baılanystyrmaı, kerisinshe, tunyq jyrdyń tumasy aryda jatqanyn kórsetý úshin kóne túrkiler dáýirimen shendestire alynýy – shyǵarma avtorlarynyń taptaýryn túsinikten alystap, aqyndy óz tuǵyryna qondyrýǵa umtylǵan tyń tásili. Sahnada ejelgi túrkilik totem – bóri beınesindegi baı­raq­tyń kóterilýi Jambyl talantynyń tamyry túrkilermen tutasqan degen oıǵa tuspal jasaıdy. Shaıyrdyń «Bórili meniń baıraǵym» dep uran salýy alpys eki tamyrda atoılaǵan táńirlik tektiń tynysh jatpaı kóktegi kún men aıdy, jerdegi ot pen sýdy kıe tutqan keńistikten jańǵyryq salyp, ún qatýy.

Qorqyttan bastap kúlli jyraý bitkenniń bas aspaby – qobyz. Jambylǵa óleń daladan kelmegen, qasıetti qobyz únimen birge  naǵashylarynan daryǵan óner. Qoıylymnyń ón boıynan qara qobyzdyń qaıta-qaıta saı-súıekti syrqyratyp, ishegin tartyp, bebeý qaǵyp bozdaǵan úni túrkilik saryndy qulaqqa ákeledi. Osy ýaqytqa deıin Jambyldy «jyr alyby» dep tóbemizge kóterip ulyqtap júrsek te, kórineý kózge qııanatqa shalyp, keńestik saıasattyń qolshoqparyna aınaldyrǵysy keletin aram pıǵyldyń da qatar kórinip qalatynyn ańǵaramyz. Jambyl babanyń aqsıǵan qyzyl jolbarysynyń dúr silkinip oıanyp, gallografııalyq kórinispen eki-úsh márte qylań berýi aqyndy qııanattan arashalap qana qoımaı,  onyń kóshpeliler máde­nıetiniń sarqyty sanalatyn jyraýlyq mádenıetti búgingi urpaqqa jetkizýde orasan zor úles qosqan tulǵa ekenine tolyqtaı baılam jasaıdy. Jańa qoıylym arqyly Jambyl tuńǵysh ret túrkilik deńgeıdegi iri tulǵa bolyp tanyldy. Spektakldiń basty jetistigi de osy, Tonykók, Qorqyt, Ketbuǵa, Sypyra jyraýlarmen qatar turatyn aqyn tulǵasy sátti somdaldy. Jambyl osy tarıhı tulǵalardyń zańdy izbasary. Rýhanı murageri.

Jambyldy jyraý etken – jyrlary. Jambyldyń jyraýlyq sıpatyn aıqyndaý úshin lıbrettonyń da osy maqammen jazylýy mańyzdy. Lıbretto avtorlary belgili ádebıetshi, túrkitanýshy ǵalymdar Darhan Qydyráli men Aqedil Toıshan erte zamannan kele jatqan jyr úlgisimen óleń quraýda tyń tásil, ózgeshe óleń órnegin tapqan. Jambyldyń ómir súrgen kezeńi qazaqtyń salt-dástúri men ádet-ǵurpynyń qaımaǵy buzylmaǵan, aýyz ádebıetiniń gúldenip turǵan shaǵy, endeshe aqyn týraly sahnalyq baıannyń da tórt aıaǵyn teń basqan taıpalǵan jorǵa syndy sóz marjany tizilgen shymyr shýmaqtarmen tógile jyrlanýy sulý sóz ben sazdyń rahatyn sezindirmeı qoımaıdy. Araılap atyp kele jatqan aq tańnyń  sulba­­syn­da aıaqtalǵan opera «Jambyl – táýelsiz eldiń máńgilik jyraýy» degen oımen túıindeledi. 

Operalyq trýppanyń belgili solısteri oryndaǵan arııalardyń mýzykasyn kompozıtor Álqýat Qazaqbaev jazǵan. Qoıýshy rejısseri – Dıana Akımbaeva, qoıylymǵa Qýanysh Ismaılov dırıjerlik jasady. Teatrdyń ár býyndaǵy ártisteri to­lyq qamtylǵan keń aýqymdy qoıylym folklorlyq dástúr sahnalarymen oraılastyra mazmundy dekorasııa quryp, teatr tehnologııasynyń múmkindigimen kórkem bezendirilgenin de atap ótken oryndy.

Jambyl, Súıinbaı, Toqtaǵul, Tilmash, Burym – negizgi bes keıipkerdiń obrazyna qurylǵan opera oqıǵanyń jamyrap, shashylýyna jol bermeıdi. Jınaqy. Tólegen Rahymbaev – Tilmash, Zarına Altynbaeva – Burym, Bekzat Abıtov – Súıinbaı obrazdarynda kórinip, sulý sazdyń ıirimine tartqan kúmis kómeıdiń qýatyna tánti etti. Hormen aıtylatyn ánniń qaısysy da qýat­ty estiledi, al kópshilik sahnasyndaǵy opera ánshileriniń saf daýyspen sınhrondy oryndalatyn horymen teńesetin tańǵajaıyp kemde-kem. Kompozıtor Álqýat Qazaqbaevtyń aıtýynsha, «aýyly aralas, qoıy qoralas jatqan qazaq pen qyrǵyz arasyndaǵy mamyrajaı tirshilikti kórsetken sahnada qomyz aspabynda oınaý úshin qyrǵyz elindegi óz shákirtterin arnaıy shaqyrtqan. Halyq ánderiniń, aıtystyń, sımfonııalyq mýzykanyń ózara úılesiminen týǵan tań­ǵajaıyp áýen, sıqyrly saz, folklorlyq kórinister men túıdek-túıdegimen tógilgen óleń qýaty kórermendi ýysynan shyǵarmaı ustaýy – shyǵarma shymyrlyǵynan. Bul týraly kompozıtor: «Bir máseleni esten shyǵarmaý kerek. Kompozıtor mýzykany jazǵanda, tyńdaýshyǵa túsinikti etip jazýy kerek. Mýzykanttyń túsingeni shart emes, ol halyqqa túsinikti bolýy kerek. Qaı kórinisti alsam da, qaı aspapty kózdep, qandaı áýen qurasam da, ol jerden qazaqtyń ıisi shyǵyp turýy kerek degen maqsat qoıdym. Meıli eýropalyq tyńdasa da, meıli qııandaǵy aýyldyń qazaǵy tyńdasa da, ekeýi de ol mýzykany birdeı túsinýi tıis» deıdi kompozıtor «Jambyl jyraý» operasynyń jazylý sátimen syr bólisip.

Rasynda, bıik ónerdiń shyńy opera men balet desek, klassıkalyq ónerdiń ordasy bolyp otyrǵan han saraıyndaı sáýletti teatrlardyń repertýarynda ulttyq qoıylymdardan góri eýropa kompozıtorlarynyń shyǵarmalary basym keletinin kórip, ish qazandaı qaınap, qamyǵatynymyz bar. Sol opera teatrlarynyń kórermenderi arasynan sheteldikterdi, ózge halyq ókilderin jıi kezdestiremiz. О́zge eldiń mádenıetin bilgen jaqsy, biraq biz olardy búkil álemge belgili «Travıatamen» tańǵaldyra almaımyz, «Aıdamen» ozyp, aldyn oraı almaımyz, «Karmendi» qoıyp kóńil tórin jaýlaı almaımyz. Olar qazaq eliniń teatrynan osy ulttyń ómiri men ónerimen tanystyratyn bekzat dúnıe izdep keledi. Toqsan jyldan beri óz mektebin qalyptastyrǵan ulttyq operamyzdyń repertýaryna kelip qosylǵan «Jambyl jyraý» shyǵarmasy ózgelerdiń aldynda elimizdiń ónerin laıyqty tanystyra alatyn  iri rýhanı olja.

 ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Petropavlda jas jigitti KamAZ qaǵyp ketti

Aımaqtar • 27 Mamyr, 2022

Uqsas jańalyqtar