Aımaqtar • 10 Jeltoqsan, 2021

Mańǵystaýdaǵy mańyzdy ózgerister

178 ret kórsetildi

Táýelsizdiktiń 30 jyly ishinde Mańǵystaý oblysy birtalaı oń kórsetkishke qol jetkizdi. Osy ýaqyttyń ishinde óńirge 7 trln teńgeden astam ınvestısııa tartylǵan. Eger 1991 jyly óńir ekonomıkasyna 1,3 mln teńge ınvestısııa quıylsa, onyń kólemi búginde 582,3 mlrd teńgege deıin ósti.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Aımaqtyń qaı salasynda da oń ósim baıqalady. Eń áýeli áleý­mettik saladan bas­tasaq, Táýel­sizdiktiń 30 jy­ly ishinde óńirde mektepke deıingi bilim berý me­ke­mesiniń sany 3 ese artqa­nyn kórýge bolady. Oblystyq ákim­­diktiń resmı málimeti bo­ıynsha, 1991 jyly óńirde 113 balabaqsha ju­mys istese, 2021 jylǵa qaraı olardyń sany 331-ge jetken. Munda 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalar 100 pa­ıyz balabaqshamen qamtylǵan.

Al orta bilim berý sala­syn­daǵy jetistikterge toqtalsaq, Mańǵystaý oblysynda orta bilim beretin mektepter sany 30 jyl ishinde 2 esege ósti. Aıtalyq, 1991 jyly óńirde 86 mektep bolsa, 2021 jyly 171-ge jetti. Aldaǵy ýaqytta bul kórsetkish taǵy da kóbeıedi. Sebebi oblysty damytý jospary aıasynda aldaǵy bes jylda jańadan 35 bilim be­rý nysanyn salý josparlanyp otyr. Bıyldyń ózinde 2 memlekettik, 5 jekemenshik mektep ashyldy.

О́ńirdiń mádenıet sala­synyń da­m­ýy jóninde aqpa­rat bergen ákim­dik el ege­men­­digin alǵan jyl­dar­dan beri Mańǵystaý ob­ly­syn­da 34 mádenıet nysany iske qo­syl­ǵanyn aıtady. Aýyl­darda má­denıet úıleri men ­teatr­lar ashylyp, balalardy ónerge baý­lýǵa múm­kindik týdy.

Oblystyń áleýmettik-eko­­no­mı­kalyq damý kórset­kish­te­riniń qory­tyndysy turǵyn úı salasynda da oń ózgerister baryn kórsetti. Aıtalyq 30 jyldyń ishinde óńirde 11 mln 300 myń sharshy metr turǵyn úı paı­dalanýǵa berilgen. Ási­re­se turǵyn úı qurylysy oblys ortalyǵynda qarqyndy júr­gi­zilip jatyr. Aqtaýda sońǵy bes jylda jańa 11 shaǵyn aýdan­ boı kótergen. Bıylǵy 10 aı­dyń qorytyndysy boıynsha 954 myń sharshy metr turǵyn úı tap­sy­ryl­ǵan.

Jurtshylyqqa málim, ­Mań­­­­ǵys­taý oblysy respýb­­lı­ka­lyq týrıstendi­rý karta­synda úzdik ondyqqa kirdi. О́ńirde ja­ǵa­jaı týrızmi­men qatar, dala týrızmi de qarqyndy damyp ke­le­di. Aq­taý irgesinde tutas ký­rort­tyq aımaq paıda boldy. Jańa demalys keshenderi salyndy. Osyǵan oraı oblysqa keletin týrıs­terdiń sany bir­neshe ese artqan.

2007 jyly Prezıdenttiń Jar­lyǵymen Mańǵystaýda jańa – Munaı­ly aýdany qu­rylǵany belgili. Bul – táýel­siz­dik alǵannan keıingi elimiz­d­e qurylǵan alǵashqy aýdan boldy. A­lǵashqy kezde aýdan halqy­nyń sany 53 myń bolsa, qazir Mu­naı­lyda 174 myńnan astam adam turady. О́ńirde­gi eń iri jáne halyq tyǵyz or­nalasqan aýdan­dardyń biri de qazir osy aýdan.

Jalpy, basqa óńirler se­kildi, Mań­­ǵystaý obly­sy­nyń turǵyn­da­ry da kóbeıe túsken. Táýelsizdik alǵaly beri Mańǵystaý oblysy turǵyn­dary­nyń sany eki esege ósip, búginde 720 myń adamǵa jetti (1989 jyly 322 700 bol­ǵan). Oblys sońǵy 4 jylda týý kór­setkishi boıynsha elimizde kósh bastap tur. 

Azattyqtyń otyz jyly ishin­­de Mańǵystaý oblysynda 150-den astam densaýlyq saqtaý nysany iske qo­sylǵan. Al jedel járdem avtoparki 100%-ǵa ja­ńar­d­y. Jańa­ózen qala­syn­da ozyq úlgidegi ­aýrýhana men emhanalar paı­dalanýǵa berildi.

О́ńirdiń kólik-ınfra­qu­ry­lym deńgeıine toqtalsaq, Mań­ǵys­taý oblysynda 30 jyl­da 1 100 shaqyrym avto­mo­bıl joly salynyp, úsh temir jol iske qosylǵan. Mań­­ǵys­taý­­dyń shekaralyq oblys re­tin­de tranzıttik, kó­lik­tik-lo­gıstıkalyq jáne ınfra­qu­rylym­dyq áleýeti artqa­­nyn da atap ótýge bolady. Aı­talyq úsh memleketti jal­ǵaı­tyn «О́zen – Bereket – Gorgan» halyqaralyq te­mir jol dálizi ashyldy. «Jez­qazǵan – Beı­neý» temir joly salyndy. «Atyraý – Aqtaý» avtokólik joly jańar­tyl­dy. Elimizdi Túrik­mens­tanmen baılanystyratyn «О́zen – Túrikmenstan» avtojoly paıda bol­dy.

О́tken ǵasyrdyń 90-jyldary ob­lystaǵy avtomobıl joldarynyń uzyndyǵy 1 778 shaqyrymdy qurasa, táýel­sizdik alǵan jyldan bastap taǵy 1 myń shaqyrymnan astam jol salyndy, tozyǵy jetken 2 myńǵa jýyq jol jóndeýden ótkizildi.

Mańǵystaý oblysy buqara­lyq sport­pen shuǵyldaný kór­­set­­k­ishi bo­­ıyn­sha da eli­miz­de alda ke­ledi. Sta­tıs­tı­kalyq málimetterge sáı­­­kes, qazaq­standyqtardyń 31 pa­­­ıy­­zy ǵana buqaralyq sport­pen aına­­­lyssa, Mań­ǵystaý ob­lysynda bul kór­­set­kish – 36,4 paıyz. Mundaı kór­set­kish­­ke jetýge aýla­daǵy sport alań­da­ry men eldi mekenderdegi sport­tyq nysandardyń kóp­tep salynýy múm­­kindik berdi, deıdi oblys áki­mi­niń baspasóz qyzmeti. Bıyl­dyń ózin­de oblysta birne­she sport ke­shen­i ashyldy. Sonyń ekeýi – Túp­qa­raǵan aýdanyndaǵy Aqshuqyr aýylynda.

Mańǵystaý – munaıly ólke ǵana emes, ónerkásip óndirisi jaǵy­nan da qarqyndy damyp kele jatqan óńir. Munda elimiz boıynsha óndirilgen munaı­dyń 23%-y, tabıǵı gazdyń 5,5%-y, azot mıneraldy tyńaıt­qysh­tar óndirisiniń 85%-y, koks pen bıtým óndirisiniń 25%-y, bor men dolomıttiń 25%-y, portlandsementtiń 8%-y óndi­ri­ledi. Búginde óńirde óner­kásip óndirisiniń kólemi 6 mln teń­ge­den 2,6 trln teńgege deıin ul­ǵaıdy. Onyń ishinde óńdeý ónerkásibi 3 mln teńgeden 183 mlrd teńgege deıin ósti. 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha Mańǵystaý ónerkásiptik óndiris kólemi jaǵynan res­pýblıkada úshinshi oryndy ıelendi.

О́ńirde jumyssyzdyqty joıý, eko­nomıkalyq belsendi azamat­tardyń sanyn arttyrý, kásipkerlikti damytý baǵy­tynda da kóptegen jumys qolǵa alynǵan. Búginde oblysta 55 myń kásipkerlik sý­bekti jumys istep tur. Onda 125 myń adam eńbek etedi. Osylaısha, shaǵyn jáne orta bız­nesten túsken túsim – óńir ekono­mıkasynyń 30%-yn quraıdy. Osy 10 aıda shaǵyn jáne orta bıznes ókil­deri 711 mlrd teńgeniń ónimin ón­dir­­di. Sáıkesinshe, «Bıznesti qol­daý», «Eńbek», «Qarapaıym zattar eko­nomıkasy» syndy baǵdar­la­malar­dyń aıasynda shaǵyn jáne orta bız­nestiń 2 146 nysany 77 mlrd teńge kóle­minde memlekettik qoldaýǵa ıe boldy. Sonyń nátıjesinde ­1 877 adam ju­mys­pen qamtyl­dy, deıdi ákim­dik ókilderi.

Sońǵy jańalyqtar

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar