Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 16 Jeltoqsan, 2021

Memlekettiligimiz máńgilik bolsyn

82 ret kórsetildi

Bıyl elimizdiń Táýelsizdik alǵanyna 30 jyl toldy. Tarıhı turǵydan qaraǵanda, bul kóp ýaqyt emes. Biraq sol otyz jyldyń ishinde basyp ótken jolymyzǵa kóz júgirtsek, bul úderistiń óte kúrdeli bolǵanyn tereńinen sezinemiz. Ásirese, táýelsizdiktiń alǵashqy on jyly qıyn bolǵany belgili.

KSRO ydyrap, Qazaqstannyń Tá­ýel­siz el bolýy – ǵasyrdan ǵasyrǵa jal­­ǵa­syp kele jatqan ulyq armanymyz bol­ǵandyqtan, bul oqıǵa barshamyzdy shek­siz qýanyshqa bóledi. Aldymyzda ekonomıkalyq turǵydan bekem, óz hal­qy­nyń múddelerin qorǵaýǵa qabiletti, memleket qaýipsizdigin qamtamasyz etýge kúsh-qýaty jetetin birtutas memleketti qa­lyptastyrý sııaqty aýqymdy jáne ma­ńyz­dy mindet turdy.

Bir ortalyqqa baǵynyp, tek sonyń zańdary, buıryq-jarlyqtary negizinde tirlik jasaýǵa daǵdylanǵan respýblıkada mundaı mindettiń údesinen shyǵý ońaıǵa túspedi. Sol tusta jumyssyzdyq kóbeıdi. Árkim «qaıtkende de jan baǵý» us­tanymymen ómir súrdi. Tár­tip­siz­­dik­ter etek jaıdy. Turaqty salyq tús­­­pe­­gendikten, memleket bıýdjeti de azaı­­dy. Sonyń saldarynan aılap-ap­ta­lap jalaqylar, áleýmettik jár­demaqy­lar, zeınetaqylar tólenbedi. Qysqasy, bar­lyq sala tyǵyryqqa tirelip, eldiń eńsesi tústi. Osy qıyn ke­zeń­de, memle­ket tizginin qolyna alǵan res­pýb­lıka­myz­dyń Tuńǵysh Prezıdenti – El­ba­sy Nursultan Nazarbaev óziniń uzaq jyl­dyq is-tájirıbesine, bilimine, para­sa­tyna súıene otyryp, óte mańyzdy qa­damdar jasady. Nátıjesinde, elimizde ult­­tyq valıýta – teńge aınalymǵa shy­ǵa­rylyp, Eltańba, Ánuran, Tý sııaqty memlekettik rámizder óz ornyn aldy. Ata Zańymyz – Konstıtýsııa qabyldandy. Halyqtyń kópetnostylyǵy qaperge alynyp, olardyń teń quqyǵyn jáne ózara dostastyqta ómir súrýin kepildendiretin Qazaqstan halqy Assambleıasy ınstıtýty quryldy.

Mundaı myqty qadamdar tek el ishin­­de ǵana emes, halyqaralyq alańda da jasaldy. Kópvektorly saıasat jolyn tańdaǵan dana basshy basqa mem­le­­kettermen dıplomatııalyq qaty­nas­tar­dy ornatyp, Qazaqstannyń álem qoǵamdastyǵyna tanylýyna jol ashty, keń baıtaq Otanymyzdyń shekaralaryn naqtylap, bekitti. Sonymen qatar elimizdiń dúnıejúzi aıasynda tanylýyna, bedeliniń artýyna septigin tıgizetin máselelerdi de nazardan tys qaldyrmady. Táýelsizdik jyldarynda memleketimizdiń Birikken Ulttar Uıymy, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy, Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıy­my, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymy jáne Islam yntymaqtastyq uıy­my sııaqty halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolýy sonyń aıqyn bir kórinisi.

Elbasynyń bastamashylyǵymen Semeı polıgony jabylyp, ıadrolyq qa­rý­­dan bas tartyp, elimiz kúlli álem­niń ystyq yqylasyna ıe boldy. Sol arqyly biz dúnıejúzine ózimizdi beı­bit­shilikti jaqtaýshy el ekenimizdi kór­set­tik. Munyń barlyǵy ońaı júzege asy­ryla salǵan joq. Onyń qıyn­dy­ǵyn tek sol máselelerdiń sheshil­ýi­ne tike­leı basshylyq etken jáne sol úde­riske tolyq qatysqan tul­ǵa­lar ǵana jaqsy túsinedi dep oılaımyn. О́ıtkeni táýelsizdiktiń alǵashqy jyl­da­rynda qol­ǵa alynǵan kez kelgen bas­ta­maǵa, ba­sylǵan árbir qadamǵa senim art­qan­dar­men qatar oǵan kúdikpen qaraǵandar da, qarsy bolǵandar da az bolǵan joq. So­ǵan qaramastan Nursultan Ábishuly mem­leketimizdiń bolashaq taǵdyryn bel­gi­­­leýde tańdap alǵan jo­lynyń durys eke­nine kópshiliktiń kózin jetkizip, oryn­syz dúrbeleńderge, jan­jal­darǵa, eń ma­­ńyzdysy – qan tógisterge jol bermeı, elimizdi qıyn-qystaýlardan aman alyp shyqty. Elbasymyzdyń sózimen aıt­­qanda, «árbiri ǵasyrǵa teń bolǵan» táýelsizdiktiń alǵashqy on jylynda biz memleket re­tin­de belgili deńgeıde qa­lyp­tasyp, damý jolymyzdy aıqyndap alǵandyqtan, ekinshi jáne úshinshi onjyldyqtar dál solaı qıyn bolmaǵanyn mo­ıyndaýymyz kerek. Alaıda bul ke­ıin­gi onjyldyqtar múlde jeńil boldy degen sóz emes. О́ıtkeni alǵashqy on jyl­dyń ishinde biz táýelsiz memlekettiń irge­tasyn qa­laǵan bolsaq, endigi kezekte, ony jan-jaqty shyńdap, dáıekti je­tildirý min­deti kútip turdy. Ásirese, memleket ekonomıkasyn kóterý úshin jańa ju­mys oryndaryn retke keltirý, jabylyp qalǵan keıbir kásiporyndaryn qaıta ashý, turyp qalǵan qurylystardy so­ńy­na deıin jetkizip, qoldanysqa berý, agro­ónerkásip ónimderin jetildirý, sol arqyly halyqtyń áleýmettik ahýalyn jaq­­sartý, turmysta jáne óndiriste jańa tehnologııalardy engizý, sonymen qa­tar quqyq qorǵaý, ulttyq qaýip­sizdik, qor­ǵanys máseleleriniń mańyz­dy­­lyǵy art­ty. Bul baǵyttar boıynsha mem­le­­kettik baǵdarlamalar jarııalanyp, olar­dyń oryndalýyna muqııat kóńil bólindi. «Qazaqstan – 2030», «Qazaqstan – 2050», «Bolashaq», «Indýstrııalyq-ınnovasııalyq damý», «Bıznestiń jol kartasy», «Nurly jer», «Mádenı mura», «Rýhanı jańǵyrý», «Sıfrlyq Qazaqstan», «Nurly jol», «Eńbek» jáne basqa da strategııalyq mańyzy bar jumys josparlarynyń, jobalardyń daıyndalyp, iske asýy sózimizge dálel.

Táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap-aq elimizdi eń ozyq memleketter qataryna qosý maqsatynda júrgizilgen keń aýqymdy is-sharalardyń oıdaǵydaı nátıje kórsetkenine kýámiz. Mysaly, Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńestiń, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yqpaldastyq, Islam ynty­maqtastyq uıymdary sammıt­te­ri­niń, Álem­dik jáne dástúrli dinder lı­der­­le­ri seziniń, EKSPO-nyń, sondaı-aq VII qysqy Azııa oıyndary men Ýnı­ver­sıa­danyń elimizde ótýi, Qazaq­stan­nyń EQYU-ǵa tóraǵalyq etý márte­be­sine qol jetkizýi jáne basqa da is-sha­ra­lar eli­mizdiń demokratııalyq jolda sátti da­myp jat­qan táýelsiz memleket re­tinde álem jurt­shylyǵy tarapynan mo­ıyn­dal­ǵa­ny­nyń belgisi.

Eger kez kelgen jaǵdaıdy jeke múd­de­si úshin paıdalanýǵa tyrysatyn keıbir oppozısııalyq kózqarastaǵy tulǵalar aıtyp júrgendeı, elimizde eshqandaı ilgerileý bolmasa, saıası turaqtylyq pen eko­nomıkalyq jáne mádenı órkenıettiń belgileri baıqalmasa, memlekettiń ishinde de, syrtynda da dostastyq baılanystar ornatylmasa, eshteńeni jasyrý múmkin bolmaǵan búgingideı zamanda dúnıejúzi qaýymy bizge sondaı tabystarǵa qol jet­ki­zýimizge jol berer me edi? Árıne, joq! Demek, Tuńǵysh Prezıdentimiz ne­gi­zin qalap bergen jáne ony búgingi tańda ary qa­raı jalǵastyryp jatqan Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaev­tyń saıasaty, qazaqstandyqtar úshin birden-bir durys jol ekenine senim uıa­la­tady.

Damý úrdisiniń budan keıin de jal­ǵa­satyny, alda júzege asyrylýǵa tıisti áli kóptegen jumystyń kútip turǵany anyq. Biz azamattardyń otansúıgishtik, adam­gershilik jáne ádilettilik sezim­de­ri­niń oıanýyna yqpal etetin máselelerge kóbirek mán bergenimiz jón dep oılaımyn.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynan alynǵan tómendegi úzindige nazar aýdarýdy jón kórip turmyn. Onda: «Biz ádiletti qoǵam men tıimdi memleket qurýdy kózdep otyrmyz. Kez kelgen iste ádildik qaǵıdatyn basshylyqqa alsaq, buǵan anyq qol jetkizemiz. Mysaly, turǵyndardyń turmysyn jaqsarta tús­pe­sek, elimizdiń jetistikteri men ha­lyq­aralyq tabystaryn maqtan etý artyq. Azamattarymyz ekonomıkalyq ósimniń ıgiligin sezine almasa, odan esh qaıyr joq. Men árbir sheshimdi qabyldar sátte osy ustanymdy basshylyqqa alamyn. Biz halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýmen qatar, barlyq azamattyń múddesin birdeı qorǵaımyz. Meniń uǵy­mymdaǵy ádiletti memleket degeni­miz – osy», dep jazylǵan. Eger biz Pre­zı­den­timiz aıtqandaı jan-jaqty damyǵan minsiz qoǵamda ómir súrýdi qalasaq, eń birinshi kezekte «Táýelsizdik bizge ne berdi?» degen kózqarastan aıyrylyp, «Biz táýelsizdikke ne berdik?» degen suraq tóńireginde jáne sol baǵytta eńbek etýge daǵdylanýymyz kerek.

Qazir halyq arasynda kóterilip jat­qan máselelerge, keıbir tulǵa nemese toptardyń talap-qalaýlaryna qarap ta, elimizdiń otyz jylda qanshalyqty deńgeıde damyǵanyn ańǵarýǵa bolady. Mysaly, táýelsizdiktiń alǵashqy jyl­darynda, negizinen, kúndelikti tur­mysqa qatysty, jumys oryndaryn saqtap qalý nemese qysqartýlarǵa jol bermeý, aılyq-jalaqylar men basqa da tólemderdiń ýaqtyly berilmeýi, keıbir ónimderdiń tapshylyǵy týraly máseleler kóterilgen bolsa, sońǵy jyldarda memleket qaýipsizdigin saqtaý, adam quqyqtaryn qorǵaý, halyqqa qyzmet kórsetý oryndarynyń sapasyn kóterý, jalaqy, zeınetaqy, shákirtaqylardy kóbeıtý, demografııa, ekologııa, sóz bos­tan­dyǵy, salamatty ómir saltyn qalyp­tastyrý jáne sol sııaqty kóptegen mańyz­dy­lyǵy orasan máseleniń ózektiligi artýda.

Qasym-Jomart Toqaev óskeleń urpaq máselesine nazar aýdaryp, elimizde jastardyń oqyp, bilim alýyna, eńbek etýine keń múmkindikter jasalýda. Mem­leket tarapynan bólinetin granttar sanynyń, shákirtaqylar kóleminiń ósip jatqany, jastardyń tıisti qyzmet etýine, sportpen shuǵyldanýyna, áleýmettik jaǵ­da­ıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan ártúr­li baǵdarlamalardyń qabyldanýy sodan derek beredi.

Sońǵy eki jylda búkil álemdi dúrbe­leń­ge salǵan indettiń kesirinen kópte­gen salanyń damý qarqyny burynǵy jyldarmen salystyrǵanda belgili deńgeıde baıaý­lap qaldy. Mundaı ahýal tek biz­diń elimizde ǵana emes, dúnıejúziniń bar­lyq memleketinde baıqalýda. Son­dyqtan, ýaqytsha týyndap jatqan prob­­lemalarǵa túsinistikpen qarap, olar­­dy yntymaqtastyqta sheshýdiń jol­da­ryn izdestirgenimiz aqylǵa qonym­dy. Sóıtkende ǵana biz kózdegen maqsat­ta­rymyzǵa qol jetkize alamyz. Qazir bizdiń qolymyzda izgi arman jolynda júrýimizge jigerlendiretin, medet bolatyn, kúsh-qýat beretin eń asyl qundylyq bar. Ol – Táýelsizdik! Osy kúnge deıin biz sol táýelsizdiktiń qadirin bilip, oǵan zalal keltiretin kez kelgen qaýip-qaterge dostyǵymyzben, birligimizben toıtarys berip keldik. Budan keıin de solaı bolatynyna senimdimiz.

Táýelsizdigimiz máńgilik bolsyn!

 

Vladımır TOHTASÝNOV,

Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanǵan Parlament Májilisiniń depýtaty

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar