KSRO ydyrap, Qazaqstannyń Táýelsiz el bolýy – ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan ulyq armanymyz bolǵandyqtan, bul oqıǵa barshamyzdy sheksiz qýanyshqa bóledi. Aldymyzda ekonomıkalyq turǵydan bekem, óz halqynyń múddelerin qorǵaýǵa qabiletti, memleket qaýipsizdigin qamtamasyz etýge kúsh-qýaty jetetin birtutas memleketti qalyptastyrý sııaqty aýqymdy jáne mańyzdy mindet turdy.
Bir ortalyqqa baǵynyp, tek sonyń zańdary, buıryq-jarlyqtary negizinde tirlik jasaýǵa daǵdylanǵan respýblıkada mundaı mindettiń údesinen shyǵý ońaıǵa túspedi. Sol tusta jumyssyzdyq kóbeıdi. Árkim «qaıtkende de jan baǵý» ustanymymen ómir súrdi. Tártipsizdikter etek jaıdy. Turaqty salyq túspegendikten, memleket bıýdjeti de azaıdy. Sonyń saldarynan aılap-aptalap jalaqylar, áleýmettik járdemaqylar, zeınetaqylar tólenbedi. Qysqasy, barlyq sala tyǵyryqqa tirelip, eldiń eńsesi tústi. Osy qıyn kezeńde, memleket tizginin qolyna alǵan respýblıkamyzdyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń uzaq jyldyq is-tájirıbesine, bilimine, parasatyna súıene otyryp, óte mańyzdy qadamdar jasady. Nátıjesinde, elimizde ulttyq valıýta – teńge aınalymǵa shyǵarylyp, Eltańba, Ánuran, Tý sııaqty memlekettik rámizder óz ornyn aldy. Ata Zańymyz – Konstıtýsııa qabyldandy. Halyqtyń kópetnostylyǵy qaperge alynyp, olardyń teń quqyǵyn jáne ózara dostastyqta ómir súrýin kepildendiretin Qazaqstan halqy Assambleıasy ınstıtýty quryldy.
Mundaı myqty qadamdar tek el ishinde ǵana emes, halyqaralyq alańda da jasaldy. Kópvektorly saıasat jolyn tańdaǵan dana basshy basqa memlekettermen dıplomatııalyq qatynastardy ornatyp, Qazaqstannyń álem qoǵamdastyǵyna tanylýyna jol ashty, keń baıtaq Otanymyzdyń shekaralaryn naqtylap, bekitti. Sonymen qatar elimizdiń dúnıejúzi aıasynda tanylýyna, bedeliniń artýyna septigin tıgizetin máselelerdi de nazardan tys qaldyrmady. Táýelsizdik jyldarynda memleketimizdiń Birikken Ulttar Uıymy, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy, Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymy, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymy jáne Islam yntymaqtastyq uıymy sııaqty halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolýy sonyń aıqyn bir kórinisi.
Elbasynyń bastamashylyǵymen Semeı polıgony jabylyp, ıadrolyq qarýdan bas tartyp, elimiz kúlli álemniń ystyq yqylasyna ıe boldy. Sol arqyly biz dúnıejúzine ózimizdi beıbitshilikti jaqtaýshy el ekenimizdi kórsettik. Munyń barlyǵy ońaı júzege asyryla salǵan joq. Onyń qıyndyǵyn tek sol máselelerdiń sheshilýine tikeleı basshylyq etken jáne sol úderiske tolyq qatysqan tulǵalar ǵana jaqsy túsinedi dep oılaımyn. О́ıtkeni táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qolǵa alynǵan kez kelgen bastamaǵa, basylǵan árbir qadamǵa senim artqandarmen qatar oǵan kúdikpen qaraǵandar da, qarsy bolǵandar da az bolǵan joq. Soǵan qaramastan Nursultan Ábishuly memleketimizdiń bolashaq taǵdyryn belgileýde tańdap alǵan jolynyń durys ekenine kópshiliktiń kózin jetkizip, orynsyz dúrbeleńderge, janjaldarǵa, eń mańyzdysy – qan tógisterge jol bermeı, elimizdi qıyn-qystaýlardan aman alyp shyqty. Elbasymyzdyń sózimen aıtqanda, «árbiri ǵasyrǵa teń bolǵan» táýelsizdiktiń alǵashqy on jylynda biz memleket retinde belgili deńgeıde qalyptasyp, damý jolymyzdy aıqyndap alǵandyqtan, ekinshi jáne úshinshi onjyldyqtar dál solaı qıyn bolmaǵanyn moıyndaýymyz kerek. Alaıda bul keıingi onjyldyqtar múlde jeńil boldy degen sóz emes. О́ıtkeni alǵashqy on jyldyń ishinde biz táýelsiz memlekettiń irgetasyn qalaǵan bolsaq, endigi kezekte, ony jan-jaqty shyńdap, dáıekti jetildirý mindeti kútip turdy. Ásirese, memleket ekonomıkasyn kóterý úshin jańa jumys oryndaryn retke keltirý, jabylyp qalǵan keıbir kásiporyndaryn qaıta ashý, turyp qalǵan qurylystardy sońyna deıin jetkizip, qoldanysqa berý, agroónerkásip ónimderin jetildirý, sol arqyly halyqtyń áleýmettik ahýalyn jaqsartý, turmysta jáne óndiriste jańa tehnologııalardy engizý, sonymen qatar quqyq qorǵaý, ulttyq qaýipsizdik, qorǵanys máseleleriniń mańyzdylyǵy artty. Bul baǵyttar boıynsha memlekettik baǵdarlamalar jarııalanyp, olardyń oryndalýyna muqııat kóńil bólindi. «Qazaqstan – 2030», «Qazaqstan – 2050», «Bolashaq», «Indýstrııalyq-ınnovasııalyq damý», «Bıznestiń jol kartasy», «Nurly jer», «Mádenı mura», «Rýhanı jańǵyrý», «Sıfrlyq Qazaqstan», «Nurly jol», «Eńbek» jáne basqa da strategııalyq mańyzy bar jumys josparlarynyń, jobalardyń daıyndalyp, iske asýy sózimizge dálel.
Táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap-aq elimizdi eń ozyq memleketter qataryna qosý maqsatynda júrgizilgen keń aýqymdy is-sharalardyń oıdaǵydaı nátıje kórsetkenine kýámiz. Mysaly, Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńestiń, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yqpaldastyq, Islam yntymaqtastyq uıymdary sammıtteriniń, Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń, EKSPO-nyń, sondaı-aq VII qysqy Azııa oıyndary men Ýnıversıadanyń elimizde ótýi, Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵalyq etý mártebesine qol jetkizýi jáne basqa da is-sharalar elimizdiń demokratııalyq jolda sátti damyp jatqan táýelsiz memleket retinde álem jurtshylyǵy tarapynan moıyndalǵanynyń belgisi.
Eger kez kelgen jaǵdaıdy jeke múddesi úshin paıdalanýǵa tyrysatyn keıbir oppozısııalyq kózqarastaǵy tulǵalar aıtyp júrgendeı, elimizde eshqandaı ilgerileý bolmasa, saıası turaqtylyq pen ekonomıkalyq jáne mádenı órkenıettiń belgileri baıqalmasa, memlekettiń ishinde de, syrtynda da dostastyq baılanystar ornatylmasa, eshteńeni jasyrý múmkin bolmaǵan búgingideı zamanda dúnıejúzi qaýymy bizge sondaı tabystarǵa qol jetkizýimizge jol berer me edi? Árıne, joq! Demek, Tuńǵysh Prezıdentimiz negizin qalap bergen jáne ony búgingi tańda ary qaraı jalǵastyryp jatqan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń saıasaty, qazaqstandyqtar úshin birden-bir durys jol ekenine senim uıalatady.
Damý úrdisiniń budan keıin de jalǵasatyny, alda júzege asyrylýǵa tıisti áli kóptegen jumystyń kútip turǵany anyq. Biz azamattardyń otansúıgishtik, adamgershilik jáne ádilettilik sezimderiniń oıanýyna yqpal etetin máselelerge kóbirek mán bergenimiz jón dep oılaımyn.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynan alynǵan tómendegi úzindige nazar aýdarýdy jón kórip turmyn. Onda: «Biz ádiletti qoǵam men tıimdi memleket qurýdy kózdep otyrmyz. Kez kelgen iste ádildik qaǵıdatyn basshylyqqa alsaq, buǵan anyq qol jetkizemiz. Mysaly, turǵyndardyń turmysyn jaqsarta túspesek, elimizdiń jetistikteri men halyqaralyq tabystaryn maqtan etý artyq. Azamattarymyz ekonomıkalyq ósimniń ıgiligin sezine almasa, odan esh qaıyr joq. Men árbir sheshimdi qabyldar sátte osy ustanymdy basshylyqqa alamyn. Biz halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýmen qatar, barlyq azamattyń múddesin birdeı qorǵaımyz. Meniń uǵymymdaǵy ádiletti memleket degenimiz – osy», dep jazylǵan. Eger biz Prezıdentimiz aıtqandaı jan-jaqty damyǵan minsiz qoǵamda ómir súrýdi qalasaq, eń birinshi kezekte «Táýelsizdik bizge ne berdi?» degen kózqarastan aıyrylyp, «Biz táýelsizdikke ne berdik?» degen suraq tóńireginde jáne sol baǵytta eńbek etýge daǵdylanýymyz kerek.
Qazir halyq arasynda kóterilip jatqan máselelerge, keıbir tulǵa nemese toptardyń talap-qalaýlaryna qarap ta, elimizdiń otyz jylda qanshalyqty deńgeıde damyǵanyn ańǵarýǵa bolady. Mysaly, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda, negizinen, kúndelikti turmysqa qatysty, jumys oryndaryn saqtap qalý nemese qysqartýlarǵa jol bermeý, aılyq-jalaqylar men basqa da tólemderdiń ýaqtyly berilmeýi, keıbir ónimderdiń tapshylyǵy týraly máseleler kóterilgen bolsa, sońǵy jyldarda memleket qaýipsizdigin saqtaý, adam quqyqtaryn qorǵaý, halyqqa qyzmet kórsetý oryndarynyń sapasyn kóterý, jalaqy, zeınetaqy, shákirtaqylardy kóbeıtý, demografııa, ekologııa, sóz bostandyǵy, salamatty ómir saltyn qalyptastyrý jáne sol sııaqty kóptegen mańyzdylyǵy orasan máseleniń ózektiligi artýda.
Qasym-Jomart Toqaev óskeleń urpaq máselesine nazar aýdaryp, elimizde jastardyń oqyp, bilim alýyna, eńbek etýine keń múmkindikter jasalýda. Memleket tarapynan bólinetin granttar sanynyń, shákirtaqylar kóleminiń ósip jatqany, jastardyń tıisti qyzmet etýine, sportpen shuǵyldanýyna, áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan ártúrli baǵdarlamalardyń qabyldanýy sodan derek beredi.
Sońǵy eki jylda búkil álemdi dúrbeleńge salǵan indettiń kesirinen kóptegen salanyń damý qarqyny burynǵy jyldarmen salystyrǵanda belgili deńgeıde baıaýlap qaldy. Mundaı ahýal tek bizdiń elimizde ǵana emes, dúnıejúziniń barlyq memleketinde baıqalýda. Sondyqtan, ýaqytsha týyndap jatqan problemalarǵa túsinistikpen qarap, olardy yntymaqtastyqta sheshýdiń joldaryn izdestirgenimiz aqylǵa qonymdy. Sóıtkende ǵana biz kózdegen maqsattarymyzǵa qol jetkize alamyz. Qazir bizdiń qolymyzda izgi arman jolynda júrýimizge jigerlendiretin, medet bolatyn, kúsh-qýat beretin eń asyl qundylyq bar. Ol – Táýelsizdik! Osy kúnge deıin biz sol táýelsizdiktiń qadirin bilip, oǵan zalal keltiretin kez kelgen qaýip-qaterge dostyǵymyzben, birligimizben toıtarys berip keldik. Budan keıin de solaı bolatynyna senimdimiz.
Táýelsizdigimiz máńgilik bolsyn!
Vladımır TOHTASÝNOV,
Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanǵan Parlament Májilisiniń depýtaty
