Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 16 Jeltoqsan, 2021

Baǵymyzdy ashqan Táýelsizdik

74 ret kórsetildi

Qorqyt babadan jetken: «О́tken kún, keshe – tarıh, keler kún, erteń – syr, búgingi kún – syı» degen sóz bar. Biz – jańa dáýirge qadam basyp kele jatqan jas elmiz. Biraq ótkendi umytpaımyz. О́ıtkeni babalarymyzdyń elimizdiń ıgiligi úshin atqarǵan eńbekteri urpaqqa ónege bolyp, jastardy otanshyldyqqa tárbıeleýge tamasha úlgi bolyp qala beredi. Olaı bolsa, keshegini umytpaı, únemi eske alyp otyrsaq búgingini baǵalap, aldaǵyny ardaq tutarymyz anyq. Aldyńǵy tolqyn aǵa býynnyń ómirinen habardar bolyp júrse degen maqsatpen men de óz oıymmen bóliskendi jón kórdim.

Iá, «ótken kúnder – tarıh, bolashaq – úmit» degendeı, Táýelsizdigimizge 30 jyl tolyp otyr. Otyz jyl – bir azamattyń ǵumyry, eńbek joly, bolashaqqa jol salar izi. Deı turǵanmen, erkin eldiń derbes shańyraq kóterý qýanyshyn óz kózimen kórgen aldyńǵy býyn bolmasa, keıingi jastar ótken ǵasyrdyń 90-shy jyldaryndaǵy tarıhı oqıǵalardyń tereńine boılap, mánin jete túsine ber­meı­di, táýelsizdikke taǵdyrdyń bere sal­ǵan syıy retinde qaraıdy. Biraq táýelsizdikti alý bar da, ony qalyptastyrý – múldem bólek dúnıe. Qajyrly eńbek pen qaıtpas minez ǵana búgingi kúnge jetkizip otyr. Osy rette ordaly 30 jylda bastan ótkergen qıynshylyqtar men kedergiler, atqarylǵan ońtaıly sharýalar jaıly aıta ketý oryndy bolar.

Jazýshy, fılosof, tarıhshy, fransýz aǵartýshylarynyń biri Fransýa Volter aıtqandaı: «Úlken qıynshylyqtarsyz úlken isterdiń de bolýy múmkin emes». Máselen, biz Táýelsizdigimizdiń 30 jyly ishinde úsh ekonomıkalyq daǵdarysty basymyzdan keshirdik. Endi, mine eki jylǵa taıaý pandemııa qursaýynda qa­lyp otyrmyz. El áli tolyq qalpyna kele qoıǵan joq. Al bizdiń táýelsizdik ja­rııalanǵannan keıingi 1991-1993 jyl­dar­ǵa jalǵasqan daǵdarys sonyń eń bir aýyr tusy edi. Surapyl ınflıasııa daýyly saldarynan tutyný baǵasynyń deńgeıi sol jyldardyń ishinde 5573 paıyzǵa kóterilip, baǵa bar-joǵy úsh jyldyń ishinde 55 esege ósip ketti. Bul eń keremet degen kásiporyndardyń ózi kótere almaıtyn soqqy bolatyn. 90-shy jyldardyń ortasynda elimizdiń óndiris mekemeleriniń 40 paıyzy toqtap qaldy. 52 mlrd teńgeden astam jalaqy tólenbedi. Zeınetkerler men múgedekter aılar boıy zeınetaqylaryn, járdemaqylaryn ala almady. О́ndiristi tyǵyryqtan shyǵarý úshin ınvestısııa kerek boldy. Biraq sosıalızm zańdaryna negizdelgen óndiriske ınvestısııa kelmedi. Qarjy beretin elder óziniń kapıtalyn saqtaý úshin, qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin zańǵa júginedi ǵoı, al táýelsizdik jarııalaǵanda elimizde ne ınvestısııa týraly, ne basqa bir salalar jóninde zań bolmady. Tehnıka men tehnologııadan da qalys qaldyq. Bir ǵana mysal. Munaı salasynda 1990-jyldary 5-5,5 shaqyrymdyq tereń uńǵylar qazylatyn. Bul Odaqtaǵy eń úlken tereńdikterdiń biri edi. Sol jumys toqtaı bastady. О́ıtkeni uńǵy burǵylaý úshin tıisinshe qubyrlar qajet. Kúkirtti sýtegi sııaqty zııandy qos­palarǵa, qysymǵa shydaıtyn, tótep beretin myqty qubyrlar qajet. Onyń bárin shetelden satyp alatynbyz, alaıda baılanystar tolyq úzildi. Osylaısha jalpy ekonomıkaǵa bankrottyq qaýpi tóndi.

Bir sózben aıtqanda, bul kezeń ekonomıka jaǵdaıy, adamdardyń rýhanı dúnıesi kúızelisiniń eń bıik shyńy boldy. Osynaý asa bir kúrdeli jaǵdaıdan saıası partııalardyń, úkimettik emes jáne qoǵamdyq uıymdardyń, sondaı-aq qatardaǵy azamattardyń belsendi qoldaýymen el basshylyǵynyń júrgizgen salıqaly ishki jáne syrtqy saıasatynyń arqasynda shyǵa aldyq. Biz negizi kóp­shilik jaǵdaıda oń ózgeristerdi baıqaı bermeımiz, olar bizge úırenshikti kórinedi. Biraq olarǵa ondaǵan jyldardan keıin óskeleń urpaq kózimen qarasaq, úlken isterdi ańǵarasyń. Sondyqtan naǵyz maqtanatyn nársege maqtana, qýanatyn nársege qýana bilgen jón. Bul kóńildiń aqtyǵyn, jú­rek­tiń tazalyǵyn bildiredi. Osy oraıda, álemdik deńgeıdegi klassık Abaı Qunanbaıulynyń 150 jyldyǵyn toılaý barysynda IýNESKO-nyń sol kezdegi Bas hatshysy Federıko Maıordyń aıtqan myna quttyqtaý sózi eriksiz eske túsedi: «Sizder kóleńkede boldyńyzdar, biraq budan bylaı halyqaralyq qoǵam­das­tyq­tyń nazary – sizderde».

Mundaı moıyndaý kezdeısoq emes. Bul – halyqaralyq qoǵamdastyqtyń 1992 jyldan bastap Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaev qabyldaǵan sharalardy oń qabyldaýymen túsindiriledi. Máselen, Máskeýdiń yzǵary qaıta qoı­maǵan ýaqytta Nazarbaev Semeı je­­rin­degi keńestik «ıadrolyq polıgon­dy» birjola jaýyp, orasan zor erlikke para-par qadam jasady. Sál keıin ıadro­lyq qarýdan múldem bas tartty jáne muny ózgelerge moıyndatty. Sóıtip, 1994 jylǵy 5 jeltoqsanda Býdapesht qalasynda tamyry Uly daladan bas­taý alatyn dala qypshaqtary qalaǵan záýlim sa­raıda elimiz tarıhyna altyn árip­pen ja­zy­latyn tosyn oqıǵa tirkeldi. Qa­byr­ǵa­lary altynmen aptalǵan, tóbeden tómen qaraı ilingen salmaǵy orasan zor lıýstramen kómkerilgen bas aınalatyndaı nán zaldyń ortasynda bizdiń eldiń Prezıdentin qaýmalaı bes eldiń basshylary – Elsın, Lýkashenko, Klınton, Kýchma, Meıdjor «Qandaı da ıadrolyq qarý esh ýaqytta Qazaqstanǵa qarsy qoldanylmaıdy» degen kepildi rastap qol qoıdy. Sonymen qatar eki myń ıadrolyq qarýdy joıýǵa qajetti qarajat bólinip, sonaý Uly Otan soǵysynan beri bizdiń moınymyzǵa ilinip kele jatqan qaryz qaıtarylmaıtyn bolyp kelisildi, bizge barynsha yńǵaıly ınvestısııalyq ahýal qalyptastyrýǵa tolyq múmkindik týdy. Osy sátke kýá bolǵandardyń tolqyǵannan tula-boılary shymyrlap, kózderine jas kelgenin, sondaı-aq álemniń ózge elderi Qazaqstannyń bul jarqyn úlgisin qoldaı otyra jappaı qarýsyzdanýǵa jol ashylady degen senimderin umytý eshqashan múmkin emes. Birer aıdan soń mundaı kepil berýshiler qatary Qytaı jáne Fransııa elderimen tolyqty. Osylaısha, Nursultan Nazarbaev halyqaralyq arena­daǵy alǵashqy ári mártebeli jeńisine qol jetkizdi.

Shekara máselesi de osy jyldary esh daý-damaısyz ulttyq múddege saı sh­e­shil­di. Irgeles eki alyp kórshi – Qytaı jáne Reseımen, sondaı-aq Ortalyq Azııa memleketterimen shekara mejeleri naq­ty aıqyndalyp, birjola bekitildi. Bul da Tuńǵysh Prezıdent pen Qazaqstan maq­ta­na alatyn jaıt. Burynǵy Premer-mınıstr Danıal Ahmetov esteliginde bylaı deıdi: «Esimde erekshe saqtalǵany – Qytaıǵa sapar. Shekarany delımıtasııalaý qujattaryna qol qoıý kerek boldy. Bizdiń delegasııany Szıan Szemın qabyldady. Sol kezdegi qytaılyq kóshbasshynyń aıtqany meniń áli esimde. Ol: «Qytaı tarıhta eshbir elmen shekarasyn shegendegen emes, bul – bizdiń ustanǵan ishki-syrtqy saıasatymyzǵa qaıshy áreket. Biraq men qalyptasqan dástúrdi buza otyryp, Sizdiń basyńyzǵa degen zor qurmet pen iltıpattyń belgisi retinde eki el arasyndaǵy shekarany belgileıtin osy qujatqa qol qoıamyn. Qytaı tarabynyń Qazaqstanǵa qatysty eshqandaı jer talaby joq!» dep kelte qaıyrdy». Iá, bul – biz úshin óte mańyzdy ári qýanyshty jaǵdaı. Qalaı degende de, shekarany bekemdeý, túptep kelgende, Táýelsizdikti bekemdeý degen sóz.

Jalpy alǵanda, táýelsizdik jyldary jas respýblıkamyz álemge erekshe saıası jetistikterdi ákele alatynyn tolyqtaı dáleldedi. Qazaqstannyń jeke bastamasymen Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńestiń jáne Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń qurylýy, 2010 jyly TMD elderiniń arasynda birinshi bolyp Qazaqstannyń Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyq etip qana qoımaı, on bir jyl qatarynan ótkizilmeı kelgen EQYU-nyń Astana sammıtin meılinshe joǵary deńgeıde uıymdastyrýy, 2017-2018 jyldardaǵy BUU Qaýipsizdik Keńesine turaqty emes múshe retinde enýi men atalǵan uıymǵa tóraǵalyq etýi, Taıaý Shyǵystaǵy túıtkildi máseleniń túıinin tarqatý maqsatynda 2013 jyly Astana qalasynyń tańdalyp, Sırııadaǵy shıelenisken jaǵdaıdy saıa­sı jolmen sheshýde «Astana prosesi» retinde tanylǵan bitimgershilik jıyny, 2003 jyldan bastap árbir úsh jyl saıyn ótkiziletin Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi, sa­ıyp kelgende, Qazaq eliniń mereıin ósirip, halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan joǵary baǵalandy. Sondaı-aq elordada ótken ASTANA. EXPO-2017 bolsa energııanyń ekologııalyq taza jáne jańartylǵan kózderin damytý jónindegi dúnıe júzi ǵalymdarynyń erik-jigerlerin biriktirýge kúsh saldy. О́z kezeginde, 3 mln 977 myń 545 adam kelip kór­gen Halyqaralyq kórmeniń Astanaǵa, Qazaq­stanǵa paıdasy kóp bolǵanyn aıt­qan jón. 1400 qazaqstandyq kompanııa qatysyp, qurylys materıaldaryn berdi ári qurylys jumystaryna aralasty. 640 mlrd teńge qarajat ıgerildi. 1400 páter salynyp, halyqtyń ıgiligine jaratyldy. Eń bastysy, ınvestısııalyq ahýal jóndelip, osy ýaqytqa deıin 120 elden 330 mlrd AQSh dollary kóleminde ınves­tısııa tartyldy.

Egemendikke jetip, eńse tiktegen tusta únsiz atqarǵan irgeli ister týraly tarqatyp aıtar bolsaq, kórsetkishterimizdiń joǵary ekenin ańǵarý qıyn emes. Máselen, 1999 jylǵy halyq sanaǵy boıynsha Qazaqstan halqynyń sany 14,9 mıllıon adamdy quraǵan edi. Sodan bergi kezeńde elimizdiń demografııalyq jaǵdaıy jyldan-jylǵa jaqsaryp, halqymyzdyń sany búgin 19 mıllıonnan asty. Bul rette, ult densaýlyǵyn nyǵaıtý memlekettiń bas­ty mindeti boldy. Osy mindetti oryndaý úshin memleket bar kúsh-jigerin saldy. Sońǵy 30 jylda otandyq densaýlyq saqtaý salasy aıtarlyqtaı damyp, tipti kóshbasshy elder de kóz tige qaraıtyndaı dárejedemiz desek, artyq aıtqandyq bolmas. Memleket basshysy Q.Toqaev «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty halyqqa Joldaýynda medısına mamandaryna kóp kóńil bólinetini jóninde aıta otyryp: «2023 jylǵa qaraı dárigerlerdiń jalaqysy ekonomıkalyq ortasha jalaqydan eki ese artyq bolady. Dári-dármekpen qamtamasyz etý máselesi sheshildi, biraq otandyq farmasevtıka salasyn aıaǵynan turǵyzý kerek. Barlyq negizgi dári-dármekter men medısınalyq buıymdar Qazaqstanda óndirilýge tıis. Bul – ulttyq qaýipsizdik», dep eskertti.

Ahmet Baıtursynuly sonaý 1913 jyly: «Jurtqa bilim úıretýmen, kó­rýmen, bilýmen jaıylady», dep beker aıt­paǵan. Osy turǵyda memleket tarapynan aýqymdy sharalardyń atqarylyp jatqany kóńilge úlken demeý. Máselen, «Bolashaq» memlekettik baǵdarlamasy – «keleshek kilti tek bilimde» degen sáýleli oıdy adamdar júregine darytqan birden-bir qujat. Sóıtip, el basqaratyn, óndiris júrgizetin, eline asa qamqor bolatyn jas­tardy álemniń eń úzdik oqý oryndaryna jiberýge, til meńgerip, qarjy, naryqtyq ekonomıka men zańdy oqytyp, úıretýge múmkindik týdy. Bul bastama 30 jyl ishinde jaqsy jemisin berdi deı alamyz. «Bolashaq» jobasy aıasynda sondaı-aq elimizdiń barlyq aımaǵynda Nazarbaev zııatkerlik mektepteri ashylyp, onda naqty jáne jaratylystaný ǵylymdaryn oqyp-úırenýge, kreatıvti jáne synı turǵyda oılaýdy damytýǵa mán bere otyryp, elimizdiń ıntellektýal elıtasyn tárbıeleýge yńǵaıly jaǵdaılar jasalýda. Árıne, bul basqa mektepter kóleńkede qalyp jatyr de­gen­di bildirmeıdi. Munyń syrtynda, sıfrlandyrý jumystary aıasynda 2025 jylǵa qaraı keminde 100 myń bilikti IT-maman daıarlaý mindeti de tur.

Hadısterde aıtylǵandaı, jol salý saýaby mol salmaqty istiń biri eken. Táýelsizdik jyldary qabyldanǵan stra­te­gııalyq sheshimderdiń nátıjesinde Qazaqstan óńirlik logıstıkalyq hab­qa jáne tranzıttik áleýeti joǵary elge aınaldy. El aýmaǵy arqyly 11 halyqaralyq tranzıttik dálizdiń ótýi de kóp jaıdy ańǵartsa kerek. Onyń beseýi – temir jol dálizi, altaýy – avtomobıl dálizi. Jalpy, «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda tá­ýel­sizdik alǵannan keıin elimizde 2 566,5 shaqyrym temir jol salyndy, qazir Qazaqstan temir joly magıstraldyq je­li­siniń jalpy uzyndyǵy 21 myń sha­qy­rymnan asty. Bul rette bizdiń el temir joldyń uzyndyǵy jaǵynan TMD aýmaǵynda 3-shi orynǵa ıe. Sondaı-aq táýelsizdik jyldarynda respýblıkalyq mańyzy bar 13,4 myń shaqyrym avtomobıl joldary salynyp, rekonstrýksııa­landy. Búgin Qazaqstandaǵy jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn avtomobıl joldary jelisiniń uzyndyǵy 96,8 myń shaqyrymdy quraıdy. 1991 jyly bul kórsetkish 86 myń shaqyrymdy quraǵan bolatyn.

Indýstrııalandyrýdyń nátıjesinde Qazaqstanda temir jol kóligin jasaý klasteri qurylǵany belgili. Búginderi lokomotıvter, elektrovozdar, júk jáne jolaýshy vagondary, termos vagondar óndirisi jolǵa qoıylǵan. Taıaý­da TMD elderinde balamasy joq «Fer­ro­transtreıd» zaýyty iske qosyldy. Ser­­pindi klemmalar men burandalar shy­ǵa­ratyn osynaý zaýyttyń ashylýyna Memleket basshysynyń ózi qatysty. «Bul jerden halyqaralyq sapa standartyna sáıkes keletin komponentterdi shyǵarady. Jańa óndiris tolyq kúshine engennen keıin «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy termınaldar men burandalardy ımporttamaıtyn bolady. Kásiporynnyń otandyq mashına jasaý salasynyń básekege qabilettiligin arttyratynyna bek senimdimin», dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Táýelsizdik kezeńinde ónerkásiptegi óndiris kólemi 10,3 ese ulǵaıdy. 2020 jyly jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónim 10,5 myń dollar boldy. Bıylǵy toǵyz aıdyń qorytyndysy boıynsha ishki jalpy ónimniń ósimi 3,4 pa­ıyzdy qurady. Naqty sektordaǵy turaqty ósim 3,5 paıyzǵa ósti, sondaı-aq karantın shekteýlerin jeńildetý nátıjesinde qyzmet kórsetý sektorynyń birtindep qalpyna kelýi ekonomıkanyń qaıta ósýin údetti. Bul rette óńdeýshi ónerkásiptegi óndiris kólemi 5,7 paıyzǵa artty. Qurylys salasy 9,7 paıyzǵa ulǵaıdy. Elimizde toǵyz aıdyń ishinde 10,4 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul ótken jylmen salys­tyrǵanda 8 paıyzǵa kóp.

Ekonomıkany alǵa ozdyrý maqsatynda Memleket basshysy jýyrda 10 ulttyq jobanyń tizbesin bekitti. Endigi bas­ty mindet – ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar birlesip, ulttyq jobalar sheńberindegi is-sharalardyń ýaqtyly ári sapaly oryndalýyn qam­ta­masyz etý. Sóıtip Dúnıejúzilik eko­nomıkalyq forýmnyń básekege qabi­let­ti­lik reıtınginde ınfraqurylym sapasy boıynsha Qazaqstannyń pozısııasyn 40-orynǵa deıin jaqsartý kózdelýde.

Grek sózinen aýdarǵanda «patrıot» sózi otan, atajurt degendi bildiredi. Pa­t­rıo­tızm atajurtqa degen súıis­pen­shi­li­kti, oǵan adaldyqty, jan-tánimen qyzmet etýdi kózdeıdi. «Jol uzaq, ǵumyr qysqa, osy az ǵumyrda elge qyzmet jasaıyq», deıdi Ahmet Baıtursynuly. Hakim Abaı bolsa: «Berekeli bolsa el, jaǵasy jaılaý ol bir kól», degendi eske salady. Sondyqtan elimizdiń jarqyn bolashaǵy yntymaqty eńbekte, aýyzbirlikte ári yntymaǵy jarasqan eldiń yrysy da mol bolady. Endeshe talanttysy basshy, talaptysy qosshy bolyp, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵarsaq, uıysyp eńbek etsek qut-bereke daryǵan qýatty da irgeli el bolarymyz haq.

 

Kenjebolat JOLDYBAI,

saıasattanýshy

Sońǵy jańalyqtar

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar