Pikir • 20 Jeltoqsan, 2021

Erlik pen eldiktiń aıy

26845 ret kórsetildi

Aıdan aıdyń aıyrmasy joq, álbette. Áıtse de, alty Alash úshin ardaqty, qazaq úshin qasterli de qymbatty bir aı bar, ol – jeltoqsan! Tereń tarıhymyzdy tutas tergemeı-aq, tek sońǵy toqsan jyldyń tóńireginde oı qorytsaq, jeltoqsan erliktiń, erkindiktiń hám eldiktiń aıy ekenine kóz jetkizemiz!

Bul oraıda «toqsanǵa» toqtalýymyzdyń da ózindik máni bar, jeltoqsan sózi osy toqsannan taǵan tartqan. Qystyń shildesi bas­talatyn jeltoqsan aıyn halqymyz keıde «toqsan» dep te ataǵan. Jeti qat kókte Aı men Qambar juldyzy besinshi ret toǵysatyndyqtan jurtymyz keıde «jádi aıy» degen. Parsy tilinen engen bul sóz «qaısar minezdi, belsendi» degen maǵyna beredi.

Boran-burqasyn bastalyp, kári quda – qys qaharyna minip, qysa túsetin toqsannyń basy rasynda, qaısar minezdi qazaqty qaıraı túsedi. Qapy qalmas úshin qamdanady, qajyrly qareket qylady, jigerin janıdy. Qyran qus ustap, qumaı tazy ertken syrbaz seriler júırik minip, qyrdyń qyzyl túlkisin alady. Qansonardyń qansorpa qyzyǵy qaınaıdy. Qyzyl shunaq pen shekeden óter shyńyltyr aıaz shymyrlyqqa shyńdaıdy. Táńirge ǵana tabynatyn, erkindiktiń sımvoly sanalatyn túz taǵylary osy aıda úıirin bólip, bólektengen bóltirikter bórige aınalady.

Borany men tumany aralas jeltoqsannyń túni de qoıýlanyp, qar men qarańǵylyq tutasyp ketedi. Soǵymnan qaǵylǵan, tutatýǵa tamyzyq tappaǵan jurt úshin uıytqyp soqqan jeli men uzaq túni tamuqtaı kórinedi. Aqyry uzarǵan tún shegine jetip, sheti setineıdi. Sodan tún qysqaryp, kún uzara bastaıdy. «Ár túnektiń tańy bar, qytymyr qystyń jazy bar» degendeı, Samarqannyń kók tasy jibigen Ulystyń uly meıramynda kún men tún teńeledi, barsha jurtshylyq jaqsylyqqa keneledi. Sondyqtan jeltoqsandy áz Naýryzdyń súıinshisi, izgiliktiń habarshysy deýge de bolady.

Endeshe, jylqynyń jalynda ósken jaýynger jurttyń jurnaǵy, namysyn taptatpaǵan, aryn janynan artyq sanaǵan, bostandyq jolynda qasyq qanyn qııatyn, qysqan saıyn qasarysyp, qaıtpaı kúresetin jany siri qazaq úshin jeltoqsannyń erlik pen erkindiktiń rámizi bolar jóni bar!  

Otarlyq ezgide shıryǵyp, on altynshy jyly shynyǵa túsken Alash balasy Qazan tóńkerisinen keıin ile-shala qamdanyp, jeltoqsan aıyn­da azattyq úshin atqa qondy. Áýeli, dálirek aıtqanda, 1917 jyly 10 jeltoqsanda túgel túrkini túgendeýdi maqsat tutqan Mustafa Sho­qaı bastaǵan qaıratkerler Qoqanda Túrkis­tan avtonomııasyn jarııalady. «Jasasyn Túrkistan muhtarııaty!» degen uranmen, zor úmitpen jarııalanǵan avtonomııanyń ǵumyry tym qysqa bolǵanymen, týyrlyǵy bir týys jurttyń tutastyǵyna jasalǵan alǵashqy qadam retinde tarıhta qaldy.

Tutas Túrkistannyń týyn tikken qutty oqıǵadan eki kún ótkende, 1917 jyly 12 jeltoqsanda Arqa tósinde Alash avtonomııasy jarııalandy. Kúlli qazaqtyń teńdigi men eldigin murat etken Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly syndy Alash arystary bastaǵan qaıratkerler Alashorda úkimetin qurdy. Alaıda «Alash týy astynda, Kún sóngenshe sónbeımiz. Endi eshkimniń Alashty, Qorlyǵyna bermeımiz!» degen bostandyq boztorǵaıynyń órshil rýhy qyzyldardan qııanat kórdi. Azattyq ańsaǵan kóp qyrshyn qylyshynan qan tamǵan ozbyr bıliktiń quryǵy men qyrǵynynan qutyla almady.

Bul oraıda taǵy bir aıta keterligi, Alash kósemsóziniń kósh basynda turǵan «Qazaq» gazetiniń jalǵasy ispetti oqyrmanǵa jol tart­qan «Ushqyn» da alǵash 1919 jyldyń 17 jeltoqsanynda jaryq kórgen edi. Arada jetpis jyl ótkende «Egemen» ataýyn alǵan bas basylym elge egemendikti súıinshiledi.

Zamannyń zilmaýyr batpanyn arqalaǵan býyn, syrtyndaǵy zulmatty silkip tastaýǵa shamasy jetpese de shamyrqanyp, shıryǵa tústi. Ǵasyrlar tolqyny jasyrǵan qa­si­retti qozǵaǵan, qasıetti oıatqan, búginniń be­rekeli mezgil-me­ziretin jaqyndatqan sol bir Jeltoqsan aıyn­da buǵaýǵa baǵynbaı, bu­ǵalyqqa kónbegen, jasyndaı jarq etken jalyndy jastardyń erkindikke umtylǵan eren erligi Keńes Odaǵynyń irgetasyn shaıqap ótti. Bul rette Memleket basshysynyń «Tá­ýelsizdiktiń alǵashqy qar­lyǵashtary – Jel­toqsan qaharmandarynyń óshpes erligi bizdiń memlekettilik tarıhymyzǵa máńgi jazylady» dep taǵzym etýi búgingi urpaqqa taǵylym!

Sondyqtan Táńiriniń teńdessiz tartýy bolǵan táý eter Táýelsizdik kúnin 1991 jyly 16 jeltoqsanda jarııalaý da, Elbasynyń elordany Almatydan Aqmolaǵa 1997 jyly 10 jeltoqsanda kóshirýi de kezdeısoqtyq emes degen oıdamyz. Erlik aıynda táýelsizdik alyp, erkindikke qol jetkizdik; tutastyqty saqtap, eldikti eńseli ettik. Bul – bostandyq úshin bastaryn báıgege tigip, azattyq jolynda qurban bolǵan bozdaqtarǵa, ulttyń uly qaharmandyǵyna qoıylǵan eń úlken Eskertkish bolsa kerek!

Sońǵy jańalyqtar

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar