О́ner • 27 Jeltoqsan, 2021

Azapty jyldar shyndyǵy

131 ret kórsetildi

Bas qalanyń eń jas teatry – Mýzykalyq jas kórermen teatrynda A.L.J.I.R. tutqyndarynyń rýhyna arnalǵan jazýshy, dramatýrg Mádına Omarovanyń «CHANEL №5» derekti dramasynyń premerasy ótti. Tarıhtyń qanmen jazylǵan qasiretti paraqtarynan syr shertetin qoıylym el Táýelsizdiginiń 30 jyldyq mereıtoıy aıasynda sahna tórine shyqty.

Adamzat tarıhynda oryn alǵan eń úlken hám qasiretti terrordyń biri 1937-1954 jyldar aralyǵyndaǵy stalındik repressııa ekeni belgili. Arystaı Alash azamattarynyń ǵu­myryn qıyp, talaı jazyqsyz jandy ólim qushtyrǵan ótken ǵasyrdyń qanquıly qaıǵysy – qazaq úshin ǵana emes, kúlli adamzat úshin úlken tragedııa. Tutas dáýirdi dúr silkintken qandy qasiret jyldaryn ashyq aıyptap, eldik jolynda qanquıly júıeniń qurbanyna aınalǵan qazaq zııalylarynyń rýhyna taǵzym etý, sol arqyly ótkenniń izderinen sabaq alý – búgingi jas urpaqtyń ǵumyrlyq paryzy desek, Nur-Sultan qalasy ákimdigine qarasty Mýzykalyq jas kórermen teatrynyń kórermenine usynǵan kezekti jumysy ult aldyndaǵy osy jaýapty da uly murattyń mańyzdy bir parasy ekeni anyq.

Ulttyq múdde men eldik maqsatty tý etken, otandyq bilim men ǵylymnyń, ónerimiz ben mádenıetimizdiń ilgeri­leýine atsalysqan Á.Bókeıhan, A.Baı­tursynuly, B.Maılın, I.Jansú­gi­rov, S.Seıfýllın, T.Júrgenov, J.Dos­muhameduly, M.Jumabaev, J.Aı­maýytov, Sh.Qudaıberdiuly, J.Shanın syndy ótken ǵasyr basynda qalyptasqan qazaqtyń saıası elıtasy «halyq jaýy» degen jazyqsyz qııanatpen qýǵyn-súrginge ushyrap, atý jazasyna kesilip, tiri qalǵandary túrmege qamalyp, taýqymetti taǵdyr keshkenine tarıh kýá.

Alashtyń muńyn muńdap, joǵyn joqtaǵan úrkerdeı arystar toby túgelge derlik jalǵan jalamen «halyq jaýy» atalyp, stalındik ákimshil-ámirshil júıeniń qurbany bolsa, olardyń jarlary men ul-qyzdary da jazyqsyz qalmady. Olardy da ozbyr qoǵam ońdyrmaı azaptady.

Keńestik totalıtarlyq júıe «halyq jaýlarynyń» áıelderin de satqyn esebinde qamaýǵa alý jóninde buıryq shyǵardy. Osy buıryqpen ár ólkeden, árbir jerden jınalǵan 20 myńnan astam jazyqsyz áıel temir torǵa qamalyp, Qazaqstan aýmaǵyndaǵy KarLAG-tyń bólimshesi sanalatyn «A.L.J.I.R.» lagerinde (Akmolınskıı lager jıon ızmennıkov Rodıny) jazalaryn ótedi. Alash arystary jarlarynyń lagerde ótkizgen azapty kúnderi – shyn máninde tarıhtyń úlken tragedııasy.

Mýzykalyq jas kórermen teatry sahnalaǵan «CHANEL№5» derekti dramasyna – aıaýly arystarynyń ıdeıasyna, ómirlik murattaryna adaldyq tanytyp, sol úshin «A.L.J.I.R.»-ge aıdalyp, názik taǵdyrlary tálkekke túsken, qıly sátterde jan saraılaryna daq túsirmeı, ishki rýhynyń myqtylyǵyn joǵaltpaǵan áıelder beınesi arqaý bolǵan.

Qoıylymda keńestik qatal júıeden qııanat pen qorlyq kórse de, jigerleri jasymaǵan, bolashaqqa degen senimi men úmitin úzbegen G.Maılına, D.Ermekova, J.Shanına, N.Sas, R.Messerer-Plıses­kaıa, K.Andronnıkashvılı, A.Tımıreva, G.Plataıs syndy azamattaryna adal aıaýly jandardyń bastarynan ótkergen taýqymetti taǵdyry baıandalady. Spek­­­­takl­­diń basynan aıaǵyna deıin A.L.J.I.R. arýlary ózderiniń shynaıy este­likterimen, ómirlerindegi sáýleli sátterimen, shuǵylaly shaqtarymen bóli­sedi. Olar nebir alasapyran shaqtarda da óz boılarynan adaldyq pen tazalyqty, meıirim men mahabbaty, ómirge degen ińkárlik pen qushtarlyqty joǵaltpaıdy. Jasampazdyqty tý etken áıelder – kórermendi rýhanı qundylyq­tardyń, erkindik pen azattyq sekildi kıeli uǵymdardyń tereńine boılatady.

Derekti dramanyń avtory – M.Oma­rova, sahnalyq nusqasyn jasaǵan jáne qoıýshy rejısseri Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri A.Maemırov, ssenografııa jáne kostıým sýretshisi T.Ohıkıanı (Grýzııa). Spektaklde Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaırat­keri Samal Eslıamova, Maqpal Dúı­sen, Orazaly Igilik, Dinıslam Nurmaǵan­betov, Salamat Muqash, Elaman Iman­baı, Zamıra Sapar, Shynar Qaldybaı, Inabat Rızabekova, Dana Qabylova, Gúldana Ábdisadyq, Nuraı Rysbekova, Álfııa Haızýllıeva, Darııa Bolsanbek, Sábıra Súgirova, Dıana Turjanova bastaǵan teatrdyń talantty ártisteri óner kórsetip, azapty jyldar shyn­dyǵyn shynaıy jetkizdi.

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Antyna adal azamat

Qazaqstan • Keshe

Júrektiń jumsaq kúlkisi

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar