«Kúzgi ińirdegi» kóńil syry

«Kúzgi ińir» – kóńil túkpiriniń tylsym syrlaryna boılap, adamnyń aıaýly sezimderi týraly oı tolǵaıtyn muńdy drama. Qoıylym keıipkerleri kóńildi áreketterimen ezýge kúlki úıirgenimen, ár sóz ben qımyl astaryndaǵy kúrsinis kórermenin beıjaı qaldyrmaıdy. Ár kórýshi óziniń ishine úńilip, bir sát jaqyn­dary men aınalasyndaǵy adamdar jaıly, olarǵa degen qarym-qatynasy haqynda tolǵanyp, qamshynyń sabyndaı ǵana qysqa ǵumyrdyń máni men qadirin uǵyna túskendeı bolady.

– Sońǵy 2-3 jyl adamzat úshin ońaı tıgen joq. Álemdi jaılaǵan indet talaı jaqsy men jaısańdy ortamyzdan alyp ketti. Jaqynynan, aıaýlysynan qapııada máńgilikke kóz jazyp qalǵan adamdar «qolda barda altynnyń qadiri joq» ekenin ómirdegi qımasymen endi qaıtyp qaýyshpaıtynyn sezingende, saǵy­nyshtyń, muńnyń kermek dámin tat­qanda shyn túsingendeı. Jalǵandaǵy bes kúndik ómirine, jaqyndaryna aıalaı qaraýdy úırengeni, ómirdiń mánin basqa qyrynan uǵyna túskeni aýyr da bolsa shyndyq. Pesany oqyp shyqqanda meni eń áýeli materıaldyń osy jaǵy tolǵantty. Pandemııa kezinde bul dár­mensiz aýyr kúıdi talaı adam basynan ótkerip, talaı adam qulpytasty qushaqtap jarasy jazylmas qaıǵyǵa batty ǵoı. Spektakldegi negizgi ekpindi osy jaǵyna túsirgim keldi. Sol arqyly jany jaraly pendeniń janyna dárý bolyp, qaıǵysyn az da bolsa seıilte alsaq, kórermenderimizdiń kóke­ıine ómirdiń bes kúndik jalǵan eke­nin uǵyndyra alsaq, jaqyndaryn baǵa­laýǵa úndeı alsaq, qoıylymnyń basty mindetiniń oryndalǵany dep bilemin, deıdi dramatýrg Meanchelldi qazaqsha sóıletken akter, aýdarmashy Nartaı Saýdanbekuly.

Pesa qazaq tiline Qyrǵyzstannan ­ar­na­ıy shaqyrylǵan jas rejısser, Qyr­ǵyzstan mádenıetiniń úzdigi Ulanmyrza Qa­rypbaevtyń usynysymen aýdarylyp, sol qol­tańbada sahna tórine shyqty. Spek­takldiń qoıýshy sýretshisi – Qanat Maq­sutov, kostıým sýretshisi – Shynar Elem­­baeva. Al horeografııa Saltanat Jo­­lym­­baevanyń qııalynda kórermenmen qaýyshty.

Bul premeranyń jańalyǵy sol – spektakl teatrdyń úlken býyn akterleri úshin arnaıy qoıyldy. Atap aıtsaq, qoıylymda eki quramda Qallekı teatrynyń negizin qalaýshylar, Qazaqstannyń eńbek sińir­gen qaıratkerleri – T.Atymtaeva, B.Isa­bekova, G.Qylyshbaı, A.Aımaǵambet, Z.Ka­rına, K.Nurlanov, M.Qaısanov, Qa­zaq mádenıetiniń qaıratkerleri B.Ju­ma­ǵulova, Qazaqstan Jastar Odaǵy syıly­ǵynyń laýreaty B.Maqsutova basty ról­derdi somdaıdy.

– Adam ómiri de tabıǵatqa uqsaıdy ǵoı. Onyń da kóktemi, jazy, kúzi men qy­sy bolady. Áý basta túpnusqadaǵy ataýy «Sen maǵan kereksiń...» dep atalǵan pe­sany «Kúzgi ińir» dep ózgertýimiz negi­zinen kórkemdik hám fılosofııalyq tur­ǵydan joǵarydaǵy paıymǵa saıady. Qoıy­lym­nyń negizgi ıdeıasy – basymyzdan qan­daı synaq ótse de úmit úzbeý. Erteńimizge, bo­lashaǵymyzǵa sený. Qansha jasqa kelsek te súıe bilý. Teatrdyń kórkemdik jetekshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Qýandyq Qystyqbaevtyń usy­nysymen arnaıy teatrdyń úlken býyn akterlerine arnalyp qoıylǵan bul spektaklde ártister keıipkerlerin oınady deýden góri, óz ómirleriniń osy shaǵyn, kóńil kúıin jetkizdi, adam ómiriniń kúzgi ińirindegi kóńil syrymen bólisti deýge bolady. Bastysy akterlerdiń sahnada barynsha ashylyp oınaýyna múmkindik berildi, deıdi qoıylym rejısseri qyrǵyzstandyq Ulanmyrza Qarypbaev.

Ras, Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akade­mııa­lyq qazaq mýzykalyq drama teatryn­daı úlken de talantty ujym úshin ár býyn akterleri turmaq, ár ártiske ar­nap spek­­takl qoısa da jarasady. Teatr táji­­rı­besinde solaı jasalyp ta júr. Má­se­len, oǵan Qazaqstannyń ha­lyq ártisi Gúl­­jan Áspetovaǵa arnap Dj.Pat­rık­tiń «Qym­batty Pamela», U.Es­dáý­let­tiń «Zere» qoıylymdary, sol sekildi Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaırat­kerleri Leılo Beknazar-Hanıngaǵa arnal­ǵan R.Mu­qa­novanyń «Bopaı hanym», Erlan Ma­laev úshin qoıylǵan T.Ásem­qulov­tyń «Qunan­baı» jáne taǵy da basqa tabysty spektaklder dálel bolady. Al tutas bir býyn, onyń ishinde eleýsiz­deý qalyp, shyǵarmashylyǵy negi­zinen qosalqy róldermen ǵana shektelip júr­gen akterlerge jańa tynys syılap, sha­byttandyrǵan jumystyń jemisi, árıne quptarlyq qana emes, kóńilge de qur­met ornyqtyratyn jaqsy bastama. Osy jaǵynan kelgende ár býynnyń shyǵar­mashylyq qajettilikterimen sanasyp, ár ak­terdiń rýhanı álemine barynsha boı­laýǵa umtylatyn teatr ishindegi atmosfera ózge teatrlarǵa úlgi bolarlyqtaı qadam.

Al endi spektakldiń jalpy sahnalanýyna kelsek, rejısserlik saraptaýda utymdy tustarmen qatar kemshin túsip jatqan jaıttar da barshylyq. Sonyń birqataryn tarqatyp kórsek. Birinshiden, spektakl óte uzaq. Eki jarym saǵatqa jýyq júretin spektaklde «aýa kóp», ıaǵnı qysqartyp tastasa da qoıylmynyń kórkemdik deńgeıine áser etpeıtin artyq sahnalar men kórinister barshylyq. Pesa rejısser maqsatyna saı yqshamdalmaýy saldarynan spektakl birsaryndylyqqa beıim, sońyna deıin jetkenshe kórermenin jalyqtyryp jiberedi. Ony zaldaǵy kórer­menniń qoıylym aıaqtalmaı tym jıi tyqyrshýy qýattaı túsedi.

Ekinshiden, pesa tárjimasyndaǵy maqsat pen spektakl qoıylymyndaǵy oı alshaqtyǵy da týyndynyń solǵyn tartýyna aıtarlyqtaı áser etken. Rejısser spektakl formasyna negizgi nazar men basymdyqty buryp, qoıylymnyń áý bastaǵy mazmundyq ıdeıasy men ekpin tú­sirilýi tıis tustary ekinshi planǵa tús­ken. Sonyń saldarynan tragıkomedııa ózi­niń ótkirligi men ózektiliginen aıyryl­ǵan. Akterlerdiń oıyny da osy sebep­ten keıipkerjandylyqtan góri keıip­kersyndylyqqa basymdyq berile sarap­talǵandaı áser qaldyrdy. Iаǵnı ár ulttyń mentalıtetindegi negizgi erekshelikter rejısser tarapynan eskerilmeı qalýy saldarynan «Kúzgi ińir» dep ataý berilgen qoıylymnyń áý bastaǵy qazaq qoǵamymen baılanysty, qazaq kórermenderine áser etip, kóńil túkpirin terbeýi tıis tustary solǵyndyqqa urynǵan.

Biraq bul áste spektakl sátsiz degen uǵym týdyrmasa kerek. Qoıylymda­ǵy mýzykalyq partıtýra men ssenograf Qanat Maqsutovtyń eńbegin aıryqsha atap ótkimiz keledi. Rejısserdiń de formalyq izdenis turǵysyndaǵy tapqyrlyqtary men jetistikteri mol. Jaryq sýretshilerine de tek qol soǵamyz. Iаǵnı spektakl bar. Tek mazmun men qoıylymǵa jan bitirý jaǵy áli de biraz jetildirip, maqsaty aıqyndala tússe, qoıylymnyń kórkemdik mazmuny men deńgeıi budan da góri bıikteı túser me edi degen tilek qaldy kókeıde.