Dalanyń dara kúıshisi

Jalpy, kúıshilik ónerdiń damýy, atadan balaǵa buzylmaı saf kúıinde je­týiniń joly, shejiresi bolady. Mysaly, Shámil Ábiltaıdaı asqan kúıshi Qalı Jantileýovke (árıne, bul jerde Shámil aǵamyzdyń basqa da kúıshilerdi kórgeni daýsyz, iri ónerpazdyń qalyptasý jolynda kóptegen kúıshiden úlgi alýy – zań­­dy qubylys), Qalı Jantileýov Má­menge, Mámen Qurmanǵazyǵa shákirt bol­ǵany sııaqty Muqash aǵamyzdyń da kúı­shiliginiń bastaý bulaǵy bar. Muqash aǵa­myz – Altaı, Tarbaǵataı, Ile óńirlerinde qalyp­tasqan ǵajaıyp kúıshilik dástúrdiń ókili. Áńgimeni áriden qozǵasaq Shyǵys Túrkistandaǵy úsh aımaqta kúıshiliktiń týyn tikken kúıshiler bolǵan. Altaıda – Beısenbi Dónenbaıuly, Tarbaǵataıda – Qaıraqbaı Shalekenuly, Ilede – Áshim Dúńshiuly.

Muqańnyń óz aıtysynda Beısenbi Dónenbaıuly (1803-1872) kúılerin alǵash úırenýshiler Beısenbiniń óz balalary Ospan Beısenbiuly, Sydyqaı Beısenbiuly jáne Musyrmanqul, Qasen degen kúıshiler eken. Olardan Saqypjamal, Bekarys Dikeıuly, Maqash, Hamıt kúı alǵan. Bul óner­pazdarǵa Taıyr Belgibaıuly, Mútálip Álimhanuly, Dáýlet Halyquly shákirt bolǵan. Al Muqash Beısenbi bıden qalǵan kúı murasyn Dáýlet, Taıyr, Mútálip kúıshilerdiń qolynan alǵan.

Altaıdy jergilikti halyq О́r Altaı, Tómengi Altaı dep ekige bólip aıtady eken. Beısenbi Tómengi Altaıdy mekendegen. Kóktoǵaı, Shińgil aýdandary ornalasqan Altaıdyń bıigin О́r Altaı deıdi. Sol О́r Altaıda óreli kúıdiń kóshin bastaǵan Shalap Saýdageruly (1845-1922) desedi. Erekshe dáýletti, baı bolǵan. El Shalap Saýdagerulyn  «Shaqabaı Shalap» dep atap ketken. Shaqabaı – Kereı ishindegi rý aty. Shaqabaı Shalapqa Kamalbek Úkirdaı shákirt bolǵan, Kamalbekten Shalap kúılerin Dáýlet Halyquly, Dáý­letten Muqash kúı úırengenin ilgeride de aıttyq. Beısenbiden qyryqtaı kúı qalsa, Shaqabaı Shalaptan onǵa tarta kúı jetken.

Tarbaǵataı kúıshilik óneriniń basynda Qaıraqbaı (1828-1877) tur dep aıttyq. Qaıraqbaı Tarbaǵataı óńirindegi Naıman rýyna tóbe bı bolǵan degen derek bar. Qysqa ǵumyrynda jıyrmadaı kúı qaldyrǵan Qaıraqbaı sybyzǵy men dombyrany tel tartqan. Qaıraqbaıdyń murasyna ıe bolǵan Qaıraqbaıdyń óz uly Ánjan jáne Kerbez О́mir, Sabyr­baı, Násilbaı Qonaqbaıuly syndy kúıshiler. Olarǵa Qaıraqbaıdyń nemeresi Zaman­bek Ánjanuly, sybyzǵyshy Aqymjan Boldyr­ǵanuly, dombyrashy Saıyrbaı Dalabaıuly, Rústem Dúısenbiuly, Juma­jan Ekenuly shákirt bolǵan. Osy óner­pazdardan Sádýaqas Qarauly, Juma­jan Sydyquly, Muhamádı, Kásimbaı Qusaıynuly, Tańǵyt Muqatuly (Muqash Tańǵyttyń ákesi) kúı úırenip Muqashqa jáne onyń zamandastaryna amanattaǵan.

Tarbaǵataıda kúıshiligimen aty shyq­qan ónerpazdyń biri, aqyn, ánshi Áset Naıman­baıuly. Onyń «Kertolǵaý», «Án sha­qyrǵy» degen kúılerin de Muqań jet­kizip otyr. Muqash Áset kúılerin Juma­jan Sydyquly men Qajybek Shalǵaı­baıulynan alǵan eken.

1918 jyly Sálimjan Shalǵaıbaıuly­nyń ótinishimen QHR Tarbaǵataı aımaǵy, Toly aýdany, Maıly taýy baýraıyndaǵy Qarashoqy degen qystaýda ataqty baı Shalǵaıbaıdyń aǵash úıinde (ol kezde aǵash úıdi qoly jetkender ǵana saldyrǵan) Áset Naımanbaıulyn qonaq qylady. Áset án salady, kúı tartady. Bala Jumajan men Qajybek osy kúılerdi, sol májiliste Ásettiń ózinen úırenedi.

Negizi eki kúı de kúı me, álde óziniń aty aıtyp turǵandaı án shaqyrǵy ma, te­reńirek úńilip zertteýdi qajet etedi. Áset­tiń dáýirinde dala ánshiliginiń bıik­ke kóterilgeni sonshalyq ánge án shaqyrǵy – kirispe jasaý dástúrge aınala bastaǵan bolatyn. Mysaly, Qalı Baıjanovtyń, Qosymjan Babaqovtyń, Baıǵabyl Jylqybaevtyń án bastardaǵy án shaqyrǵysy kemeline kelgen ánshilik dáýirdiń jemisi. Biz áli án bastardaǵy kirispege naqty ǵylymı ataý bermedik. «Qarashertis», «án kirispesi», «án shaqyrǵy», «án bastaý» dep ár túrli jazyp júrmiz. Ásettiń «Án shaqyrǵysy» aty aıtyp turǵandaı án kirispesi bolýy múmkin. Olaı bolsa án bastarda tartatyn kirispege «án shaqyrǵy» dep naqty ǵylymı ataý bergen durys bolar edi. 

Muqashtyń aıtýynsha: «Ile kúıshi­liginiń bastaýynda Qojeke Nazaruly, Qoń­qaı, Tilemis, Mazaq tur deý jańsaqtaý pikir. Sebebi  Qojeke Jetisýdan qýǵyn-súr­gin kezinde Ilege qonys aýdarǵany bel­­gili, aqıqatynda ol Jetisý kúıshilik dás­túriniń ókili ekeni aıqyn. Al Qońqaı, Tile­mis, Mazaq Tarbaǵataı kúı mektebiniń tú­legi. Ileniń kúı ónerin sol óńirdiń týma­sy Áshim Dóńsheulynan (1896-1962) bas­taǵan durys», deıdi. Áshimnen elýge tarta kúı qalǵan. Muqań Áshim kúılerin onyń tól shákirti Kámal Maqaıdan úırengen.

Muqańnyń óz aýzynan estigen derek­terge qarap otyryp mynadaı oı túıdim. Birinshi, Shyǵys Túrkistanǵa kúı shashqan tulǵalardyń bı ári baı bolǵany nazar aýdartady. Beısenbi – bı, Qaıraqbaı  –  bı, Shaqabaı Shalap  – baı. Jalpy, óner ókiliniń qoǵamdaǵy orny joǵary bolǵanyn keıingi derekterden jıi baıqaı­myz. Áridegi Ketbuǵa kúıshi  –  bı, Abylaı han zamanyndaǵy Baıjigit kúıshi  –  bı, Táttimbettiń bolys bolǵany sııaqty kóp­te­gen mysal keltirýge bolady.

Ekinshiden, ónerpaz murasyn tikeleı óz urpaǵyna tabystaýy. Mysaly, Beısenbi­niń ónerine óz kindiginen taraǵan Ospan men Sydyqaı ıe bolyp qalsa, Qaıraqbaıdyń muragerleriniń ishinde óz balasy Álimjan bar. «...Keýdemnen kókala úırek qosh dep ushty, Sol shirkin jalǵyz ulǵa qonbas bilem», dep Kempirbaıdyń nalyǵany te­gin emes. О́ner tarıhynda ata murasy­na bala ıe bolatyny kóptep kezdesedi. Ol ­da  óner adamyna ǵana tán asqaq armany­nyń biri bolsa kerek.   

Baıqaǵanymyzdaı Shyǵys Túrkistan­daǵy úsh aımaqtyń kúılerin tolyq meń­ger­gen Muqash Tańǵyttyń óz janynan shyǵarǵan kúıleri de barshylyq. «Shal­qyma», «Zaman», «Jorǵataı», «Zám-zám», «Hamzın sazy» (Hamzın sazy Maǵaýııanyń óz kúılerine stıldik turǵyda óte jaqyn, kúıdiń «Hamzın sazy» atalýynyń sebebi sol) syndy kúıleri elge keń taraldy. «Shal­qyma» («Kógalda» – ekinshi aty) kúıi shalqytyp tartatyn jeldirme kúıler tobyna jatady. Bir tyńdaǵannan qulaqta qalatyn sazdy kúı. Oınaqy bastalǵan kúıdiń óristep damýynan kompozıtordyń sheberligi anyq kórinedi. Kúı armanshyl jastyń jiger jyry ispettes. Jalpy, bul týyndyny Muqań shyǵarmashylyǵynyń shyńy deýge bolady. Muqań shyǵarǵan tamasha kúıdiń biri − «Jorǵataı». Bul kúı Arqanyń teris buraýdaǵy kúılerin ábden sińirgen adamnyń týyndysy sekildi. Bir qaraǵanda Qosymjan Babaqovtyń oryndaýyndaǵy Jaıaý Musanyń «Sholpan týsa» ániniń  «án shaqyrǵysyn» eske túsiredi. Rasynda, osy kúı arqyly Muqash shyǵarmashylyǵynyń basqa bir qyryn baıqaımyz.

Muqash jıyrma besteı kúı shyǵardy. Sol kúı­leri arqyly kompozıtorlyq óneri­niń tamyry tereńde jatqanyn baı­qatty. Taǵy bir ereksheligi kúı attaryn eski­she, qarapaıym qoıýynda. Áıtpese osy kúni jasandy, jylańqy kúıine boıama at qoıa­tyndar da jıi kezdesedi.

Muqash aǵamyzben alǵash kezdes­keni­mizde ol bizge Qaıraqbaıdyń «Mol qo­ńyr», Kásimbaıdyń «Qulystaı qońyr» kúılerin tartyp bergen bolatyn. Qytaı qazaqtarynda qalyptasqan uly kúıshilik dástúrdi asqan sheberlikpen tanystyrǵan edi. Muqań kúıshiliginiń baǵasyn berip, kompozıtorlyq ereksheligin taldaý bola­shaqtyń enshisinde dep oılaımyn. 

Qaırat AITBAEV,

 «Mádenıettaný» mamandyǵy boıynsha gýmanıtarlyq ǵylymdar magıstri, kúıshi