Koronavırýs • 18 Qańtar, 2022

Koronavırýsty emdeý barysynda neni bilý kerek?

1081 ret kórsetildi

Sońǵy kúnderi elimizde koronavırýs ınfeksııasymen syrqattanýdyń ósýi baıqalady. Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory koronavırýstyń belgilerin anyqtaǵan pasıentterge qalaı áreket etý kerektigin eske salady.

PTR-test

Eger siz sýyq tııýdiń, tumaý­dyń nemese pnevmonııanyń belgi­lerin sezseńiz, onda PTR ádisimen ko­ro­navırýsty anyqtaý úshin test tapsyra alasyz. Muny emha­na­nyń súz­gi-kabınetine júginý arqyly ja­saýǵa bolady. Sondaı-aq bas­­qa­­­larǵa juqtyrý qaýpin tón­dirmeý úshin emhananyń tir­keý bólimine nemese anyqtama bóli­mine qońyraý shalyp, úıge mo­bıldi top shaqyra alasyz. Bul jaǵdaıda zertteý tegin medı­sınalyq kómektiń kepildik be­ril­gen kólemi sheńberinde aqy­syz júrgiziledi, óıtkeni bul aı­na­ladaǵylar úshin qaýip tóndi­re­tin ınfeksııalyq aýrý. Iаǵnı saq­tandyrylǵan bolý mindetti emes.

Sondaı-aq PTR-testileý koronavırýs anyqtalǵan pasıentpen baılanysta bolǵan adamdarǵa júrgiziledi. Sonymen qatar súzgi kabıneti arqyly baılanysýǵa nemese mobıldi topty úıge shaqyrýǵa bolady.

Shetelge shyǵýǵa múmkindik alý úshin PTR azamattyń óz esebinen tólenedi. Sondaı-aq eger teris PTR bar sertıfıkat qandaı da bir uıymǵa nemese jumys ornyna barý úshin talap etilse, onda testileý óz qarajaty esebinen nemese jumys berýshilerdiń kelisimi boıynsha tólenedi.

PTR-test tegin júrgiziletin jaǵdaılardyń tizbesi:

  • medısınalyq kórsetkishter boıynsha fıltr kabınetine júgingen kezde-JRVI jáne vı­rýstyq pnevmonııa belgileri bolǵan kezde;
  • koronavırýs ınfeksııasyna kúdikti naýqas úshin mobıldi topty úıge shaqyrǵan kezde;
  • jedel test nátıjesi oń bol­ǵan jaǵdaıda shuǵyl stasıonarǵa emdeýge jatqyzý kezinde;
  • josparly emdeýge jatqy­zýǵa nemese aýrýhanaǵa deıingi tekserýge jiberý kezinde;
  • júkti áıelderge 37 aptadan bastap bosanýǵa emdeýge jatqyzý úshin;
  • gemodıalızdegi pasıentterge.

Mobıldi brıgadalar

Pasıentter aınalasyn­daǵy­larǵa qaýip tóndirmeýi jáne aý­rý belgileri bar emhanaǵa barýy, sondaı-aq úıde qajetti me­dı­sınalyq kómek alýy úshin árbir MSAK uıymynyń janynan COVID-19 bar naýqastardy ambýlatorııalyq baqylaý bo­ıynsha mobıldi brıgadalar qu­ryldy. Olar óz aýmaǵyndaǵy qońyraýlarǵa qyzmet kórsetedi, jumys ýaqyty – saǵat 8.00-den 20.00-ge deıin. Eger pasıent tirkelgen jeri boıynsha emhana aýmaǵynda turmaıtyn bolsa, oǵan 103-ke kómek surap júginý qajet. 20.00-den keıingi qońyraýlarǵa jedel járdem de qyzmet kórsetedi.

Mobıldi brıgadanyń fýnksııalaryna mynalar kiredi:

  • JRVI belgileri bar nemese alǵashqy júgingen kezde koronavırýs ınfeksııasyna kúdikti pasıentke úıge barý;
  • Ambýlatorlyq baqylaýdaǵy nemese úıde oqshaýlaýdaǵy pasıentterge shyǵý;
  • SOVID-19-ǵa kúdik bolǵan kezde PTR-testileýdi ótkizý;
  • Dárilerdi taǵaıyndaý jáne qajet bolǵan jaǵdaıda olardy aýrýhanadan tys pnevmonııa jáne sozylmaly aýrýlary bar pasıentterge jetkizý;
  • Pasıentterge olardyń jaı-kúıine derbes monıtorıng júrgizý úshin kómek kórsetý;
  • Ambýlatorııalyq pasıenttiń medısınalyq kartasyn resimdeý.

KT nemese rentgen

Eger ókpede qabyný proses­teriniń damýyna kúdik bolsa, kompıýterlik tomografııa nemese keýde qýysynyń rent­genog­rafııa­sy jasalady. Dıag­nostıkanyń bul túrleri pasıentke tegin medısınalyq kómek­tiń kepildik berilgen kólemi sheńberinde táýliktik stasıonarǵa emdeýge jatqyzý kezinde tegin júrgiziledi. Sondyqtan pnevmonııa belgileri bar saqtandyrylmaǵan naýqas­tarǵa da kómek kórsetiledi.

Aýrýhanaǵa jatqyzý densaý­lyq jaǵdaıy úıde emdelýge múmkindik bermeıtin pasıent­terge qajet-satýrasııanyń tó­men deńgeıine, entigýdiń jo­ǵarylaýyna jáne ózdigi­nen dem ala almaýyna, ókpe­niń za­qym­danýynyń joǵary deń­geıine baılanysty júrgizi­ledi. Satýrasııanyń birdeı tó­men­deýimen eki naýqasta aýrýha­naǵa jatqyzýdyń ártúrli kórset­k­ishteri bolýy múmkin eke­nin eskergen jón. Sondyqtan emdeý­ge jatqyzý úshin PTR-diń oń nátıjesi jetkiliksiz.

Eger sóz emhana deńgeıinde (emdeýge jatqyzýsyz) tekserýden ótý týraly bolsa, onda ol júıeli túrde jarnalar tóleıtin jáne saqtandyrylǵan pasıentterge tegin júrgiziledi, óıtkeni bul dıagnostıkalyq qyzmetter MÁMS paketine kiredi.

Úıde, onyń ishinde ýchaskelik dárigerdiń baqylaýymen emdeý nátıjeleri boıynsha belgili bir ýaqyttan keıin pasıentke dınamıkalyq jaǵdaıdy tekserý úshin KT-dan ótý qaıtadan taǵaıyndalýy múmkin.

Úıde emdelýdi sheshken pasıentterge eske salý mańyzdy: aýrýdyń klınıkalyq belgileriniń joǵarylaýy jáne ál-aýqatynyń nasharlaýy oryn alǵan jaǵdaıda ýchaskelik dárigerge habarlaý qajet.

Sonymen qatar qajet bolǵan jaǵdaıda ıneksııalar, tamshylar alýǵa tirkelgen pasıentter úshin úıde kúndizgi stasıonar ashý qarastyrylǵan. Mundaı jaǵdaıda olarǵa úıde dárigerlik taǵaıyndaýlar (manıpýlıasııalar) júrgizý úshin emhananyń medısına qyzmetkeri barady.

Dári-dármekpen qamtamasyz etý

Táýlik boıǵy stasıonarǵa emdeýge jatqyzý kezinde pasıent emdeý hattamasyna sáıkes qajetti dári-dármekterdi alady.

Ambýlatorııalyq deńgeıde emdeý kezinde DSM №75 buıryǵyna sáıkes dárilik qamtamasyz etý kózdelgen (belgili bir aýrýlary (jaı-kúıleri) bar Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń jekelegen sanattaryn tegin já­ne (nemese) jeńildikpen ambý­latorııalyq qamtamasyz etýge ar­nalǵan dárilik zattar men medı­sınalyq buıymdardyń tizbesi).

Bul jaǵdaıda pasıent em­deýshi dárigerden resept alady, onyń negizinde oǵan emhana dárihanasynda dári beriledi. COVID-19 aǵymynyń jeńil jáne ortasha aýyrlyq dárejesinde (JRVI belgileri) pasıent parasetamol, ıbýprofenge súıenedi. Eger pnevmonııa, tromboembolııa qaýpiniń yqtımaldyǵy týraly aıtatyn bolsaq, ambýlatorııalyq deńgeıde pasıent dabıgatran kapsýlalary men rıvaroksaban, apıksaban, parasetamol jáne ıbýprofen tabletkalaryn ala alady.

Ońaltý jáne qalpyna keltirý

Tekserýden, dıagnozdan já­ne emdeýden keıin keıbir jaǵ­daılarda aǵzanyń qalpyna kelýine kómektesý kerek. Ásirese, eger naýqasta sozylmaly aýrýlar bolsa, entigý qalady, álsizdik baıqalady.

MÁMS júıesin iske asyrý­dyń oń faktorlarynyń biri medısınalyq ońaltýdy qarjy­landyrýdy arttyrý jáne tıisinshe pasıentterdiń ony alý múmkindigi bolyp tabylady.

MÁMS arqyly koronavırýs ınfeksııasynan keıin medısınalyq ońaltýdan qalaı ótýge bolady?

  1. Emhanadaǵy dárigerge barý kerek.
  2. Dáriger reabılıtolog dárigerdiń nemese mýltı­dıssıp­lınarlyq toptyń (MDT) konsýltasııasyna joldama beredi.
  3. Reabılıtolog nemese MTD naýqastyń jaǵdaıyn baǵa­laıdy jáne qalpyna keltirý sharalarynyń qajetti kýrsyn tańdaıdy.
  4. Ońaltý sharalary tynys alýdy qalypqa keltirýge, as­qynýlardy azaıtýǵa, ómir sú­­rý sapasyn jaqsartýǵa já­ne mazasyzdyq pen depressııa bel­gilerin jeńildetýge baǵyt­talǵan.
  5. Fýnksıonaldyq buzy­lý dárejesine baılanysty medısınalyq ońaltý sta­sıo­narlyq, sondaı-aq ambýla­torııa­lyq jaǵdaılarda da júrgizilýi múmkin.

MAŃYZDY: kórsetilimder bolǵan kezde ońaltýdan úıde emdelip, medısınalyq uıymdarǵa júginbegen pasıentter de óte alady. Olar úshin áreketter algorıtmi birdeı.

Qorda medısınalyq kó­mek­tiń sapasy men qolje­timdiligi boıynsha suraqtar týyndasa, emhananyń Pa­sıent­terdi qoldaý jáne ish­ki aýdıt qyzmetine júginý kerektigi eske salynady. Eger máseleniń sheshilýine qol jet­kizý múmkin bolmasa, Áleýmettik medısınalyq saqtan­dyrý qoryna ótinishti yńǵaıly baılanys arnasy arqyly qaldyrý kerek: fms.kz resmı saıty, 1406 baılanys ortalyǵy, Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasy jáne Telegram -daǵy SaqtandyryBot.

 

Sońǵy jańalyqtar

Esińde bolar ár kúniń

Qazaqstan • Keshe

Jemqorlyq statıstıkasy

Qazaqstan • Keshe

«Bir belgi úshin...»

Kıno • Keshe

Shynaıylyq

О́ner • Keshe

Balalyq shaqtyń aspany

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar