Qoǵam • 19 Qańtar, 2022

Kenjebolat Joldybaı: Árkimniń joly – ártúrli sapar

211 ret kórsetildi

Saıasattanýshy, pýblısıst, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Kenjebolat JOLDYBAI – ózi ómirge kelgen Jezqazǵan óńirinde ǵana emes, respýblıkalyq deńgeıde qoǵamdyq jáne memlekettik qyzmetterde aıshyqty qoltańbasyn qaldyrǵan, táýelsizdiktiń tuǵyryn nyǵaıtýǵa úlesin qosqan azamat.

Ulytaý aýdany ákiminiń orynbasary, Jezqazǵan oblystyq «Bilim» qoǵamy, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń oblystyq uıymynyń tóraǵalarynyń orynbasary bolyp, talaı ıgi isterdiń basy-qasynda júrse, el ordasynda da Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi BAQ basqarmasynyń basshysy, «Kazahstanskaıa pravda» respýblıkalyq gazeti bas redaktorynyń orynbasary, «Zań AK» ashyq aksıonerlik qoǵamynyń Astana qalasyndaǵy ókildiginiń jetekshisi, «Qazaqstan» RTRK» AQ tóraǵasynyń birinshi orynbasary, «Qazaqparat» ulttyq kompanııasy» AQ vıse-prezıdenti, «Sunna.kz» aqparattyq agenttiginiń bas dırektory, «Eýrazııa+ORT» bas dırektorynyń keńesshisi, Respýblıkalyq «Bas redaktorlar klýby» qoǵamdyq birlestiginiń prezıdenti qyzmetterin atqaryp, abyroı bıiginen kórine bildi.

– Kenjebolat Mahmutuly, ata-babamyz ańsaǵan azattyqqa qol jet­kizgen kezde qyryqtyń qyrqasyna shyq­qan, bilimińiz ben biliktiligińiz arqyly tý­ǵan jerińizdiń kórkeıýine atsa­lysqan azamat boldyńyz. «О́t­ken kúnde belgi bar» demekshi, sol shaqtarǵa oısha kóz júgirtseńiz, qandaı qadaý-qadaý oqıǵalardy atap óter edińiz?

– О́mir degen toqtaýsyz aǵyp jatqan ózen, al onyń arnasyn árkim ártúrli qasıetimen, bireý boıyndaǵy ónerimen, Qudaı bergen darynymen, kisilik jáne ki­shilik tunǵan adamgershiligimen, ınabatty mádenıetimen, endi bireý qaısar-qaıtpas minezimen tolyqtyrady.

1990 jyldardaǵy ishki daǵ­darys asa úlken synaq boldy. Iri óndiris oryndary toqtap qaldy. Jappaı jumyssyzdyq beleń aldy. Turaqty jalaqy joq. Eńbek etip júrgen adamnyń alǵan jalaqysy da mardymsyz. Zeınetkerler ýaqtyly zeı­netaqysyn ala almady, ómir­ge kelip jatqan sábılerge jár­demaqy tóleý júıesi de toqtap qaldy. Osyndaı daǵda­rys kezinde halyqtyń eńsesin kóterip tastaǵan erekshe bir oqıǵa boldy. Ol – 1993 jyly 15 qarashada tól teńgemizdiń jasalýy. Eń bastysy, Reseıdiń ózi qoldanystan shyǵaryp tas­taǵan ári óte qunsyzdanyp ketken KSRO-nyń rýblinen qu­tyldyq. Ulttyq valıýta ult­tyq ekonomıkalyq derbestiktiń negizi boldy. Alǵash teńge shyqqanda bir teńgeni qolyna ustap, «Bul – bizdiń teńgemiz. Burynǵy ata-babamyz teńge degen» dep tolqyǵan jandardy kózim kórdi.

Memlekettik shekaramyzdy shegen­dep alǵanymyzdy taǵy bir este qalatyn oqıǵa retinde aıtýǵa bolady. Mysaly, Keńes Odaǵy kezinde sheshimi tabylmaǵan Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy shekara aýmaǵyn aıqyndap al­dyq. Osynyń ózi – jemisti de jeńisti jetistik. Toǵyzynshy terrıtorııanyń tutastyǵyn álem moıyndady. HHI ǵasyrdyń ózinde shekarasyn shegendeı almaı, onyń sońy daý-janjalǵa, qaqtyǵysqa ulasyp jat­­qan memleketter je­tip artylady. Egemendiktiń eń basty nyshandary sanalatyn Eltańba, Ánuran, Kók Baı­raǵymyz el eńsesin bıiktetti. Táý eter táýelsizdiktiń bú­gin­gi ur­­pa­ǵy qazaqtyń az qolymen tur­­ǵyz­ǵan astanasynda armanyn aspan­datyp, talǵamyn shyń­daı­dy, oıy men boıyn túzeıdi. Elordamyz álemdik saıasat kók­jıeginde juldyzdaı jarq etti. Planetamyzdyń Soltústik jarty sharyndaǵy elderdiń basym bóliginiń arasyndaǵy ózara túsinistikke qol jetkizý úshin «uǵynysý núktesine» aınalǵan Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yn­tymaqtastyq uıymynyń (EQYU) on jylǵy úzilisten soń elordada ótki­zilgen sammıti Qa­zaqstannyń bul már­tebeli uıymǵa tóraǵalyq jasaǵan kezin­de ótkenin basa aıtqan jón. Jal­py alǵanda, qazaqstandyq tóraǵa­lyq barysynda Qazaqstan EQYU qyzmetiniń belgilengen úsh baǵyty boıynsha Uıym jumysyn uıymdastyrýǵa aıtarlyqtaı teńgerimdi jáne ádil qadam jasaı aldy. Eleýli oqıǵalar qataryna «Astana. EKSPO-2017» ha­lyq­ara­lyq kórmesin, úsh jyl saıyn ótkiziletin Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezin, ha­lyq­aralyq deńgeıdegi túrli fo­rýmdardy jatqyzýǵa bolady. Qazaqstan COVID-19 bastalǵaly beri vırýsqa qarsy vaksına oılap tapqan sanaýly memleketterdiń biri boldy. Oqıǵalardyń túzi­limin jalǵastyra berýge bolar, alaıda grek fılosofy Sofokl aıtqandaı: «Keıde kúnniń qan­shalyqty keremet ótkenin túsiný úshin keshke deıin kútýge týra keledi». Iаǵnı ýaqyt – tarazy, ol bárin bezbendep, óz ornyna qoıady.

– О́zińiz bastamashy bolǵan bir­qa­tar mańyzdy saıası-áleý­mettik jo­balar, olardy júzege asyrýda qol­­­­daý kórsetken jandar týraly aıtsańyz?

– Hakim Abaıdyń: «Áýeli qu­daıǵa sıynyp, ekinshi óz qaıra­tyńa súıenip, eńbegińdi saýsań, eńbek qylsań, qara jer de beredi, qur tastamaıdy», degen sózi bar. Al Chehovtyń ómirlik kredosy: «Erinbeý, jalyqpaý, kúresý, izdený, ózińdi óziń qor sanamaý, qudaıdan basqaǵa tabynbaý» eken. Sondyqtan óz aqylyń men eńbegińe súıengennen abzaly joq dep sanadym da, osynaý qa­ra­paıym uǵymdy basshylyq­qa alyp, shama-sharqyma qa­raı kóńil­degi úlken arman, uly maqsatty ushtaý úshin úz­beı eńbek ettim. Osy oraıda, ótken­niń órnegin, búginniń ber­genin sanaǵa salyp, salmaqtap qarasań, tıegi aǵytylyp, tili sheshilip, kóptegen jaıt kóńildiń taqtasyna túse qalady. Atap aıtqanda, Jezqazǵan memlekettik múlik jáne jekeshelendirý aı­maqtyq komıtetinde, Halyq­ara­lyq «Qa­zaq tili» qoǵa­mynyń Jezqazǵan oblystyq uıymy bas­qar­masynda, Ulytaý aýda­ny ákimdiginde qyzmetter atqar­ǵanda el ekonomıkasyn na­ryq­qa beıimdeýdi, qazaq tilin mem­lekettik til dárejesine sáı­kes­tendirýdi, tarıhtyń talqyly da tartysty kezeńinde qazaq hal­qynyń ketken qapysyn túgendep, elimizdiń eńsesin kóterýdi, ult­tyq rýh pen ulttyq sananyń kemel­denýine, ulttyq salt-dástúrimiz ben mádenıetimizdi saq­taýǵa, ba­ǵa­laýǵa, damytýǵa serpin be­rý­di júzege asyrý jáne nasıhattaýdy maqsat tuttym. Árıne, mun­daı aýqymdy jumystardy atqarýda adamgershiligi zor, pa­ra­sat-paıy­my tereń, zeıini zerek, zerdeli azamattardyń kó­mekteri mol boldy. Máselen, kıeli Ulytaýdy dúıim jurtqa tanytýdy kózdegen «Ulytaý» ulttyq, ádebı, mádenı, tarıhı-etnogra­fııalyq jýrnalyn qa­sıetti jerdiń san ǵasyrlyq ta­rı­hynda tuńǵysh ret ómirge ákelýge sol kezdegi aýdan ákimi Serik Tileýbaıuly, jýrnalıst-jazýshy, Ulytaý aýdanynyń Qurmetti azamaty Batyrbek Myr­­­zabekov úlken úles qosty. Son­daı-aq Ulytaý óńiriniń tarı­hı-mádenı dúnıelerin, kóne áde­bı muralaryn qamtıtyn to­lyq kólemdi beınefılmdi ja­saý maqsatynda arnaıy uıym­dastyrylǵan áýe desanty jumy­synyń sátimen aıaqtalýyna Jez­qaz­ǵan áýejaı basqarmasynyń basshysy Rysmaǵambet Igilikov pen beldi qyzmetkeri Jaqanger Rymbaevtyń, tele­operator Ser­­­geı Maıkovıchtiń yq­paly aı­­tar­lyqtaı boldy. Túptep kel­­gende, bul is-sharalar búgin­deri Uly­taýǵa mán berilip, ony Halyq­ara­lyq tý­rızm ortalyǵy etý tý­ra­ly sheshim shyǵarylýyna ıgi áser etti desek, qatelese qoı­maspyz.

Kezinde qazaq tiline qatysty máse­le­ler tóńireginde quddy arystan baq­qan aýyldaı alys-julysy, aıtys-tartysy, arbasýy ári aıqasýy je­tip artylatyn. Al mundaı ortaǵa rýhy myqty, jú­regi túkti, tózimi zor, ul­tym dep uıqysy qashyp, jurtym dep jabyǵatyn, elin erekshe súıe­tin adam­­dar ǵana atynyń basyn burýǵa táýe­kel eteri shyndyq. Búgingi kúnniń bıiginen qarasaq, osyndaı sanaýlylar sanaty­nyń tórinen tabylǵan Jezqazǵan mys qorytý zaýytynyń, Jezqazǵan ken baıy­­tý fabrıkasynyń, Jezqazǵan quıý-me­hanıkalyq zaýytynyń, Batys Jez­­qaz­­ǵan kenishiniń «Qazaq tili» bas­taýysh uıymdarynyń tóraǵalary Myr­qy Asqaruly, Jaqan Mah­mutuly (mar­qum), Temesh Mol­dabekov (marqum), Musa Ti­leýov, Jezqazǵan oblystyq telera­dıo­kompanııasynyń basshysy Sá­bıt Baıdalın (marqum), Sátbaev qa­la­­lyq jáne de Aǵa­dyr aýdandyq «Qazaq tili» qoǵa­mynyń tóraǵalary Qoıshy­bek Toq­tamysov (marqum) pen О́mir Ká­rip­uly, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵa­my Jezqazǵan oblystyq uıy­my­nyń jaýapty hatshysy Dına Ramazan­qyzy, Jezqazǵan qalalyq «Qazaq tili» qoǵamynyń tóraǵalary bolǵan Tólegen Búkirov pen Asqar Er­mekbaev tárizdi azamattardy atap ótken jón. Nátıjesinde, mem­lekettik tilmen etene taby­sýǵa baǵyttalǵan birqatar is-shara­lardy júzege asyrýǵa múm­kindik týdy. Naqtyraq aıtqanda, «Memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý joldary» ǵylymı-praktıkalyq konferensııasy, «Týǵan tildiń tuǵyry bıik bolsyn» dep kıeli Ulytaýdan ısi qazaqqa uran tastaǵan «Tele­jańǵyryq», «Is qaǵazdaryn qazaq­shaǵa kóshirýge daıyndyq barysy» atty aımaqtyq semınar-keńes – solardyń bir parasy ǵana. Aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrliginde istegen jyldary marqum, talant­ty jýr­nalıst Svetlana Galıeva­men birlesip jasaǵan «Astana – jas­tar kózimen» atty sha­ǵyn ǵana jobasyn keıinnen jastardyń «Eýrazııa saqınasy» halyqaralyq aqparattyq forýmy deńgeıine deıin kóterip, Rıdder qalasynda Tuńǵysh Prezıdent N.Nazarbaevtyń qatysýymen, al Más­keýde TMD elderiniń jas jýrna­lısterimen medıa sa­lasynyń ózekti máselelerin tal­qylaýdyń sáti tústi. Respýb­lıkalyq «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde qyzmet istegen tusta Ońtústik Qazaqstandaǵy О́gem silemindegi Ba­tys Tıan-Shan taýlarynyń birine «Kazah­stanskaıa pravda» shyńy ataýyn berý týraly aksııa­ny uıym­das­­tyrǵan edim. Bul jóninde «Vremıa jıt ı tvorıt» degen kitabymnyń «Voshojdenıe» ta­­raýynda jazylǵan. Eń bas­tysy, sol joly sáti túsip, árip­tes­terimmen birge 4034 metr bıik­tik­ke kóterilip, ıdeıam is­ke asty. Sondaı-aq Bas redaktorlar klýbyna basshylyq ja­sa­ǵan kezimde Qazaqstan Jýr­nalıster odaǵymen birlese otyryp Táýelsiz elimizdiń tarıhynda tuńǵysh ret «Qazaqstan jýrnalısiniń etıkasy» qabyl­danǵanyn aıtqan jón.

– Qat-qabat jumystardyń arasynda shyǵarmashylyqpen de aınalysyp, birneshe kitap jazdyńyz. Qandaı taqyrypqa qalam terbeseńiz de óskeleń ur­paq boıyna erteńge degen senim men otanshyldyq qasıetterdi qalyptastyrý maqsatynda ótken men búginge al­­tyn kópir bolar óreli dúnıelerdi usy­nyp kelesiz. Qazir qoǵamda ma­te­rıaldyq baılyqqa umty­lý beleń alyp turǵanda, jas býyndy qalaı rýha­nı qundy­lyqtardy qurmetteýge úırete alamyz?

– Baqytjan Raısova degen altaılyq aqyn qyz bar. Onyń ishki dúnıesine kez kelgenniń aýzyna túse bermeıtin kemel oı, kelisti órnek, tyń tirkester tán. Jazǵandary keremet. О́leńderiniń birinde «Tektilik pen teksizdiktiń arasyn, kómip ketti aqsha degen borasyn» depti. Rasynda solaı. Qulqynnyń quldary buryn da bolǵan. Qazir múldem údep bara jatyr. Muny «qulqyndemııa» demeske shara joq. Bul indettiń emi – jastardyń boıyna ımandylyqty sińirý. Sonaý atamzamannan beri qarııalar jas óskinderge alǵysyn «Imandy, yrys­ty bol» dep berdi. Iаǵnı ımandy, yrysty baılyqtan joǵary qoıdy, osyny bala sanasyna sińirdi. Shyryq buzǵandardy «Ne degen ımansyzsyń» dep sókti. Ol dáýirlerde qarǵystyń eń aýy­ry edi. Atalarymyzdyń aıtýyn­sha, ıman adamnyń júreginen oryn alyp, kókireginde saqtalýǵa tıis. Iá, adam bilimdi bolýy múmkin, biraq júreginde kóz bolmasa (ımany bolmasa) onyń bilimi izgilikke arnalmaıdy, kerisinshe, óz ataǵyn, baılyǵyn asyryp, úrim butaǵy úshin «jaqsy ómir» jasap ketýge arnalady. Adam ózin jegideı jegen egoıstik pıǵyldyń quly bolmas úshin, álbette, rýhyn jetildirip otyrýy kerek. Bul – tek rýhanı tazarýǵa bet burý arqyly júzege asatyny anyq. Bulaı bolmasa jeksuryn ádetter jaýlap alyp, adamdar bir-biriniń ómirin buzyp, ejelgi rımdik dramatýrg Plavt aıtqan, keı kezde aǵylshyn fılosofy Tomas Gobbs qaıtalaǵan «Adam adamǵa qasqyr» deńgeıine túsedi. Júsip Balasaǵun da: «Adamda jaqsy qasıetter bolmasa, oǵan baqyt ta, baq ta qonbaıdy», dep eskertken.

Sondaı-aq dúnıege qushtar­lyqtyń emi – shúkir ári táýbe. Endeshe, qazirgi sanany aqsha bılegen zamanda qazaq bolyp qalý úshin bul qasıetter aýadaı, sýdaı, kúndeı árdaıym kerek. Ish­ki jan saraıy móldir adam ǵana túrli pándaýı qylyqtardan ada bolady. Sondyqtan aqyl-oıdy ósire­tin, bilim ári biliktilikti mo­laıtyp, jana­shyrlyqty, meıi­­rimdilikti, ıman­dy­lyqty tereń­detetin isterge bir ki­sideı atsalyssaq, jas býynǵa rý­ha­nı qundylyqtarymyzdy qur­met­teýge úırete túserimiz sózsiz. Tár­bıe, til, ónege besikten, otbasy­nan, balabaqshadan, mektepten bastalatyny belgili. Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń: «Áýeli biz eldi túzetýdi bala oqytý isin tú­zeýden bastaýymyz kerek», dep es­kertýi múldem beker emes. De­mek ulttyq mektepterde búgingi ur­­­paq­­­ty ulttyq rýhta tárbıeleý eń basty mindet bolyp sanalýy qajet.

Árıne, eshkim jaman minezben, qaskóı kózqaraspen kelmeıdi. Adamnyń minez-qulqy, ómirge degen kózqarasy onyń ósken ortasyna baılanysty. Bizder kún ıisi sińip, jýsan ıisi ańqyǵan qazaqy topyraqta óstik. Sondaǵy qarııalardyń joǵary bilimi bolmasa da, sol saýattan artyq dana­lyǵy men ómir tájirıbesi bolǵan. Sol danalyq bizdi aıalady. Osyn­daıda ótken HH ǵasyrdyń basynda ómirge kelip, zeınetinen beıneti basym tirshilik keshken ata-anamdy eriksiz esime alamyn. Ákem Mahmut óle-ólgenshe oraza, namazyn qaza qylmaǵan, adam balasyna záredeı qııanat jasamaǵan, aramnan as ishpegen, ǵaıbat sóılemegen, taqýa kisi boldy. Anam Sharhııa bolsa, joq-jitikke, aǵaıynǵa qaıyrymdy, qoly ashyq edi. Ol kisilerdiń bergen tálim-tárbıeleri bizdiń ómir belesterin baǵyndyrýdaǵy eń ne­gizgi jáne basty súıenishimizge aınaldy. Olardyń: «Adamdy alǵa súıreıtin – tek qana adal eńbek. Jumystyń jamany joq. Eńbek etýden qashpańdar. Eńbek te erinbegendi unatady. Bireýdiń ala jibin attaýshy bol­mańdar. Mańdaı teriń tógilmeı úıińe bereke kirmeıdi» degenderi qara shańy­raqta biz jıi estıtin áńgime bolatyn.

Áli esimde, 60-jyldardyń or­tasynda bizden temir jolmen arnaıy vagondarǵa artyp, basqa aımaqqa taılanǵan shópterdi jóneltý qajet boldy. Bul ju­mys­qa biraz adam jegildi, aqy­syna sol shóp belgilendi (shart boıynsha berilýge tıis shóptiń mólsheri tıelgen vagonnyń sanyna qaraı baılanysty boldy). El bolǵasyn ártúrli adam bar. Bireýler vagonnyń bet jaǵyn ǵana qalqaıtyp, artyq shóp alý úshin qýlyqqa bardy. Bizdiń de osyndaı tirlikterge bastaıtyn áreketimizdi ákem birden tyıyp tastap otyratyn, al ózi vagondardy keneresine deıin nyǵyzdap toltyratyn. Ákemniń sondaǵy: «Bireýdi aldasań, obalyna qalasyń, budan ótken kúná joq. Adamdy aldaýǵa bolar, Qudaıdy aldaı almaısyń!» degen sózderi máńgi esimde qalypty. Iá, ar-ujdanmen ómir súrip, qoǵam ıgiligi úshin eńbek etkenge ne jetsin!

– Sóz ben istiń birligi bol­ǵan kezde qoǵam damıdy, el ór­ken­deıdi. Joǵary min­ber­ler­den tilimiz jaıly tol­ǵam­dy oı aıtatyn keı­bir azamat­tarymyzdyń otbasyn­daǵy ur­­pa­­­ǵ­ynyń bir aýyz ana tilin­de sóıleı almaýy janyńa bata­­tyny ras. О́zińizdiń ot­ba­­syńyzdaǵy ulttyq qundy­lyq­tar, tálim-tárbıe jaıly aıtsańyz.

– Saýalyńyzdyń astaryn túsinip otyrmyn. Jezqazǵan memlekettik mú­lik jáne jeke­shelendirý aımaqtyq komıte­tindegi ájeptáýir qyzmetimnen «Qazaq tili» qoǵamyna óz er­kim­men kel­genimde kóptegen azamattyń: «Kól­den ketip, shólge kelgeniń qalaı?» dep tańǵalys bildirgenderi esimde. Jańalyq ashpaı-aq qoıaıyn, keıbir qan­dastarymyzdyń óz ana tiline nemquraıdy qaraýy, múddelilik tanytpaýy, ózgeniń soıylyna aınalyp, qyńyr, qısyq pikir­ler aıtyp, aıaqtan shalǵany ózin syılaıtyn kez kelgen azamat­tyń namysyn oıa­tary anyq. Mu­ny aıtpasa da bolar ma edi. Alaıda «Danadan qanyp sózdiń bulaǵyna, Nadannyń quısa bolar qulaǵyna» degendeı, ondaılarǵa der kezinde tosqaýyl qoımasaq, ananyń sútinen, ákeniń meıiriminen jaralǵan tilimizdiń kóktemeıtini anyq. «Adamǵa eki nárse tirek tegi: Biri – til, biri – diniń júrektegi», depti Bala­saǵun. Sondyqtan shyǵar, otan­dastary fransýz oıshyly Senan de Meıannyń: «О́zge tilde sóıleıtin ult birtindep óziniń tól bolmysyn joǵaltady», degen eskertýin eshbir umytpaıtyn kórinedi. Búginde Fransııa ulttyq ereksheliginiń eń sońǵy kepildigi retinde óz tilin saqtaýǵa bar kúshin salýda. Sóıtip, óziniń mádenıetiniń mereıin qamtamasyz etýge arnalǵan bú­kil qarjysynyń jartysyn fransýz tiliniń órisin keńeıtip, nyǵaıtýǵa jumsaıdy eken. Mundaı tájirıbe kórshiles Reseı memleketinde de bar. Halyqaralyq deńgeıdegi eń iri tilderge qatysty mundaı qamqorlyqtarǵa qarap, ot basy, oshaq qasynan alystaı almaı, toıdyń tili ǵana bolyp júrgen bizdiń memlekettik dárejedegi, biraq memleket­ke qajeti shamaly qazaq tiliniń bolashaǵyna qalaı alańdamassyń?! Osy rette Qoǵamdaǵy atqarylǵan qyzme­timniń shet jaǵasy joǵaryda aıtyldy. Al otbasyma keler bol­sam, balalarym mektepti de, joǵary oqý oryndaryn da qazaq­sha bitirdi, qazir nemerelerim qa­zaq mektepterinde bilim alyp júr.

Alaıda búgingi qazaq qoǵa­mynyń tirshiligi oryssha orta­ǵa beıimdelgen. Osyǵan baıla­nysty bir mysal keltire ke­teıin. Elordada byltyr ashylǵan №91 mektep-gımnazııasynyń Instagram paraqshasynda beril­gen málimetke sáı­kes munda jańa oqý jyly qarsańyn­da, ıaǵnı 2021 jylǵy 28 tamyzda 1262 oqýshy qabyldanyp, barlyǵy 55 synyp jıyntyǵy quryldy. Qazaq tilinde oqytatyn synyptar 15 bolsa, orys tilinde oqytatyn synyptar – 37. 0-synyp – 3. Bir aıta keterligi, sol orys synyp­taryndaǵy oqýshylardyń ba­sym kópshiligi – qazaqtyń balalary. Bul jaǵdaı ulty qazaq, tili oryssha ata-ana­lardyń qa­laýy boıynsha oryn alýda. Jal­py alǵanda, mundaı ahýal eli­miz­diń iri qalalaryna da tán quby­lys bolyp tur. Sóıtip, qa­zaqtardyń ózderi elimizde orys tildik ortany qalyp­tastyryp otyr. Osyndaǵy №76 taza qazaq mektep-lıseıiniń 1-synybynda oqıtyn nemeremdi alýǵa bar­ǵanymda, ata-analardyń, ási­rese kelinshekterdiń bir-birimen tek oryssha shúldirlesip qana qoımaı, sabaǵyn qazaqsha oqyp shyqqan balalaryna orys tilin­de sóılep jatqandaryn ylǵı baı­qaımyn. Shyndap kelgende, qazaq balasynyń qazaq tilin bilýi anasyna baılanysty. Aq sútin bergen ana óz tilin bilse, balasy sol ananyń tilin bilmeıdi deýge kim sene qoıar eken? Anasy ana tilin bilmese, balany nege kinálaımyz? Tárbıe otbasynda. Tárbıeniń qýaty týraly Jú­sipbek Aımaýytov «Tárbıe» de­gen eńbeginde óte jaqsy aıtady: «Rým halqyn ataq­ty, kúshti qylǵan kim? Tárbıe. Esken­dir­di danyshpan hakim qylǵan kim? Arıstoteldiń tárbıesi. Nerondy za­lym qylǵan kim? Se­ne­kanyń qate tár­bıesi. Nemis jurtynyń ultshyldyq birik­shiligi neden? Tárbıeniń qýaty. Adam­dy buzatyn da, túzeıtin de – tárbıe». Sondyqtan ana myq­ty bolýy kerek.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Bazargúl SEIITJANQYZY,

arnaıy «Egemen Qazaqstan» úshin

 

Sońǵy jańalyqtar

Suıytylǵan gaz baǵasy óspeıdi

Qoǵam • Búgin, 18:21

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 18:00

Dollar arzandady

Qarjy • Búgin, 16:22

Shymkentte de LRT salynýy múmkin

Aımaqtar • Búgin, 12:50

Uqsas jańalyqtar