Qazaqstan • 20 Qańtar, 2022

Totalıtarlyq sanadan arylý

174 ret kórsetildi

KSRO dáýiri jaqsy bolsa da, jaman bolsa da bizdiń keshegi tarıhymyz. Ony kózi kórgen Qazaqstannyń orta jáne aǵa býyn turǵyndary osy kúnge deıin aramyzda júr. Olaı bolsa, mazmundyq ıaǵnı sana-cezim turǵysynda, keńestik ıdeologııa men ony «ańsaý» nıetinen arylý jáne táýelsizdikti shartsyz qundylyq dep mo­ıyndaý qubylysynyń qosarlanyp otyrý múmkindigin de teriske shyǵarý qıyn.

Bul úrdis burynǵydaı kommýnıstik qurylys nemese ıdeologııa dep atalmasa da, jalpy solshyl baǵyttan adamzat sanasynyń aryla qoıýy ázirshe ekitalaı. О́ıtkeni ol halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyna tikeleı baılanysty. Jahandanǵan zamanda álemde 811 mıllıon adamnyń ashtyq jaǵdaıynda ómir súrip jatqanyn, jumyssyzdyqtyń tolastamaı turǵanyn jasyryp, «áleýmettik teńdikti» tý etetinderdiń sanyn azaıtý ońaıǵa túse qoımas. Osylardyń sandyq kórsetkishteri, álbette, sapaǵa «kóship» teńgermeshildik ıdeıasyna jan bitiredi. Sebebi marksızm ilimindegi «sanany turmys anyqtaıdy» nemese «turmys qoǵamdyq sanany bıleıdi» degen túsinik adamdardyń keıbir toptaryna osy kúnge deıin áser etýde.

Endeshe, mundaı jaǵdaıdy múldem eskermeýdiń reti kelmes. Qalaı bolǵanda da KSRO-nyń kúıreýi psıhologııalyq turǵyda jandaryna batatyn adamdar bir mezgilde sol kezeńniń ıdeologııasynyń tasymaldaýshysy bolyp tabylatyny aıtpasa da túsinikti. Táýelsizdiktiń alǵashqy kezeńindegi qıyndyqtar, sol sııaqty belgisizdik adamdardy bolashaqtan túńilýge deıin jetkizgeni de ras. Keıbireýler Qazaqstannyń táýelsizdik alǵanyna ashyq qarsylyq bildirmese de, ishteı, sanasynda ony qabyldaýǵa asyǵa qoımaǵany belgili. Adamnyń tabıǵatyna dúnıede bolyp jatqan oqıǵalarǵa salystyrmaly túrde qaraý tán. Sondyqtan bolar, olar Keńes dáýiriniń bolashaǵynyń joqtyǵyn kóre tura, sol ıdeologııadan bas tartqysy kelmedi. Bular mundaı kóńil kúıdiń destrýktıvtik sıpatqa ıe bolyp ketý múmkindigin de onsha túsine qoımaǵanǵa uqsaıdy.

Endigi jerde Qazaqstan azamattarynyń arasynda, jalpy qoǵamdyq qatynastarda atalǵan keńestik sananyń «qaldyǵyn» azaıtý negizinde elimizde táýelsizdik qundylyqtaryn tolyqqandy ornyqtyrý maqsaty tur. О́tkendi qaıtarýǵa bolmaıtyndyǵyn halyqqa tereńirek túsindirip, onyń múmkin emestigin sanasyna sińirip, júregine uıalata bilgen jón. Bul jumys tek KSRO-ny kórgenderdiń arasynda ǵana emes, ásirese, jastar arasynda tııanaqty túrde, eshbir shalaǵaılyqsyz osy ózgeristerdiń qaıtymsyzdyǵyn túsinetindeı etip júrgizilýi tıis. Iаǵnı keńestik ıdeologııany tolyqtaı eńserý máselesi ózekti problemaǵa aınalyp otyrǵanyn eń aldymen bılik tereń túsinip, tıisti sharalar qoldanǵany durys. Bári bitti, ótti, endi ol qaıtyp oralmaıdy dep qana osynaý kúrdeli jáne keshendi máselege jeńil qarap, bosańsýǵa jol berýdiń qısyny joq.

Bastysy, KSRO-nyń kúıreýin geosaıası shynaıylyq retinde qabyldaý qoǵamdyq ómirdegi ıdeologııalyq-saıası kózqarastar­dy beıneleýdi túbegeıli ózgertedi. О́ıtkeni álemde sosıalıstik ıdeologııany ustanatyndar osy kúnge deıin óz pikirlerinen bas tartpaýda. Al postkeńestik keńistikte keńes zamanyn «ańsaıtyndar», tipten ony qaıta qalpyna keltirgisi keletinder de barshylyq. Buǵan tosqaýyl bolý úshin qazaqstandyqtardyń sanasynda óziniń ortaq tarıhyn jańasha qabyldaý úrdisin qalyptastyryp, ony birtindep qoǵamdyq sanada bekitý jaǵyn qarastyrý qajet.

Qazaqstannyń bolashaǵy men táýelsizdiktiń basty qundylyqtaryn máńgilik etý úshin qazaqstandyq biregeılikti nyǵaıtýdyń mańyzy zor. Ony tereńdetý barlyq ótken tarıhymyzdy obektıvti zerdeleýden úzildi-kesildi bas tartý, onyń bárin teriske shyǵarý nemese ony negizsiz qaıta jazýdy ańǵartpaıdy. Kerisinshe, ol Keńes Odaǵy ıdeologııasy áleýetiniń sarqylyp, alǵashqy mánin joǵaltyp, jalań urandarǵa oıysqan ýádeleri men josparlary halyqtyń múddesinen shyqpaı, qoǵamǵa usynǵan bolashaǵy tartymsyz bolyp ketkenin dáleldeý degen sóz. Osy kezeńderde KSRO-ny halyqtyń qalypty memleket retinde qabyldamaǵanyn jáne oǵan senimsizdikpen qaraǵanyn naqty mysaldarmen dáleldegen mańyzdyraq. Sebebi kommýnıstik ıdeıanyń ózi ábden álsirep, dúnıejúzilik kommýnıstik qozǵalys qyzmetin toqtatyp, oǵan kirgen kompartııalar daǵdarysqa ushyrap, tarıhı arenadan kete bastady. Olaı bolsa, odan birtindep arylyp, ulttyq, azamattyq sana-sezimdi qa­lyp­­tastyrýdyń ońtaıly jolyn qarastyrý mańyz­dy. Sonda ǵana qazaq halqy, búkil qazaq­standyqtar Qazaqstannyń táýelsizdigin durys qabyldap, qoǵamda ortaq úıimiz – táýel­siz Qazaqstanǵa degen peıil ózgeredi. Son­da ǵana qol jetken jetistikterdi ári qaraı da­my­­typ qana qoımaı, qazaqstandyq qoǵamnyń jańa sapaly deńgeıge ótýin qamtamasyz etýdiń mindeti strategııalyq sıpatqa ıe bolady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar