Aımaqtar • 25 Qańtar, 2022

Jetim kórseń, jebeı júr

191 ret kórsetildi

Qostanaıda ata-ana qamqorlyǵynan aıyrylǵan jáne jetimder sanatyna jatatyn 2 myńnan astam bala baspana kezeginde tur. Bala deımiz-aý, kezinde kezekke bala bolyp tirkelgen muqtajdardyń aldy búginde otyzdan asyp ketken. Munyń syrtynda, úı kezeginde turǵan I jáne II toptaǵy 795 múgedek taǵy bar. Olardyń birazy memleketten alatyn azyn-aýlaq járdemaqynyń kóbin ózderi jaldap otyrǵan páterdiń aılyq aqysyna jumsaıdy. Bular da jetim. Kóp ishinde joqtyqpen, jalǵyzdyqpen betpe-bet qalyp, turmys pen densaýlyqtyń taýqymetin qatar tartyp, sharasyzdyqtyń shyrmaýynan shyǵa almaı otyrǵan áleýmettik jetimder. Kóbi jasyq, momyn, birtoǵa tirshilik etip jatqan artyq áńgimesi joq buıyǵy jandar. Olardyń jaldamaly páterdiń ishindegi jaldamaly jastyqqa tógilgen ystyq kóz jasyn sýyq qabyrǵanyń syrtyndaǵy kópshilik sezine almaıdy.

Alekseı

Qostanaı oblystyq balalar úıiniń túlegi Alekseı Klımkovıch 2011 jyly 334-shi bolyp úı kezegine tirkelgen. Sodan beri, mine, tabandap jyljyp 11 jyl ótti, qazir 192-shi orynda tur. Qostanaıda jylyna 5 jetim páterli boldy degenniń ózinde, bul azamat 2060 jyly, ıaǵnı 67 jasynda ǵana baspana baqytyn sezine alady eken.

Alekseıdiń áńgimesin túsiný qıyn. Ústińgi erni murnymen bitisip týǵan qoıanjyryǵy bar balanyń tili ota jasaǵannan keıin durys damymaı qalǵan. Aqyly túzý, oıy sergek bolǵanymen, murnymen sóıleıdi. Sonyń kesirinen bir jerge baıyz taýyp jumys istep, turaqtaı almaı júr. Sońǵy ret «Svetofor» saýda ortalyǵynda júk túsirýshi bolyp istep júrgen jerinen áriptesteri sózin túsinbegendikten basshylyqqa shaǵymdanyp, jumystan shyǵartypty. Kópshilikten qaǵajý kórgen jadaý jan nandy qaryzǵa alǵanyn aıtyp kelgen soń, jumys izdep oblystyq ju­myspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bas­­qar­masyna bardyq. Bizdi jyly qa­byl­­daǵan basqarma basshysynyń orynbasary Aıda Tólendiqyzy A.Klımkovıchke aldymen qalalyq ju­myspen qamtý ortalyǵyna baryp, jumyssyz retinde tirkelý kerektigin, ondaǵy mamandar sodan keıin ǵana laıyqty jumys taýyp bere alatynyn aıtty. Birden ortalyq dırektoryna qońyraý shalyp, ol kisiden bizdi kezeksiz qabyldaýyn surady. Jaqsy adamǵa alǵysymyzdy aıtyp, jumyspen qamtý ortalyǵyna kelsek, dırektor kútip otyr eken. Alekseıdi dereý tizimge tirketip, aınalasy jar­ty saǵattyń ishinde jumys ta­ýyp berdi.

Mamandarynyń aıtýynsha, Qos­tanaı­dyń ózinde bos jumys ornyn­dary kóp. Tipti jumysshy surap kún saıyn qońyraý shalatyn kásiporyndar bar. Biraq jumyssyz qalǵandardyń kóbi ortalyqqa kelip tirkelýdi bil­meıdi.

– Byltyr bizge balalar úıinde tárbıelengen 12 bala kelip kómek surady. 9 balaǵa turaqty jumys taýyp berdik, úsheýi ýaqytsha jumys istep júr. Sondaı-aq 2021 jyly múmkindigi shekteýli 180 adam jumys surap kelgen. Olardyń 146-sy bizdiń usynysymyzdy qabyl alyp, jumysqa ornalasty. Qazir 113 adam turaqty jumys istep jatyr, qalǵan 33-i ýa­qytsha jumys oryndarynda eńbek etip júr, – dedi qala turǵyndaryn jumyspen qamtý ortalyǵynyń basshysy Nadejda Kostenıýk.

Alekseı Klımkovıch tústen ke­ıin ózi jaldap turyp jatqan úı­diń mańaıyndaǵy kolledjge aýla tazalaýshy bolyp jumysqa ornalas­ty. Aıtýynsha, aılyǵy 80 myń teńge, qolyna tıetini – 70 myń.

– Byltyr Marııa esimdi qyzǵa úılendim. Áıelimniń II toptaǵy múgedektigi bar. Eki aıaǵynyń sińiri qysqa, ózdiginen tura almaıdy, arbaǵa tańylyp otyr. Jer úıdiń bir bólmesin jaldap otyrmyz. Ystyq sýy joq. Dárethanasy syrtta bolǵandyqtan, áıelime bıotýalet satyp aldym. Áıelim qabyrǵaǵa súıenip azdap júre alady. Tamaqty ózi pisiredi, kirdi de jýady. As ishetin, áıelimdi kóterip dáretke otyrǵyzatyn, uıyqtaıtyn jerimiz de – sol qýyqtaı ǵana bir bólme. Jumystan shyǵaryp jibergen soń, jaǵdaıymyz tipti qıyndap ketti. Marııa memleketten 57 myń teńge járdemaqy alady. Onyń 40 myńyn páteraqyǵa beremiz. Qalǵany shaılyǵymyzǵa jetpeıdi. Tamyr-tanystyń bárine qaryzdanyp bittik. О́z úıimiz bolsa dep armandaımyz. Taıaýda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev memleket árbir adamǵa nazar aýdarý qajet dedi, «Qazaqstan halqyna» degen qor ashyp, biz sııaqty muqtajdarǵa kómek kórsetiledi degen jaqsy sózderdi estip-bilip otyrmyz. Osydan keıin úmitimiz qaıta oıanǵandaı boldy, – dedi Alekseı Klımkovıch.

 Muhtar

Ne qaraılasatyn janashyr aǵa­ıyn-týysy joq, ne qasynda bu­ryn­ǵydaı qamqorshy, tárbıeshisi joq jannyń biri – Muhtar Nurqanov. Alty jasynda ákesi jol apatynan qaza taýyp, ishkilikke salynyp ketken anasynan tirideı aıyrylǵan soń, Qostanaıdaǵy №2 balalar úıinde tárbıelengen. Besikten beli shyqpaı jatyp jetimdiktiń taqsiretin tartqan azamat úı kezegine osydan 11 jyl buryn turǵanymen, áli kúnge deıin baspanasyz júr.

Muhtar anaý-mynaý qıynshylyqqa moıyp, saly sýǵa ketetin jasyq jan­dardyń qatarynan emes. Barynsha tyrbanyp tirshilik etip, adal eńbek etip júr. 2008 jyly jumyspen qamtý ortalyǵy arqyly ortalyq saıabaqqa ámbebap jumysshy bolyp ornalas­ty. 2011 jyldan beri qaladaǵy jol mekemesinde kóshe kútýshi bolyp eńbek etedi. Búginde bireýdiń bosaǵasyn panalap júrgen jetim jigit úı ıesi aıaq astynan páter aqysyn kóterip jiberse, dalada qalam ba dep ýaıymdaıdy.

– Eń úlken armanym da, kúni-túni oılaıtynym da – bir-aq nárse. О́z úıiń bar ekenin sezinýden artyq baqyt joq sııaqty. 97 myń teńge aılyq alamyn. Aqsham qolyma tıe salysymen, páteraqyny tólep tastaımyn. 2011 jyly jetimder sanatynda 3 169-shy bolyp úı kezegine tirkelip edim, qazir 306-shy orynda turmyn. 11 jyl boıy sozylyp kele jatqan kezektiń nátıjesi – osy. Úı kezegi osy qarqynmen jyljıtyn bolsa, aldaǵy onjyldyqta páter almaıtynym anyq. Bıyl 32-ge toldym. Meniń de úılenip, otbasyn quryp, bala-shaǵaly bolǵym keledi. Biraq erteńgi kúnge senim az. Jaqynda baspasóz betinen Memleket basshysynyń tapsyrmasymen elimizde páter jaldap júrgen baspanasyzdarǵa aıtarlyqtaı je­ńildik jasalatynyn, endi páterdi jaldaý qunynyń jartysyn memleket tóleı­tinin oqydym. Biz sııaqtylarǵa bul da úlken kómek bolar edi. Eń bas­tysy, aldaǵy ýaqytta memleket ke­minde 10 jyl páter kezeginde tur­ǵan jetimderdiń baspanaly bolýy­­na shyndap nazar aýdarady degen úmittemin, – dedi Muhtar Nurqanov.

 Irına

I toptaǵy múmkindigi shekteýli Irına sırek kezdesetin gemodıa­lız der­timen aýyrady. Eki bala tár­bıe­lep otyr­ǵan jalǵyz basty ana jeti jyldan beri páter jaldap turyp jatyr. Aı saıyn alatyn járdemaqysy jet­peıtin bolǵan soń, biraz jyldan beri dúkende satýshy bolyp jumys istep júr.

– Memleket múgedekterge bastapqy jarnasyz ıpoteka berý jaǵyn qaras­tyr­sa eken. Bastapqy jarnany biz qansha tyryssaq ta, jınaı almaımyz. Memleketten 86 myń teńge zeınetaqy alamyn. Tańǵalatynym, bankter osy 86 myńdy tabys dep sanaıdy. Qan qysymyn túsiretin dárini tegin alamyn, al eń qajet degen qymbat dárilerdi aqshaǵa satyp alýǵa týra keledi. Oǵan aıyna kem degende 20-30 myń teńge ketedi. Munyń syrtynda balalarǵa da dári satyp alý kerek. Qazir saý adamnyń ózi dárige biraz aqsha shyǵyndaıdy. Úlkenim 11-synypta oqıdy, boı jetip qaldy. Kenjem – 7 jasta. Olardy kıim men tamaqtan taryqtyrmaý úshin súl­derimdi súıretip dúkenge baryp ju­mys isteýge májbúrmin, – dedi eki balanyń anasy.

 Kútýge týra keledi

Qalalyq ákimdiktiń turǵyn úı qa­ty­nastary bóliminiń sektor meń­ge­rý­shi­si Azamat Imanbaevtyń aıtýynsha, Qostanaıda sońǵy tórt jyl ishinde áleýmettik álsiz top­tar­ǵa jatatyn 744 adamǵa páter beril­gen. Olardyń basym kópshiligi – kópbalalaly analar. Odan keıingi orynda kemtar bala tárbıelep otyrǵan tolyq emes otbasylar, múgedekter, zeınetkerler men qandastar bar. Al jetimder men ata-ana qamqorlyǵynan qaǵylǵan bala­lar­dyń 20 paıyzy ǵana baspanaly bolǵan.

– Byltyr jetim jáne asyraýshysynan aıyrylǵan balalarǵa 40 páter berildi, bıyl budan sál azdaý bólineıin dep otyr. Bári paıdalanýǵa beriletin jańa úılerdiń sanyna baı­lanysty retteledi. Qazir úı ke­ze­ginde turǵan kópbalaly analar derbes áleýmettik top bolyp sanalady, sondyqtan olar páterge jyldam qol jetkizedi. Al kemtar bala tárbıelep otyrǵan tolyq emes otbasylar, múgedekter, zeınetkerler, qandastar men jetimderdiń bári bir ǵana áleýmettik toptyń aıasynda qa­ras­tyrylady. Sondyqtan olar páter kezegin uzaq kútedi. Qobylandy batyr dańǵylynda bir jataqhananyń eki qabatyn jalǵa alyp, muqtaj jandardy panalatyp otyrmyz, biraq ol jerde qazir oryn joq, – dedi A.Imanbaev.

 

Qostanaı oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 11:35

Búgingi valıýta baǵamy

Qarjy • Búgin, 09:32

Elimizdiń birqatar oblysynda úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:18

Arǵymaqtar alamany

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Azııanyń úzdigi dep tanyldy

Sport • Búgin, 08:40

Eki oıyn keıinge shegerildi

Sport • Búgin, 08:37

Jan Joandy jeńdi

Sport • Búgin, 08:34

Jeńilisten kóz ashpaı tur

Hokkeı • Búgin, 08:32

Túrik qyzdary top jardy

Sport • Búgin, 08:30

О́nerpaz órender tánti etti

Aımaqtar • Búgin, 08:25

Basty maqsat – qoǵam dertinen arylý

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Sahna sańlaqtary qýanǵan kún

Pikir • Búgin, 08:18

О́ner adamdaryn alqalaý kerek

Pikir • Búgin, 08:15

Kásipkerliktiń áleýeti joǵary

Pikir • Búgin, 08:12

Sheshilýi kerek tórt túıtkil bar

Pikir • Búgin, 08:10

О́ńiraralyq kóshpeli kezdesý ótti

Referendým-2022 • Búgin, 08:05

Assambleıa belsene qatysady

Referendým-2022 • Búgin, 08:02

Uqsas jańalyqtar