Qazaqstan • 26 Qańtar, 2022

Nazarda – batys óńirler

71 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda eldegi sanıtarlyq-epıdemııalyq jaǵdaı jáne elimizdiń batys óńirleriniń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi josparlary qaraldy.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Bıznestiń jumysyna bóget jasamaý kerek

Birinshi másele boıynsha Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııat eldegi sanıtarlyq-epıdemııalyq ahýaldyń nasharlaǵany týraly baıandady. Onyń aıtýynsha, vaksınalaýǵa jatatyn eresek turǵyndardyń 80,2%-y ekpe aldy.

Koronavırýs ınfeksııasynyń «Omı­k­ron» nusqasynyń aınalymy men tara­lýynan týyndaǵan aýrýdyń ósýi álem­niń barlyq elinde baıqalady. DDU Eýro­palyq óńiriniń derekteri boıynsha sońǵy eki aptada 54 eldiń 43-inde aýrý órshýde.

Jyl basynan beri respýblıkada 178 myńnan astam adam koronavırýs ınfeksııasymen aýyrdy. «Pandemııanyń búkil kezeńimen salystyrǵanda alǵash ret vırýs juqtyrý jaǵdaılarynyń táýliktik tirkelýi 16 myńnan asty, bul «Omıkron» nusqasynyń óte joǵary juqpalyǵyna jáne taralý jyldamdyǵyna baılanys­ty. Búgingi tańda Túrkistan oblysyn qospaǵanda, búkil el «qyzyl aımaqta» ornalasqan», dedi A.Ǵınııat.

Ázirge óńirlerde koronavırýs ınfeksııasy áli de órship tur. «Sary aımaqta» ornalasqan Túrkistan oblysynan basqa barlyq óńir «qyzyl aımaqta». Vırýstyń eń kóp taralýy Aqmola, Qaraǵandy, Pav­lodar oblystarynda jáne elordada tir­kelip otyr.

Premer-Mınıstr eldegi sanıtarlyq-epıdemııalyq jaǵdaıdy ári qaraı baqylaýda ustaýdy tapsyrdy. Sonymen qatar Memleket basshysynyń alǵa qoı­ǵan mindetine sáıkes, karantındik shek­teýlerdi bıznes úshin jeńildete otyryp, qaıta qaraý tapsyryldy. «Bıznestiń jumysyna bóget jasamaı, týyndaǵan problemalardy birlesip sheshýimiz kerek», dedi Á.Smaıylov.

Úkimet basshysy Densaýlyq saqtaý mınıstrligi men ákimdikterge vaksınalaý jáne revaksınalaý jumystaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.

Batys óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy – nazarda

Úkimet otyrysynda batys óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi josparlary qaraldy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha ótken jyly qabyldanǵan Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynyń keshendi josparlary ózektendirildi, sondaı-aq Aqtóbe jáne Batys Qazaqstan oblystaryna arnalǵan josparlar ázirlendi.

Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń aıtýynsha, Batys óńirlerdi damytýdyń keshendi josparlary 175 myńǵa jýyq jańa jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. 4 keshendi jospardy qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 15,3 trln teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten – 1,7 trln teńge. Mınıstrlik ortalyq memlekettik or­gan­darmen, ákimdiktermen birlesip, óńir­lerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy­na jáne turaqty jumys oryndaryn qurýǵa tikeleı jáne janama mýltı­p­lıkatıvtik áserlerdiń joǵary áleýeti bar jobalardy irikteý boıynsha jumys júr­gizdi.

«Aqtóbe oblysynyń keshendi jospary 92 is-sharadan turady. Jospardy iske asyrýdyń jalpy somasy 1,7 trln teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjet – 343,3 mlrd teńge, jergilikti bıýdjet – 165,6 mlrd teńge, jeke ınvestısııalar – 1,2 trln teńge», dedi Á.Qýantyrov. Keshendi jospar sheńberinde jańartylatyn energııa kózderin damytý, sement óndirý zaýy­tyn, tıtan-sırkonıı kenderin qaıta óńdeý jónindegi taý-ken baıytý ke­shenin salý jáne taǵy basqa iri joba­lardy iske asyrý kózdelýde. Sonymen qatar sheteldik ınvestorlardy tarta oty­ryp, erekshe ındýstrııalyq aımaq qury­lady. Kóptegen kásiporyndar eksportqa baǵdarlanady dep kútilýde.

«Buhara-Oral» magıstraldy gaz qu­byrynyń úshinshi jelisin salý jáne 85 aýyldy gazdandyrý, sondaı-aq Aq­tó­be qalasyndaǵy káriz-tazartý qury­lystaryn jańǵyrtý jáne turǵyn úı qurylysy aýdandarynda ınjenerlik-kom­mýnıkasııalyq jeliler salý jos­par­lanyp otyr. Budan basqa, 1 300 shaqy­rymnan astam avtomobıl joly jań­ǵyrtylady. Bul óz kezeginde Aqtóbe qalasynyń «ósý ortalyǵy» jáne elimizdiń batys bóligindegi iri kólik toraby retindegi rólin kúsheıtýge yqpal etedi. Ulttyq ekonomıka mınıstriniń aıtýynsha, densaýlyq saqtaý jáne bilim berý júıeleri qyzmetteriniń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý úshin qazirgi zamanǵy ınfraqurylym qurylady. 18 aýylda densaýlyq saqtaý nysandary salynady. 224 mektep jańǵyrtylyp, 16 ortalyq salynady. Sonymen qatar Aqtóbe qalasynda kolledj stýdentteri úshin eki jataqhana salý josparda bar.

Keshendi jospardy iske asyrý 2025 jylǵa qaraı negizgi kapıtalǵa salyna­tyn ınvestısııalar ósimin 2,5 esege qamta­masyz etedi nemese 1,5 trln teńgeni quraı­dy, ónerkásip kólemi 1,6 esege 2,8 trln teńgege deıin artady, aýyl sharýa­shy­lyǵynyń jalpy ónim kólemi 37%-ǵa ósýin qamtamasyz etedi. Sondaı-aq 4,3 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi, sýmen jabdyqtaý qyzmetterine qoljetimdilik 100%-dy quraıdy.

Batys Qazaqstan oblysyn damytýdyń keshendi jospary jalpy somasy 2,6 trln teńgeni quraıtyn 116 is-sharadan turady, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjet – 416 mlrd teńge, jergilikti bıýjet – 118 mlrd teńge, jeke ınvestısııalar – 2,1 trln teńge. О́nerkásip jáne kásipkerlik salasynda ındýstrııalyq aımaq qurý, quıý óndirisin, munaıdy tereń óńdeý zaýytyn jáne sement zaýytyn salý josparlanǵan. «Aýyl sharýashylyǵy salasynda 2 jylyjaı, 25 bordaqylaý alańyn, 10 taýarly sút fermasyn salý, 4 sharbaqty balyq ósirý sharýashylyǵyn qurý, sýarmaly jerler alańyn 6,6 myń gektardan 50 myń gektarǵa deıin qalpyna keltirý jáne keńeıtý, Kırov sý qoımasyn rekonstrýksııalaý kózdelgen», dedi Á.Qýantyrov.

1 211 km sýmen jabdyqtaý jáne sý bu­rý jelilerin, 46 km jylýmen jab­dyq­taý jelilerin jáne 2 051 km elektr jeli­lerin salý jáne qalpyna keltirý, 29,7 km «Rostoshı-Taıpaq» gaz qubyryn rekons­trýksııalaý, sondaı-aq Oral qalasyn­da avtomattandyrylǵan gaz taratý stan­sasyn salý josparlanyp otyr. Budan basqa, 1 842 km avtojolǵa jóndeý jáne qaıta jańartý, Oral qalasynyń ha­lyq­aralyq áýejaıyn jańǵyrtý ju­mystary júrgiziledi. Sondaı-aq emhana, kar­dıologııalyq ortalyq, 74 mektep, stýdent­terge arnalǵan 650 oryndyq jataq­hana jáne 150 oryndyq múmkindigi shek­teýli jandardy ońaltý ortalyǵy salynady.

Batys Qazaqstan oblysynyń keshendi josparyn iske asyrý nátıjesinde, 2025 jylǵa qaraı ónerkásip kólemi 55%-ǵa jáne aýyl sharýashylyǵynyń jalpy óniminiń kólemi 56%-ǵa ósedi, sý­men jabdyqtaý qyzmetterine qol jet­ki­zý deńgeıi 100%-ǵa jetedi, al elektr jeli­le­riniń tozýy 80%-dan 50%-ǵa deıin azaıady.

Atyraý oblysyn damytýdyń ózek­ten­dirilgen keshendi jospary jalpy somasy 8,9 trln teńge bolatyn 185 is-sharadan turady, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjet – 536 mlrd teńge, jergilikti bıýdjet – 113 mlrd teńge, jeke ınvestısııalar – 8,3 trln teńge. Jospar sheńberinde aýdany 400 ga ındýstrııalyq aımaq qurý, tereftal qyshqylyn óndirý zaýytyn jáne kóterme-taratý ortalyǵyn salý kózdelgen.

Aýyl sharýashylyǵyn damytý bo­ıynsha 6 jylyjaı, 5 mal bordaqylaý alańy, 3 qus fabrıkasy, balyq ósirýge ar­nalǵan 7 toǵan sharýashylyǵy, sút óńdeý sehtary jáne basqalary salynady. «Ha­lyqtyń ómir súrý sapasyn arttyrý maqsatynda 228 km elektr jelisin salý, 640 km avtojoldy jóndeý jáne qaıta ja­ńartý, 13 eldi mekendi gazben jáne sýmen qamtamasyz etý, 6 uńǵymany jáne «Taı­soıǵan-Mııaly» magıstraldy sý qu­byryn salý jáne taǵy basqa jobalar iske asyrylady», dedi Á.Qýantyrov.

Densaýlyq saqtaý salasynda 2 emha­na men psıhıkalyq densaýlyq orta­lyǵyn, 9 alǵashqy medısınalyq-sanı­tarlyq kómek nysanyn jáne ońaltý ortalyǵyn salý kózdelgen. Úsh aýysymdy jáne apatty mektepterdi joıý jáne oqýshy oryndarynyń tapshylyǵyn azaıtý maqsatynda 48 mektep salynady. Jospardy iske asyrý qorytyndylary boıynsha 2025 jylǵa qaraı ónerkásip kólemi 35%-ǵa artady, halyqty sýmen qamtý 100% qamtamasyz etiledi, jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesi 95%-ǵa deıin jetedi, 3,5 mln sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kútilýde.

Mańǵystaý oblysyn damytýdyń ózektilendirilgen keshendi jospary jalpy qarjylandyrý kólemi 2,1 trln teńgeni quraıtyn 226 is-sharadan turady, onyń ishin­de respýblıkalyq bıýdjet – 375,2 mlrd teńge, jergilikti bıýdjet – 118 mlrd teńge, jeke ınvestısııalar – 1,6 trln teńge.

О́nerkásip salasynda «Dýnga» ken ornyn ıgerýdiń úshinshi fazasyn iske asyrý, Aqtaý qalasynda munaı-hımııa keshenin salý (3-kezeń) jáne basqa da is-sharalar josparlanǵan. Agroónerkásiptik kesheni salalarynda 25 ınvestısııalyq jobany iske asyrý jáne balyq sharýashylyǵy óniminiń ónimdiligi men sapasyn arttyrýdy sýbsıdııalaý, sondaı-aq asyl tuqymdy balyq sharýashylyǵyn damytý josparlanýda. Týrızm salasynda 14 nysannyń qurylysy kózdelgen. Sonymen qatar
1 060 km jergilikti mańyzy bar avtojol­dar­­dy, 88 km elektr jelilerin, 116 km jy­­­lý jelilerin salý jáne jóndeý, son­daı-aq tushylandyrý zaýyttary men qon­­dyr­­ǵylarynyń 9 jobasyn salý kóz­delgen.

Áleýmettik salany damytý sheń­berinde aýdandyq ortalyq aýrýhana, 24 mektep jáne 11 japsarlas qurylys salý, 5 kolledjdi jabdyqtarmen ja­raq­tandyrý jáne taǵy basqa da ju­mystar qarastyrylǵan. «Júrgizilgen jumystardyń nátıjesinde Mańǵystaý oblysynda ónerkásip kólemi 28%-ǵa, týrıster aǵyny 4,6 esege artady, jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesi 100%-ǵa jetedi jáne 4 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi», dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri. Jalpy, keshendi josparlardy iske asyrý batys óńirler ekonomıkasynyń ósý qarqynyn ulǵaıtýǵa múmkindik beredi, jeke ınves­tısııalar aǵynyna serpin beredi jáne halyqtyń ómir súrý sapasy men ál-aýqatyn arttyrýdy qamtamasyz etedi. Aıtalyq, 2025 jylǵa qaraı tórt óńir boıynsha shamamen 13 trln teńge jeke ınvestısııalar tartý, 175 myńǵa jýyq jańa jumys oryndaryn qurý kózdelgen.

Atyraý oblysynyń ákimi Mahambet Dosmuhambetov atap ótkendeı, jalpy, Keshendi jospardyń naqtylanǵan jobasy UEM jáne barlyq ortalyq memlekettik organdarmen kelisildi. Keshendi jospar jobasy jalpy somasy 8,9 trln teńgeni quraıtyn 185 is-sharany qamtyp otyr. Nátıjesinde, respýblıkalyq bıýdjetten 535,8 mlrd teńge, jergilikti bıýdjetten 112,6 mlrd teńge, basqa qarajat kózderinen 8,3 trln teńge, memleket-jekemenshik áriptestik aıasynda 14,3 mlrd teńge qarastyrý josparlanýda. «185 is-shara 15 baǵytta júzege asyrylady. Atap aıtqanda, ekonomıkalyq damý baǵyty boıynsha: ónerkásip, aýyl jáne balyq sharýashylyǵy, týrızm, kásipkerlikti damytý salalarynda 8 trln teńge kóleminde 78 is-sharany iske asyrý qolǵa alynady. Jalpy quny 728,8 mlrd teńgeni quraıtyn 66 is-shara turǵyn úı, sý, gaz, elektrmen jabdyqtaý jáne transporttyq ınfraqurylym men ekologııa máselelerin sheshýge baǵyttalǵan», dedi oblys ákimi.

Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Ora­zalınniń aıtýynsha, Memleket bas­shy­­synyń tapsyrmasyna sáıkes Aqtó­be oblysynyń áleýmettik-ekono­mı­ka­lyq damýynyń 2022-2025 jyldarǵa ar­nalǵan keshendi josparynyń jobasy ózektendirildi. Keshendi jospar jalpy somasy shamamen 1,7 trln teńge bolatyn 6 baǵyt boıynsha 92 tarmaqty iske asyrýdy kózdeıdi. «Keshendi jospardyń jańa jobasyna halyqtyń áleýmettik osal toptary men kópbalaly otbasylar úshin turǵyn úı salý, densaýlyq saq­taý nysandarynyń qurylysy jáne bilim berý nysandaryn jańǵyrtý sııaq­ty áleýmettik mańyzy bar jobalar qosyl­dy», dedi O.Orazalın.

Mańǵystaý oblysynda jospardyń qalaı júzege asyrylyp jatqany týraly óńir ákimi Nurlan Noǵaev aıtyp berdi. «Búgingi tańda bar sharalardy tezirek iske asyrý jáne atqarylatyn jumystardyń nátı­jesinde óńirdegi qoǵamdyq-saıası ahýal­dyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin qoldanystaǵy keshendi jospar ózekten­dirildi. О́zektendirilgen keshendi jos­par 226 is-sharany qamtıdy, onyń ishinde ekonomıkany damytý aıasynda 96, turǵyn úı jáne ınfraqurylym boıynsha 54, áleýmettik sala jáne ekologııada 63 já­ne azamattyq qorǵanysty qamtamasyz etý­de 13 is-shara qarastyrylǵan. Jos­par­lan­ǵan is-sharalardy júzege asyrýdyń nátı­jesinde shamamen 55 myń jumys orny qurylady dep kútiledi», dedi N.Noǵaev.

Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ǵalı Esqalıev óńirdi damytý jospary týraly baıandady. Batys Qazaqstan oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi jospary 116 is-sharany qamtıdy, olardy iske asyrý úshin shamamen 2,6 trln teńge qajet. Atalǵan qarajattyń 80%-ǵa jýyǵyn jeke bıznes esebinen jáne memleket-jekemenshik áriptestik tetigi arqyly tartý kózdelgen. Osyndaı aýqymdy ınvestısııa kólemin tartý úshin óńirdi damytýdyń keshendi josparynda kórsetilgen memlekettik qoldaý qajet. «Tikeleı bıýdjettik ınvestısııalardan basqa, óńir úshin mańyzdy taýarlyq gazben qamtamasyz etý tárizdi máselelerdi atap ótkim keledi. Batys Qazaqstan oblysy Qazaqstanǵa taýarlyq gazdyń iri jetkizýshisi bolyp tabylǵanymen, bizdiń kóptegen áleýetti ınvestısııalyq jobalarymyz gazben jabdyqtaýǵa tehnıkalyq sharttardy alýdan bas tartqandyqtan iske asyryla bermeıdi» dedi Ǵ.Esqalıev.

Máseleni Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov qorytyndylady. «Josparlar ekonomıkanyń jekelegen salalaryn damytýǵa ǵana emes, sondaı-aq sapaly sýmen qamtamasyz etý, bilim berý men densaýlyq saqtaýdyń qoljetimdi bolýy, jańa jumys oryndaryn qurý sııaqty mańyzdy máselelerdi sheshýge baǵyttalýy tıis», dedi ol.

Qujattarda negizinen bıýdjetten tys qarajatty – kvazımemlekettik sektor men jeke ınvestorlardyń qarajatyn tartýǵa basymdyq berilip otyr. «Eń bastysy, óńir halqy oń ózgeristerdi barynsha sezinýi tıis, bolashaqqa senimmen qarap, jumys istep, tabys taýyp, ózderiniń bıznesterin damytyp, jaqsy emdelip, sapaly bilim alýy qajet. Halyqtyń turmys sapasyn aıtarlyqtaı jaqsartý úshin barlyq múmkindikterdi paıdalanǵan jón», dedi Á.Smaıylov.

Sońǵy jańalyqtar

Almatynyń 199 turǵyny koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 16:43

Úkimette KQK-daǵy jaǵdaı talqylandy

Úkimet • Búgin, 14:40

Nur-Sultan «sary» aımaqqa ótýi múmkin

Koronavırýs • Búgin, 14:10

OPEK-tiń bas hatshysy kóz jumdy

Álem • Búgin, 13:59

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Uqsas jańalyqtar