Qoǵam • 02 Aqpan, 2022

Tyshqan kemirgen attestat

75 ret kórsetildi

Akademık Serik Qırabaevtyń ǵylymdaǵy qaıratkerligi men qajyry qandaı qarymdy bolsa, ómirdegi aqsúıek bolmysy men adamdyq qasıeti de boıyndaǵy tektiligimen tamasha qabysyp jatatyn. Búginde ótken shaqtyń enshisine buıyrǵan ol estelikter jyldar alǵa jyljyǵan sa­ıyn qundylyǵyn arttyryp, taǵylymymen áli de talaı býynnyń tanym kókjıegin keńeıtýge qyzmet eteri haq.

Osydan birneshe jyl buryn sondaı bir jarqyn sáttiń kýási bolý baqyty buıyrǵan bizge akademık ǵylym jolynyń qıyndyǵy men qyzyǵynan bólek, balalyq shaǵynyń da bal sátterin rııasyz áńgimelep bergen edi. Taspada qalǵan dana daýys ıesiniń sonda erekshe shabyttanyp otyryp aıtqany – tyshqan kemirgen attestat jaıy.

Mektep bitirgennen keıin tur­mys jaǵdaıyna baılanysty ara­ǵa birshama ýaqyt salyp baryp Qara­ǵandydan arman qýyp Almatyǵa kelgen jas talapker oqýǵa qujat tapsyraıyn dep sómkesin ashsa, mektep baǵdarlamasyn taýysqanyn rastaıtyn qujatyn tyshqan kemirip ketkenin kóredi. Á degende ne isterin bilmeı sharasyz kúıge túsken jas jigit aqyry julym-julymy shyqqan bir japyraq qaǵazdy qysyla-qymty­ryla qabyldaý bólimine usynady.

«Oqýǵa qujat tapsyrýǵa kelgen ol sát áli esimde. Men mektepti 1943 jyly bitirdim. Kitaptar salynǵan chemodanymdy bir apaıdyń úıine tastap edim, sodan 1947 jylǵa deıin otbasynyń jaǵdaılarymen oqýǵa tapsyrmaı júrip qaldym. Sómkem sol boıy apaıdikinde qala berdi. Endi oqýǵa baramyn degen kezim­de qujattarymdy izdesem, attes­ta­tym­nyń búktelgen qal­pyndaǵy bir buryshyn tyshqan kemirip jep qoıypty. Biraq baqytyma oraı jazýlary óshpepti. Sol tyshqan kemirgen attestatpen ıns­tıtýtqa keldim ǵoı. Ol kezde emtıhan tapsyrtpaıtyn. Soǵystan keıingi kez, balalar jetpeıdi. Talapkerlerdi qabyldap otyrǵan ustazym qujattarymdy kórip: «Baǵań jaqsy eken. Qaraǵym-aý, alaıda, myna attestatqa ne bolǵan?» dedi. Bolǵan jaıdy ustazyma qaz-qalpynda baıandap berdim. Sonda aǵaı jarqyldaı kúlip alyp, shetine «zachıslıt» dep jazyp berdi. Mine, tyshqan kemirgen attestatpen osylaı oqýǵa qabyldandym (kúlip aldy). Sodan qaıbir jyly kemirilgen kýáligim esime túsip, «estelik qoı, úıde jatsyn» – dep, QazPI-diń muraǵatynan alyp aldym. Attestat qazir jeke muraǵatymda. Ol da zamannyń bir kórinisi ǵoı. Biraq ony endi ókinish esebinde aıtqan eshteńem joq. Jalpy men ómirime, taǵdyryma rıza adammyn» dep maıyn tamyzyp áńgimelep berip edi sonda akademıktiń ózi.

Iá, tyshqan kemirgen attestatpen-aq oqýǵa qabyldanyp, bilimniń jiligin shaǵyp, maıyn ishken talapker óziniń tynymsyz izdenis pen zerektiginiń arqasynda ǵylymnyń dańǵyl jolyna túsip, qazaq ádebıettanýynyń tutas bir dáýirin jasaǵan ańyz tulǵaǵa aınaldy. О́zi ǵana emes, ómirlik serigi ataqty ǵalym, akademık Álııa Beısenova ekeýi qanattasa júrip ulttyq ǵylymdy ushpaqqa shyǵarýda ólsheýsiz ter tókti. Bilim men ǵylym tabystyrǵan qos aka­demıktiń ǵylym salasyndaǵy jetistigi ǵana emes, jetpis jyldan asa qol ustasyp ótkizgen ǵıbratty ǵumyry, eskirmegen mahabbat hıkaıasynyń da keler urpaqqa berer taǵylymy mol. Sol saparymyzda qos akademıkpen órbigen suhbatymyzdyń az ǵana úzigin qaz-qalpynda qaǵazǵa hám esimizge  túsirip kórdik: 

– Sizderdiń sezimderińizdiń turaq­tanýyna hat jazysý úlken yqpal etken deıdi...

Serik ata: – Biz hat jazysaıyq dep arnaıy jazysqanymyz joq. Alǵash tanysyp júrgen kezimizde Álııa densaýlyǵyna baılanysty Qyzylordaǵa ketip qaldy. Aǵasy bar edi, bir jyl sonyń qolyna baryp, mektepti sonda oqyp keldi. Sol kezde jazysqan saǵynysh hattarymyz bar. Biz alǵash tanysqannan bir-birimizdi qatty unattyq ta, áý bastan-aq turaqty, taza otbasy bolsaq degen oı boldy. Jeńil-jelpi tanysyp, jigittik ushqalaqtyq jasaýdan aýlaq boldym. Sulý, sypaıy júrip keıde kınoǵa ertip baramyn, qydyramyz. Tipti úılengenge sheıin Álııanyń betinen de súıip kórgen joqpyn. Jańa jylda ol Qyzylordadan kelip, men osynda qarsy alyp, shyǵaryp salǵanda ǵana birinshi ret betinen súıdim. Bir-birimizdi shoshytyp alatyndaı bir úrkek sezimdi basymyzdan ótkerdik. Qolma-qol bolmashy kelispeýshilikten aıyrylysyp ketýge bolar edi, ondaı jaıttar da kezdesedi ǵoı. Biraq biz jolyǵysqannan-aq ár sátimizdi baǵalaýǵa talpyndyq. Sezimimizge selkeý túsirmeı, sol qurmetimizdi osy kúnge deıin syzat túsirmeı saqtap kelemiz.

– Kezinde О́zbekáli Jánibekov: «Bárin qurtqan Sákenniń áni» dep qaǵytyp qaljyńdaıdy eken. Osy bir sózdiń syryn tarqatyp aıtyp berińizdershi?

Álııa apa: (kúlip aldy). – Endi ol, balam, ótken ómir ǵoı. Joǵary oqý ornynda О́zbekáli ekeýmiz qatar oqydyq, birge jumys istedik. Sol stýdenttik jyldary sezimin bildirip júrgende men Seraǵańa turmysqa shyǵyp kettim. Son­daǵy ókpeleri ǵoı. Keıin úlken qyz­metke barǵanda da umytpaı, syrtymnan baqylap: «seni jaqsy kórgen jigit syrtyńnan qamqor bolyp júredi» – dep únemi kúlip aıtyp júretin. Sákenniń áni dep otyrǵany – Seraǵań meniń júregimdi Sákenniń ánderimen jaýlap alǵan. Biz qaýymdasyp ómir súrdik qoı. О́zbekáli degen ult janashyry, el erteńi úshin eren eńbek etken úlken tulǵa edi. 

Ǵumyr boıy sezimderine selkeý túsirmeı ómirde de, ǵylymda da qol ustasyp, qanattasyp birge jasaǵan qos akademıktiń ónegeli ómiri kim-kimge de ónege. Al tyshqan kemirgen attestat – qos ǵalymnyń ǵylym men ómir jolyndaǵy baqytty joldama bolǵany anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar