О́ner • 10 Aqpan, 2022

«Edil men Jaıyq»

732 ret kórsetildi

Edil men Jaıyq... Qazaq eli óbekteı súıgen yrysty qos ózenniń kókteı aǵyp óter ólkesinde týyp-ósken Juban aqynnyń da, Ilıa kompozıtordyń da uly darııalarǵa degen ińkárligi men mahabbaty erekshe bolǵany daýsyz. Al ondaı sheksiz mahabbat jaman án týdyrmasa kerek-ti.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Alaıda qalamnan tógilip túser ár sózge, onyń ishinde ózi jan-júregimen jaz­ǵan án sózine tereń talap-talǵammen qa­raıt­yn kompozıtor osy bir ánge sóz ja­zýǵa kelgende alapat sezimdi aqyndy biraz azapqa salyp qınaǵan da jaıy bar. О́zi­niń jan saraıyn kerneı aqqan asqaq ánge laıyqty patetıkalyq rýhtaǵy sóz tabý kompozıtorǵa da, sazger qalaǵandaı án mátinin jazý aqynǵa da ońaı tımegenin Ilıa Jaqanov aǵamyzdyń da óz aýzynan talaı estigenimiz bar.

Án avtorynyń aıtýynsha, Juban Mol­daǵalıev jazǵan bir emes, birneshe óleń nusqasy kompozıtor kóńilinen shyq­paı, al rýhty aqynnyń aýzyna týyndy ajaryn ashyp, mazmunyn tereńdete túser laıyqty sóz túspeı, qos talant­ty biraz sergeldeńge salypty. «Edil-Jaıyq» áni­­ne jazǵan birneshe óleń nusqasy I.Ja­­qanov jaǵynan jaqtyrylmaı, keıin qaı­tarylǵandaǵy Juban aqynnyń ashýyn, aqynǵa tán adýyndylyǵyn Ilıa aǵaı shyńdalǵan sheberlikpen bylaı baıan­daıdy. Osy bir áńgimeden bir ánniń shyǵý tarıhy ǵana emes, tek jyryn ǵana oqyp eseıgen bizge Jubandaı aqynnyń múldem beımaǵlum, jańa portreti de ashylady.

– «Edil men Jaıyq» áni meni aı­ryq­sha tolqytty. Kóńil túkpirinde kes­telenip turyp alǵan án qaıyrmasy erek­she bir mátinge suranyp-aq tur. Al ony kez kelgen adam jaza almaıdy. «Edil men Jaıyqty» tek qos ózenniń qadirin jete uǵynyp, tabıǵatyn tereń túsinetin aqyn jazýy kerek dep sheshtim. Oıyma birden «Men – qazaqpyn!» degen rýhty óleń týdyrǵan Juban oraldy. Oılanbastan aqynnyń úıin betke aldym. Mán-jaıdy baıandap aıttym. Osydan keıin aqynmen birneshe márte kezdesip te án sózine qatysty ortaq mámilege kele almadyq. Oıymyz bir arnada túıispeı qoıdy. Ánge sóz jazýdaǵy bul mashaqat aqyndy da ábden qajytty. Sońynda tipti ashýlanýǵa da alyp keldi. Biraq men qaıtpadym. О́ıtkeni «Edil men Jaıyq» qalaı da týýy kerek edi...

Erteńinde Jubannyń úıine taǵy keldim. Juban ádettegisindeı zalda qarsy aldy. Ústinde aqsarǵysh kóılek, kók djınsy shortıkpen otyr. Ornynan túregelgende Sháken Aımanov oınaıtyn Petrýchchıodaı sondaı sáýletti kórindi. Qandaı sulý kelbet! Iri tulǵa! Kesek bitim!

– Dachadan kelgen betim, Ilıa... taǵy bir túri... mine, oqyshy... ne ándetip aıt, dep Juban maǵan eki bet qaǵazdy ustata berdi.

Bir bette bir shýmaq. Oıdaqtata jazypty. Eki bet qaǵaz eki qolymda. Kózim kóredi, kórmeıdi. Máńgirip turmyn. Juban:

– Qalaı? – dedi tesile qarap.

Men basymdy shaıqadym. Juban meniń qolymdaǵy eki bet qaǵazdy julyp aldy da, ony ortasynan qaq aıyryp, ýmajdap:

– Seniń... seniń... bul jibergen ýaqy­tym... men... men... eki poema jazyp tas­taıtyn edim. Saǵan ánińe... Ilıa, eshýa­qytta óleń jaqpaıdy. Boldy. Jetedi áýreń! – dep shart ete qaldy.

Sóıtti de zaldyń ortasynda turǵan stoldy aınalyp, úıge syımaı doldana búlinip, ash býradaı burqyldady.

– Bul ne degen án? – dep qolyn sermegende oń qoly ıyǵymdy qaǵyp ótti.

– Endi jynǵa tıme!

Ne deýge bolady? Únsiz tyndym.

Juban entige toqtap, oqys kúlip jiberdi. Eki beti órtteı dýyldady. Basym shyńyldap ketti.

Sol sátte... zaldyń esigi ashylyńqy­rap tur eken, Sofıa jeńgeı óziniń sy­nyq, bııazy qalpymen: – Jubaǵa, Ilıa shaı ishsin de! – dedi. – E, ishse ishsin! – dep Juban gúr ete tústi. Shaı ústinde Juban ekeýmiz dúrdıisip, ishteı arbasyp, til qatysqan joqpyz. Bir-aq kese shaı ishtim. Sofıa jeńgeı kóziniń astymen maǵan qıylyp, aıap qaraıdy. Juban siresip, syrtyn berer emes. Men úıden shyǵarda ornynan qozǵalǵan da joq.

Jolda tramvaımen ızeńdep bir sa­ǵatta on birinshi shaǵyn aýdandaǵy úıi­me jettim. Úıge kire bergenim sol edi, tele­fon shyldyrlady: – Allo... allo... bul... bul Ilıanyń úıi me? – deıdi bir tutyqqan daýys. – Iá... ıá... – deımin.

– Men Juban... á, sen Ilıasyń ba? Amansyń ba?

– Úıińizde jańa ǵana bolyp edim ǵoı, Jubaǵa, dedim eriksiz jymıyp, aıta berińiz... qulaǵym sizde, Jubaǵa...

– Men jańa sen ketken soń... taǵy bir nusqasyn jazdym. Tyńda.

Baǵanaǵy shataqtan júregim uıyp turyp: – Oqyńyz, dedim tunjyraı túıilip.

Juban óziniń sańqyldap, daýyldap ketetin mánerine baspaı, sondaı jyly, názik, móldir lırızmmen:

Qulpyrady dala, gúldeıdi orman,

Emizedi egiz Edil men Jaıyq.

Aq shaǵala aıdyn, aqtalǵan arman,

Terbeledi keme, oınaıdy qaıyq.

A-a-a, aǵady shalqyp,

Aqqýlary qalqyp,

Edil men Jaıyq!

Shyrqalady ánder, jan júrek ińkár,

Sylqyldaıdy sulý Edil men Jaıyq.

Áýeleıdi adam, samǵaıdy suńqar,

Shyǵandarǵa, shyńǵa qanatyn jaıyp!

Ataqty «Edil-Jaıyq» áni osylaı ómirge kelip edi. Kópten beri kúttirip, úzdiktirip úzildirgen án mátini oqylyp bolǵannan keıingi sezimin avtor «Edil men Jaıyq» atty essesinde bylaı sýretteıdi:

«Sóz oqylyp bitti.

– Ilıa...

– Jubaǵa!

– Qalaı, aınalaıyn?

– Bizdiń ata-babalarymyzǵa... búgin­gi... keleshek urpaqqa saltanatty ómir tóri bolǵan Edil men Jaıyq osy, Juba­ǵa! Men kórgen ǵajaıyp kartına – Edil men Jaıyqtyń kelbeti, onyń úni osy, Jubaǵa!

– O... o... oı... oı, aı... aına-l... laıyn! Endi ándi oryndata beresiń ǵoı, á!?.

– Iá, Jubaǵa.

– O, umytyp barady ekem, men ári oılanyp, beri oılanyp, taba almadym.

– Neni, Jubaǵa?

– Qaıyrmany. Iá, ıá, solaı boldy. О́z qaıyrmań qala bersin. Ony qı maǵan. Men de qýana:

– Iá, ıá, dep bas ızeı berdim...».

Mine, áıgili án osylaı ómirge kelip edi. Keıin «Edil-Jaıyqty» dańqty dırıjer Anatolıı Molodov basqarǵan hor kapellasy shalqytqanda, ándi estip erekshe tebirengen Juban Moldaǵa­lıev­tiń «Myna ánmen sen, Ilıa, talaı jerge barasyń. Rýhy zor án eken!» dep bergen baǵasy da án qudiretiniń rýhty qýatyn aıqyn ashyp berip turǵandaı. Bul – bir kezderi ánniń sózin jazý barysynda «Saǵan eshýaqytta óleń jaqpaıdy eken, Ilıa» dep qaǵazdy ýmajdaı laqty­ryp, ashýǵa erik bergen aqynnyń qýatty ánge degen sheksiz iltıpaty, kompozıtor ta­lantyna degen qurmet, rızashylyǵy edi.

Al aıtýly ándi alǵash tyńdaǵan sátte kerbez kompozıtor Sydyq Muhamed­janov: «Men «Ǵasyrlar úni» oratorııa­ma «Elim-aıdy» negiz etip alǵan edim. Oratorııany ustap turǵan da osy án. Al sen «Edil-Jaıyq» arqyly «Elim-aıdaǵy» qaharmandyq muńdy halyq­tyń ańsaýly armany etip patetıkaǵa kóterdiń!» dep tańdaı qaǵady. Shám­shi Qaldaıaqov ta osy ándi Zeınep Qoıshy­baevanyń oryndaýynda tyńdap bolyp: «Moshno! Budan keıin bizge ne qal­dy?» dep tańǵalypty. Erkeǵalı Rahma­dıev bolsa: «Keıingi kezde shyqqan ánderdiń ishindegi eń dúldúli – Ilıanyń «Edil-Jaıyǵy!» dep júrekjardy óz lebizin bildirgen eken. Budan artyq, budan asyryp aıtý bizdiń qolymyzdan kele qoımas.

Sońǵy jańalyqtar

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar