Baqtııar Adamjan: Meniń baǵym – balet

– Baqtııardyń baletpen dos­tyǵy qalaı bastaldy? Ádette, aýyl balasynyń tabıǵatyna bı­den góri kúres jaqyn bolyp jatatyn edi?

– Onyńyz ras. Áý basta men de tórt jyl kúrespen aı­na­lys­­qanmyn. Aǵama erip ba­ryp, daıyn­dyqtarynan qalmaı qa­tysyp júrdim. Tipti jat­tyq­ty­rý­shymyz meniń kúrestegi bo­lashaǵyma zor úmit te artqan. О́ıtkeni denem jumsaq, ıilgish, ıaǵnı plastıkalyq turǵydan óte epti bolatynmyn, qarsylastarym meni jyǵa almaı jantalasatyn. Bir kúni teledıdardan balet týraly baǵdarlamany kórip otyryp ákem maǵan: «Baletke barasyń ba?» dep tosynnan suraq qoıdy. Bizdiń otbasyndaǵy tárbıemiz solaı boldy ma, ata-ananyń aıtqa­nyna qarsy kelmeıtinbiz, sol kisilerdiń aıtqany buljymas zań­daı kórinetin. Ol kezde balamyz ǵoı, boıdaǵy qabiletimiz ózimizden góri sol áke-sheshemizge aıqynyraq kórinetini anyq edi.

– Sóıtip, áke tilegin oılanbastan qup aldyńyz...

– Bilesiz be, bala kúnimde bo­la­shaǵym baletpen baılanys­ty bo­lady dep tipti elestetip te kór­gen emespin. Aýyldyń ba­la­­sy balet degendi qaıdan bil­sin?! Biraq ákemniń aıtqany bolyp, sol jyly Almatydaǵy A.Seleznev atyndaǵy horeografııa ýchılıshesine oqýǵa tapsyryp, qabyldandym. Sóıtip, aýyldaǵy alańsyz, jaıbaraqat júrgen ómirime túbegeıli ózgeris enip, taǵdyrym bı ónerine baılandy. Shynyn aıtý kerek, oqý­ǵa túskennen keıin eki jyldaı ne istep júrgenimdi ózim tú­sin­bedim. Tek ustazdarymnyń aıtqanyn buljytpaı ǵana oryn­dap, barynsha ol kisilerdiń kó­zine kórinbeýge tyrysatynmyn. Solaı bola tursa da meniń boıymdaǵy jaqsy qasıettiń biri ózimdi qamshylaı alýym dep oılaımyn. «Qansha qınalsa da, tapsyrmany oryndaý basqalardyń qolynan kelip jatyr ǵoı. Men nege álsizdik tanytýym kerek?» dep janymdy salyp daıyndal­dym. Áke-sheshem aýylda bol­ǵandyqtan, 8 jyl ınternatta turdym. Jataqhanamyz tórtinshi qabatta bolatyn. Sabaqtyń aýyr bolǵandyǵy sonshalyq, bul­­shyq etimiz, tula boıymyz tutas aýyryp, bólmemizge ázer kóteriletinbiz. Ákem tótenshe jaǵ­daı qyzmetiniń, anam muǵa­lim bolǵannan keıin de shyǵar, men ýchılısheniń tártibine ákem­niń aıtqanyndaı baǵynyp, ustaz­dardy anamdaı qurmet tuttym. О́ıtkeni anamnyń mekteptegi ju­my­synyń qandaı qıyn ekenin esimizdi bilgeli kórip, sezip óstik. Sondyqtan da men úshin ustazdyń jumysy – uly eńbek.

– О́ner jolynda kimderden sabaq aldyńyz?

– Balet ónerindegi alǵash­qy ustazdarym – Farıda Asylbek­qyzy men Názıra Sár­senbaıqyzy Abdýllına, odan keıin Qazaq mádenıetiniń qaıratkeri Ahmet Ǵalıuly Búrkitbaev aǵamyzdan tálim aldym. Ol kisiniń aıryq­sha stıli basqalardan daralap tu­ra­tyn. Bolmysy da, tulǵasy da erekshe adam. Aıaqtary da oq­taýdaı túzý edi. Al attyń jalynda ósken qazaq balalarynyń bárine ortaq erekshelik – aıaqta­ry qısyq bolatyn. Sony túze­temin dep aǵaıymyz túrli jat­ty­ǵý jasatatyn. Bizge únemi: «Aıaq­taryń menikindeı bolǵansha jattyǵasyńdar» dep ázildeıtin. Biraq, baqytyma oraı, ol jaǵynan men asa qatty qınala qoımadym, óıtkeni aıaǵym túzý boldy. Ahmet Ǵalıulynyń danalyǵy sol – shákirtterine aıryqsha qamqor bola otyryp, úlken maqsattarǵa umtyldyratyn. Qıyndyqtan qash­­paýǵa, kerisinshe ony jeńip shy­­­ǵýǵa shyńdaıtyn. Sonyń ar­qa­­­­sy bolsa kerek, búginde teatr sahnasynda kóptegen qıyn par­­­tııany qınalmaı oryndap júr­min dep aıta alamyn. Jal­py, ustazymyzdy bir sózben aıt­­qanda, ázili men qataldyǵy jarasqan jan der edim. Ol ki­si­ge aıryqsha rızamyn jáne qa­ryzdarmyn. Keıin «Astana Opera» teatryna kelip, álemdik deńgeıdegi balet juldyzy, Re­seıdiń halyq ártisi Altynaı Asylmuratovanyń qamqorlyǵyn kórdim. Meniń baqytym sol – jolymda kezdesken ustazdarymnyń barlyǵy meniń tulǵa bolyp shyńdalýyma erekshe eńbek sińirgen jandar. Sondyqtan da ustazdarymnyń bárine alǵys aıtqym keledi.

– О́ner týabitti qanmen darıdy, bolmasa úzdiksiz eńbek­pen keledi dep jatady. Siz qaı topqa jatasyz?

– Men ózi Almaty oblysynyń Kerbulaq aýdany, Saryózek aýylynda ómirge keldim. Otbasynda tórt aǵaıyndymyz, aldymda aǵam bar. Ákem tótenshe jaǵdaı qyzmetinde, anam matematıka páninen sabaq beredi. Ata-anam ónerde bolmasa da, ónerli kisiler. Ákem gıtarada oınap, táp-táýir án salady. Al anam keremet bıleıdi. Ata-tegimde ataqty bıshiler bolmaǵanymen, jalpy ózimniń tabıǵatym, dene bitimim plastıkalyq qımyldaýǵa beıim boldy. Bala kúnimnen óte shıraq jáne tózimdi bolatynmyn. Bulshyq etimniń týabitti jumsaqtyǵy da sahnada sátti óner kórsetýge septesetini anyq. Kóptegen kemshilik keıde osy ereksheliktiń arqasynda kórin­beı keshirilip ketedi. Eń­bek pen tártip te mańyzdy ról oınaıdy. Sońynda osynyń bar­ly­ǵy kelip basqa tireledi ǵoı. Sahnadaǵy árbir áreketińdi túsi­nip, túısine bilý de óte qajet qasıet. Jasalmaı jatyr eken dep damylsyz bıleı bergennen keıde túıtkildiń sheshimi ta­byl­maı jatady. Oılanýǵa sura­natyn sıtýasııalar da kóp bolady sahnada. Keıde týyn­dynyń tabıǵatyn túsinip, logı­ka­lyq tur­ǵydan áreket etý keıip­ker minezindegi jumbaqtyń bar­ly­­ǵyn sheship berýi múmkin. Son­dyqtan baletke minsiz plastıkamen birge mı men bilim de kerek. Menińshe, basyń men deneń tatý bolsa, balette kóp nársege qol jetkizýge bolady.

Jalpy, balet ónerine kelgen adam nemen aınalysyp júrgenin, bul oǵan shyn kerek pe, sonsha ýaqytyn bólip, ómirin arnap, densaýlyǵyn osy ónerge be­rýge kelise me, joq pa – osy ja­ǵyn erterek túsingeni jaqsy. Son­da maqsaty júıeli, baǵyty aıqyn, nátıjesi jemisti bolady. О́ıtkeni baletke balalar tym jastaıynan kelip, neniń nege bastaıtynyn men sekildi alǵa­shynda túsine bermeıdi. Sóıtip, bı óneriniń ishine ene júrip kókeıdegi suraqtaryna jaýap alady. Talmaı ter tógip, aqyryn-aqyryn jetistikteriniń jemisin jegennen keıin shabyt alyp, baletpen birtutas álemge aınalyp ketedi. Jalpy, balet degen – eńbek. Talmaı eń­bek­tene alǵan adam ǵana úlken je­tistikke jetedi. Máselen, biz­de – balette talantty jastar óte kóp. Olardyń jetistikke jetýge de múmkindigi mol. Al ol úshin kóp ter tógý kerek. Eńbek bar jerde jemis te bar. Bul meniń bú­gin­gi jetistigimniń basy ǵana. Izdenis te, jeńis te alda dep senemin. Meniń baǵym – balet.

– Ras, shyǵarmashylyq ómir­­­baıanyńyzǵa zer salsaq, ne­bir kúrdeli klassıkanyń kór­­kin kirgizgenińizge kóz jet­kizýge bolady. Sonyń bir­qa­ta­ryn «As­tana Opera» sahnasy­nan tamashalaý múmkindigi buıyr­­­ǵanyn maqtanysh ete­miz. Baıqaǵanymyz – siz­diń qaı róldi alsańyz da tap­taý­ryn­­men júrýden qa­shyp, úne­mi óz menińizdi, óz erek­­sheli­gińiz­di alyp kelýge umty­la­tyn­­dy­ǵyńyz kóńil­ge qurmet or­nyq­tyrady. Son­dyq­tan bolsa kerek, ár keıip­kerińizdi tamashalaý kórermen retinde qyzyq.

– Rahmet. Men qaı baletke kirispeıin, onyń maǵan deıin oınalǵan nusqalaryn kórmeýge tyrysamyn. О́zimmen ózim qalyp, keıipkerimmen syrlasamyn. «Onyń ornynda bolsam men ne ister edim?» degen saýalǵa ja­ýap izdeımin. Soǵan jaýap tapqan sátten bastap keıipkerimniń minezi ashyla túsedi. О́nerde eshkimdi qaıtalaǵym kelmeıdi. Meniń maqsatym – sahnadaǵy óz súrleýimdi tabý. Qalǵanynyń tóreshisi – kórermen.

– Ásirese áıgili «Parıj Qudaı Anasynyń sobory» ba­letindegi Kvazımodońyz erek­she. Qaıshylyqqa to­ly beı­neniń kiltin dóp tapqan­daısyz...

– Bul partııa ózime de unaı­dy. Kvazımodo – minezge baı keıipker. Sol sebepti de ony je­te­sine jetkizip oryndaý úlken izdenisti hám tózimdi talap etedi. Biraq ról, shyǵarmashylyq degen sonysymen qyzyq qoı. Bul turǵydan kelgende meniń jolym boldy. Endi osy rólimdi álemniń beldi sahnalarynda kórsetsem degen armanym bar. Jaqynda Italııa memleketinen shaqyrtý aldym. Buıyrsa, osy jyldyń shilde aıynda kári qurlyqqa saparǵa attanbaq jos­­parymyz bar. Sol sekildi me­­niń shyǵarmashylyǵymda A.Hachatý­rıannyń «Spartak» ba­le­tiniń orny bólek. Ol jerde men tolyqtaı ashylamyn. Tehnıkalyq jaǵynan bolsyn, akterlik sheberlik turǵysynan bolsyn. Bul balette adamzattyń bárine tán mahabbat, satqyndyq, qaharmandyq syndy túrli emosııalardy kórsetýge bolady. «Spartak» maǵan sonysymen unaıdy. Bul partııany eń alǵash nebári 23 jasymda oryndadym. Keıipkerim ekeýmizdiń jas aıyrmashylyǵymyz aıtarlyqtaı alshaq bolǵannan keıin, onyń ústine Spartaktaı qaharmannyń qatparǵa toly kúrdeli álemin jetkizý biraz sarsańǵa saldy. Ony jasyrmaımyn. Esesine eń­be­gim aqtalyp, balettiń horeo­g­rafy Iýrıı Nıkolaevıch Grı­gorovıchtiń ózinen joǵary baǵa aldym. Bul – men úshin úlken je­tis­tik. Odan artyq baǵanyń qajeti joq edi sol sátte. Áli de solaı.

– Iýrıı Grıgorovıchteı ataq­ty horeograftyń joǵary baǵasyn alý, sóz joq, úlken deń­geı. Taǵy da basqa qandaı teatr mamandarynan alǵan ba­ǵańyz siz úshin erekshe qymbat? Jalpy, maqtaý men ataqqa kóz­­qa­rasyńyz qalaı?

– Shúkir, sahnada saraptaǵan ár beıneme únemi oń baǵa estip kelemin. Bul da bir Allanyń maǵan bergen nyǵmeti bolsa ke­rek. Biraq maqtaý estidim eken dep dandaısyp ketý meniń daǵ­dymda joq. Kerisinshe, ár bı mamanynyń tarapynan berilgen joǵary baǵa – ártis úshin zor jaýapkershilik. Sol bıikten túspeý úshin úzdiksiz eńbek etýdi talap etedi. Maqtaýdy solaı túsinemin. Máselen, meni sahnada «mysyq» degen laqap atpen ataıdy. О́ıtkeni áńgimemizdiń basynda aıtyp ótkenimdeı, meniń denem jumsaq, ıilgish. Plastıkam sahnada dybys shyǵarmaı seki­rýge múmkindik beredi. Osy ja­ǵym mysyqty elestetse kerek. Bul da áriptester, mamandar tarapynan berilgen joǵary baǵa dep bilemin. Al ataqqa mán berip, sonyń sońyna túsip ketýden aýlaqpyn. Árıne, eńbegińe saı marapattalyp turǵan jaqsy. Ol shyǵarmashylyǵyńa jańa serpin, shabyt beredi. Biraq marapattalý úshin óner kórsetýdi qup kórmeımin. Ondaı maqsat aralassa, óner tazalyǵynan aıyrylady. Al óner tazalyǵyn saqtaı alǵan jerde baǵaly.

– Dese de, siz úshin osy kúnge deıin alǵan ataqtaryńyzdyń ishinde eń qymbaty ári mańyz­dysy qaısy?

– 2007 jyly Máskeýde ótken HIII halyqaralyq balet ártisteri men horeograftar baıqaýynan altyn medal alǵanym qymbat. Bul men úshin qıyn syn ári ózimdi úzdik balet ártisi retinde dáleldeýime múmkindik bergen baıqaý boldy. Tórt jylda bir ret uıymdastyrylatyn baı­qaýǵa al­ǵash ret qatysyp, bas júl­de alýym – Máskeýdegi bekzat óner sarap­shylary men jan­kúıer­­lerine Qazaqstan óne­ri­niń qaı deńgeıde ekenin kórsetti, uǵyn­dyrdy dep oılaımyn. Jal­py, qazaqtyń balet óneri artyq bol­masa, eshkimnen kem emes. Ony men nyq senimmen aıta ala­myn. О́ıtkeni qazaq ónerinde ór­leý bar. Máselen, Eýropa elde­­rin­de balet damıtyn shegine je­tip, dál qazir turalap tur. Al Qa­zaq­stannyń baleti damý ústin­de. Jańa qoıylymdarmen birge jańa­lyqtar da ómirge kelýde. Bul balet ónerine jańa tynys pen deń­geı hám tyń baǵyt syılaıtyny anyq.

– «Ártistiń jarty baǵy – sah­nalyq seriktesiniń sheber­ligi» dep jatamyz. Sahnadaǵy úzdik seriktesim dep kimdi atar edińiz?

– Bul jaǵynan meniń jolym bolǵan. Seriktesterimniń qaı-qaısysy da asa talantty. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkerleri – Áıgerim Beke­taeva men Mádına Baspaeva, jaqynda ǵana Aýstralııa elinde birge óner kórsetip qaıtqan Shuǵyla Ádephan da laıyqty seriktes dep senimmen aıta alamyn. Áıtse de, osy jerde bir nárseni qosa aıtqym keledi. Me­niń alańsyz óner kórsetip, turmysty oılamaı sahnada jar­qyrap júrýime jaǵdaı jasap otyrǵan ómirlik serigim, úsh balamnyń anasyna aıtar alǵysym zor. El men jer aralap aılap úıde bolmaıtyn sátter­de shańyraǵymnyń baǵyn shaıqaltpaı, bala-shaǵamdy tárbıelep otyrǵan sol kisiniń de balet ónerinde meniń Baqtııar Adamjan bolyp qalyptasýyma sińirgen eńbegi eresen.

– Ádette klassıkalyq óner, onyń ishinde opera men balet árt­isteriniń kópshiligi, tipti bar­lyǵy derlik qazaq tili­ne shor­qaq. Shynyn aıtaıyn, ti­lińizdiń jatyqtyǵyna tańǵa­lyp otyrmyn.

– Bala kúnimizden ákemiz ben anamyzdyń qulaǵymyzǵa quıyp, boıymyzǵa sińirgen tárbıesi bul. Ákem: «Ultyńdy súı, bireýdiń ala jibin attama», dep únemi aıtyp otyratyn. Aıtyp qana qoımaı, ózi de adal ómir keshti. Ákem qataldyǵymen qosa, óte ádil kisi. Talaı jyl basshylyqta bolyp, joǵary laýazymdy qyzmetter atqarsa da, biz otbasymyzda óte qarapaıym ómir súrdik. Ol kisi bizdiń eń áýeli jaqsy adam bolyp ósýimizge kúsh saldy. Odan keıingi talaby – ultqa, qazaqqa adal qyzmet etý. Sol qasıet pen tárbıe erjetip, tulǵa bolyp qalyptasý jolymda da qun­dy­lyǵyn tıtteı báseńsitken joq. Men ózge tilderde de taza sóı­leımin. Negizinen qazaq tilinde sóıleýge tyrysamyn. Basqadan ereksheleneıin nemese bireýge unaıynshy degennen emes, jaı ǵana bul – meniń tabıǵatym.

– Sizdiń uǵymda ultqa qyz­met etý degen ne?

– Qaı salada qyzmet qylsań da, sol arqyly elińniń órkendeýine úles qosý, paıdańdy tıgizý. Bastysy qazaqy tabıǵatyńdy joǵaltpaý, tamyryńnan alys­tamaý. Áli esimde, 2013 jy­ly «Astana Opera» teatry ashyl­ǵanda oqý bitirip, eń­bek jolymdy endi bastaǵan Al­matydaǵy Abaı atyndaǵy Qa­zaq ulttyq opera jáne balet teatrynan óz erkimmen jumystan shyǵyp, elordaǵa qonys aýdardym. Jańa teatrǵa jumysqa qabyldandym. Ondaǵy maqsatym – jańa teatr­men birge jas astananyń rýhanı damýyna, bas qalanyń kórermenin tárbıeleýge atsalysý ári jas teatrmen, jas shaharmen birge ózim de qalyptasyp, damyǵym keldi. Sondyqtan da aldyma úlken murattar qoıdym. Shúkir, birtindep barlyǵy oryndalyp kele jatyr. Shyǵarmashylyq turǵydan teatr ujymy barlyq jaǵdaıdy jasap, kordebaletten bastap, «Astana Operanyń» bas solısine deıin satylap kóterildim. Memleketimizdiń qol­daýymen balet trýppasynyń kórkemdik jetekshisi, ustazymyz Altynaı Asylmuratova da jas­tardyń sahnada erkin óner týdyryp, ulttyq balet óneriniń shetelderde nasıhattalýyna bar jaǵdaıdy jasap berdi. Sonyń arqasynda qazaq ónerin jahanǵa tanytyp júrmiz. Máse­len, búginde men álem boıynsha suran­ysqa ıe balet ártisteriniń qataryndamyn. Aı saıyn she­teldiń úzdik teatr­larynan shaqyrtý alyp, óner kórsetip qaıtamyn. Tipti barlyq jaǵdaıdy jasap, túbegeıli jumys isteýge shaqyratyn teatrlar da óte kóp. Biraq meniń maqsatym – shetelde turý, jaǵdaıymdy j­a­saý emes, elde júrip qazaq óne­­­ri­­niń mereıin asqaqtatý, ult­tyq ónerimizdi jahanǵa tanytý, Qazaqstandaǵy balet óneriniń esh­bir elden artyq bolmasa, kem emes ekenin dáleldeý, naqty is­pen kórsetý. Bizdiń jat elderge jasaǵan árbir óner saparymyz – úlken jaýapkershilik. Ol jaqqa biz ózimizben birge elimizdiń abyroıyn qosa arqalap baramyz. Sol sebepti qaı jaǵynan da álsizdik tanytyp, nashar óner kórsetýge haqymyz joq. Qaıda júrsek te Qazaqstandy aýzymyzdan tastamaımyz. Onyń bári ne úshin? О́ıtkeni Otanymyz bizdi, biz Otanymyzdy súıemiz. Al týǵan elge degen mahabbat, meniń tú­sinigimde, eń áýeli týǵan tilden, Otanǵa degen qurmetten bastalýy kerek.

Meni qýantatyny – bas qa­la­myzdyń jastarynyń balet ónerine degen aıryqsha qyzy­ǵýshylyǵy. Máselen, Almatynyń kórermenderi negizinen úlken kisiler, ónerdi tereń túsinetin adamdar bolsa, astanada keri­sinshe jastar baletti erekshe jaqsy kórip, únemi pikirin bil­dirip, rızashylyqtaryn jetkizip jatady. Qazirdiń ózinde bizdiń oınaýymyzdy kútip, arnaıy soǵan kelip tamashalaıtyn turaqty kórer­menderimiz qalyptasty. Bir qoıylymdy birneshe márte kórip, taldaı alatyn saýatty kórý­shi­lerimizdiń bary shyn qýantady, shabyt syılaıdy. Al óner adamy retinde men sol kóremenderimmen qazaq tilinde tildesip, túsinise alsam, adam retinde de, ártis retinde de shyn baqytty bolǵanym.

– Balet – qarapaıym kórer­men úshin jumbaq álem. Sahnada sulý óner týdyryp júrgen ba­let ártisteriniń ómir súrý qa­lyby tipti qyzyq. Baq­tııar Adamjannyń bir kúndik kún tártibimen bólisińizshi.

– Bizde ózgelerden erekshe­lenetin aıtarlyqtaı kún tártibi joq. Basty ereksheligimiz, bálkim, kóp jattyǵyp, sahnada kúni-túni ter tógetindigimizde shyǵar. Jeke óz basym eshqandaı dıeta ustamaımyn. Tamaqtyń bar­lyq túrine, ásirese et pen qymyz­ǵa shekteý qoımaımyn. Artyq salmaq qosyp alamyn degen qaýip bolmaıdy. О́ıtkeni jumsaǵan energııanyń ornyn mindetti túrde toltyryp otyrý kerek. Ol tamaq qazy-qarta, jal-jaıa syndy qazaqy qunarly astan bolsa, tipti jaqsy. Al qımyl az bolǵan kúnderde tábet te bolmaıdy. О́ıtkeni tabıǵı turǵyda aǵzanyń óz tártibi bar. Soǵan baǵynamyz.

– Sol salanyń ishinde júr­gen mamansyz, balet ónerinde búginde túıtkili sheshilmegen qan­daı másele bar?

 – Balet ártisterine ortaq sheshilmegen máseleniń biri –  densaýlyǵy.

О́zderińiz biletindeı, balet óneri qaýipti. Biz jeńil ja­ra­qattar alǵanda olardy óz ese­bimizden emdetýge tyrysamyz. Al eger úlken jaraqat alyp qalsaq, onda álbette shyǵyndarymyzdy óteýge memleket kómektesedi. De­g­en­men de, jeńil jaraqat al­ǵanda da, aýyr jaraqat alǵanda da tegin emdelip shyǵýǵa jaǵdaı jasalsa degen tilegimiz bar. Sol ýaqytta biz de alańsyz óneri­mizdi halqymyzǵa arnaı beremiz. Bastysy, elimiz aman bolyp, ónerimiz órleı bersin!

– Áńgimeńizge rahmet.