О́ner • 21 Aqpan, 2022

Bulbuldyń jumbaǵy

440 ret kórsetildi

Opera teatrynyń ishi. Saltanaty kelisken sándi saraıdyń baspaldaqtaryn ásem tóplıiniń ókshesimen tyq-tyq etkizip, erkeleı basyp Ánshi túsip keledi.

Repetısııadan shyqqan beti. Búgin kóńil kúıi tipti erekshe. Álemniń nebir eline baryp, ónerimen tyńdarmanyn talaı tańdaı qaqqyzyp júrse de, aldaǵy Qytaı eline jasamaq gastroldik saparyn oılasa, aıryqsha shabyt qushaǵyna enetini bar. О́ıtkeni ánshi úshin bul sapardyń jóni bólek...

Teatrdyń tómengi qabatynda ózin taǵatsyzdana kútip turǵan súıikti jary hám óneriniń úlken jankúıeri Qanabek te Kúláshtiń osynaý kóńil kúıine saı ony asa zor qurmetpen qarsy aldy. «Sen meniń bulbulymsyń» dedi mańdaıynan emirene ıiskep.

–   Qashan keldiń? Daıyndyǵymyzdy estidiń be? dedi erkeleı.

– Árıne, sen «Bulbulǵa» salǵanda dúnıe erekshe qulpyryp ketedi emes pe?! Suńǵyla Hamıdı seniń názik tabıǵatyń men ún múmkindigińdi qalaı tap basyp tanyǵan?! Tyńdaǵan saıyn tańdanamyn!

–   Qana, aıtshy, osy bulbuldar jylaı ma?..

–   J... Jylamaıdy. Saıraıdy, Kúleke!..

Teatrdan bastalǵan jol

Boıjetkenniń ónerge degen aıryqsha ińkárligin aınala­syn­daǵylardyń barlyǵy bilge­nimen, onyń jaqyndarynyń ortasynda ǵana syrnaıǵa qosylyp, jasqana shyrqar jaǵymdy úni bolashaq­ta kúlli adamzattyń júregin ter­bep, «Qazaqtyń bul­buly» atan­­dyratynyn ol kezde eshkim bilmegen, durysy oǵan senbegen. О́zge túgil Kúláshtiń ózine de bul ertegiler elindegi qııal-ǵa­­jaıyptaı kórinetin. Áıtse de, súıkimdi arý júrek túkpirindegi eń aıaýly armanyna bir sát te satqyndyq jasap kórmegen.

Sol armannyń qudireti bolsa kerek, jas arýdyń aldynan ónerine jol ashar jaqsy adamdar ushyrasty. Sonyń biri – qazaq óneriniń úlken maıtalmany Qanabek Baıseıitov edi. Qaıbir jyly Kúlásh turaq etken aǵasy Aıtbektiń úıin aǵasynyń teatr­da qyzmet etetin Qanabek esimdi jaqyn dosy bir jyl qystaıdy. Al Qanabek ol kezde 1926 jyly tý kótergen qazaqtyń tuńǵysh kásibı teatrynyń negizin qalaýshy ári beldi akterleriniń biri bolatyn.

«1929 jyly Kúlásh áldebir sebeptermen oqýdan shyǵyp qaldy. Qoly bos kezderde qazaq drama teatrynyń oıyndaryn menimen birge baryp kórip júrdi. Qaı spektakl ekeni esimde qalmapty, bir spektakldi ekeýmiz qatar otyryp kórip otyrǵanbyz. Qalaı kózim túskenin qaıdam, bir kezde Kúláshqa qarasam, sahnadaǵy aktermen ilesip «oınap» otyr. Birese qabaǵyn túıe qalyp qınalyp, selk ete qalyp shoshyp, birese jadyraı kúlimdep, sahnadaǵy akterlerdiń qımyl-áreketterine úılese qozǵalaqtap shydaı almaı ketedi. Spektaklden shyqqan soń Kúláshqa: – Sen bizdiń teatrǵa kiresiń be? dedim. – Ala ma? dep qaldy. Túsine qoıdym nıetin» dep jazady Qanabek Baıseıitov «Qushtar kóńil» kitabynda.

О́zimen birge erip baryp teatr­dyń ár qoıylymyn jibermeı tamashalaıtyn ónerge ińkár arýdyń ánge, án aıtýǵa degen aıryqsha qushtarlyǵyn kórgen Qanabek Kúláshti teatr basshylyǵymen tanystyrady:

«Kelisilgen ýaqytta Kúláshti ertip teatrǵa kelsek, Jumat pen Janbıke otyr. Serke de sol ara­da eken. Kúlásh «Elim-aıdy» aıt­ty. О́ziniń ádemi, jumsaq daýsymen aıtty. Sonan soń ekeýmiz «Arqalyq batyrdan» úzindi oına­dyq. Biz sahnadan túser-tús­pesten-aq: «Naǵyz qalmaqtyń qyzy osy ǵoı» dep Serke pikirin aıtyp tastady. Solaı aılyǵyna 36 som belgilep, eń tómengi stavkamen Kúláshti teatrǵa aldy» dep eske alady ol sátti ataqty akter.

Basynda aǵaly-qaryndas bolyp aralasqan jastar keıin kóńil jarastyryp, 1933 jyly shańyraq kóteredi. Sol kúnnen bastap Qanabek Baıseıitov qaı jaǵynan da jaryna qoldaý bildirip, ónerdegi dara da dańǵyl jolynyń qalyptasýyna zor eńbek sińirdi.

 

«Chýdo»

Teatrǵa jumysqa turǵan kún­nen bastap ánge ińkár, ónerge qush­tar kóńiliniń hám ár isine úlken jaýapkershilikpen qaraıtyn asqan eńbekqorlyǵynyń arqasynda Kú­lásh qosalqy rólderdi keıin ysyryp, az ýaqyt ishinde-aq basty ról bıigine kóterildi. B.Maılın­niń «Maıdanyndaǵy» – Púlish, N.Gogoldiń «Úılenýindegi» – Aga­fıa Tıhonovna, M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebegindegi» – Eńlik, keıi­nirek opera teatry sahnasynda somdaǵan – Aıman, Qyz Jibek, Qadısha, Shuǵa, Aqjúnis, Batterflıaı, Altynshash, Maro, Ajar, Sara beıneleri daryn ıesiniń qazaq teatr tarıhyna altyn árippen shegelep ketken kesek beıneler shoǵyry.

«Kúlásh ajarly, súıkimdi, jy­ly júzdi jan bolǵan. Biraq ol kisini sulý dep aıtýǵa bolmaıdy. Kúlásh ishki dúnıesiniń sulýlyǵymen barsha jandy ózine baýrap alatyn. Keıde Kúláshtiń sondaı sulý bolmaǵyny durys pa dep oılaımyn. Eger ol kisi sulý bolǵanda, bul rólderine áser eter me edi? Kúlásh sahnaǵa qandaı obrazben shyqsa, jurt ony sol dep qabyldaıtyn bolǵan. Jibek bolsa – Jibek dep, Aıman beınesinde Aıman dep qabyldady. Sahnaǵa Sara bolyp shyqqanda, Saranyń kózin kórgenderdiń eshqaısysy «Sara mundaı bolmaǵan edi» dep aıtpaǵan», degen estelik aıtady ánshiniń ómiri men óneri týraly ǵumyrnamalyq zertteý jazǵan «Bulbul» kitabynyń avtory Sara Latıeva.

Baıseıitovanyń ról sarap­taý­daǵy ereksheligi sol – ár beı­nege erekshe jan bitirip, keıip­kerleriniń tabıǵatyn túrlen­dir­gendi unatqan. Ásirese aktrısa somdaǵan Aqjúnis beınesi óziniń erkindigimen, batyldyǵymen kórermen esinde jattaldy.

1944 jyly ánshi Tbılısıde qoıylatyn «Daısı» operasyn­daǵy Maro rólin oınaýǵa shaqy­rylady. Máskeýdegi onkúndikte atalǵan róldi tamasha oınaǵan óz ártisteri qaıtys bolyp, sodan keıin ony oınaýǵa eshkimniń baty­ly barmaı júredi eken. Osy róldi sahnaǵa sátti alyp shyq­qan Kúláshtiń talantyna tańdaı qaq­­paǵan jan qalmaıdy sonda. Ár­tistiń somdaýyndaǵy beıneni kórgen grýzınder Kúláshti ózde­ri­niń Marolaryndaı kórip, tóbe­le­rine kótergen. Sol sekildi «Al­tyn­shash» qoıylymynyń premera­syna kelgen kompozıtor Nazıb Jıganov ta shymyldyq ashylyp, orman ishinen Altynshash–Kúlásh ándetip shyǵyp kele jatqanda erekshe tolqyp: «Bizde buryn-soń­dy mundaı Altynshash bolǵan emes» dep ánshiniń boıyndaǵy sheksiz talant qudiretine bas ıipti.

О́neri shyńǵa órlep, ataǵy jer jaryp tursa da ańyz ánshi ómiriniń sońyna deıin boıyna ákeniń qany, ananyń súti arqyly daryǵan qarapaıymdylyǵyn joǵaltpaı ótipti. Al teatrdaǵy jankeshtiligin ónerdegi áriptesi, jan qurbysy ataqty bıshi Shara Jıenqulova óz esteliginde: «Birde teatr ujymy bolyp Qyzyljarǵa keldik. «Qyz Jibekti» qoımaqpyz. Bir kezde Qanabek: «Oıbaı, Kúlásh aýyryp qaldy, baspa, tamaǵy isip ketken, qyzýy 40 gradýs!» – deı­di. Bárimiz sastyq. Qurekeń (Qur­manbek Jandarbekov.– avt.) aıtty: «О́mirde spektakl, konsertti jarııalaǵan soń, ony «otmenıt» etý – qylmys. Teatrǵa halyq aýzynan jyryp bılet satyp alady, biz otyrǵan halyqqa oıyn bolmaıdy desek, kim bolamyz? Búgin spektakl bolady. Shara, sen Qyz Jibek bolasyń, ártis bop oına, bıle, áıteýir bilgenińdi iste. Qalǵanyn Qanabek ekeýmiz kóte­rip alamyz». Qarsylasýǵa bolmaı­dy, men Qyz Jibek bolyp kıin­dim. Jaspyn ǵoı, áp-ádemi Qyz Jibek boldym, biraq arııasyn aıta almaımyn, sózderin bilmeımin, mel­shıip qatyp qaldym. Bir kezde aıaǵynda pıma, ústinde ton, basyn orap alǵan, betin qyraý basqan Kúlásh kirip keldi de: – Men ózim oınaımyn,– dedi. Kózinen jasy parlap, jan-tánimen róldi atqaryp shyqty. Halyq tik turyp qol ur­dy. Spektaklden keıin Kúláshtiń ózi «jazylyp kettim» dep kúle­di. Mine, Kúláshimiz­diń minezi osyndaı ǵajap edi» dep tań qalsa, áıgili jazýshy Ǵabıt Músire­pov: «Mýzykalyq mekteptiń esigin ash­paǵan, daýysy qyrnalma­ǵan, sylanbaǵan ánshi ózimizdiń án­der­men qatar, klassıkalyq mýzykany qalaı op-ońaı meńge­rip ketti? Teatr mektebin kórmegen, úlken re­jıs­sýraǵa kezdespegen adam beıne jasaýdyń eń názik joldaryn óz betimen qalaı taýyp keletin edi? Maǵan munyń barlyǵynyń jaýaby bireý-aq sııaqty seziledi: sonyń barlyǵy Kúláshtiń ózimen birge týǵan, Kúláshtiń ózi án edi, óner edi. Qaı­natary joq, qospa­sy joq, taza talant. Qysqasy «ChÝDO!» dep tańdaı qaǵypty. Iá, qazaqtyń mańdaıyna bit­ken bulbul ánshi Kúlásh Baıseıi­tova shyn máninde án ónerindegi qubylys edi!

Ánshiniń ultqa sińirgen eń úl­ken eńbegi – qazaqqa álemdik mádenıettiń esigin ashýy, ıaǵnı qazaq halqyna álemdik operalyq klassıkany jáne dúnıejúzi elderiniń halyqtyq ánderin tany­typ qana qoımaı, ulttyq sah­naǵa tuńǵysh ret Tatıana La­rına, madam Batterflıaı syndy álemdik klassıkanyń kesek beınelerin alyp shyǵyp, kórermenimen qaýyshtyrýy der edik. Zamandastary da onyń esimin álemdik mádenıettiń esigin erkin ashqandardyń alǵashqysy dep moıyndady. Bir sózben aıtqanda, Kúlásh Baıseıitova – ánshi, daryndy aktrısa dárejesinen ulttyq sımvol bıigine kóterilgen tulǵa.

 

О́sken orta

Isi qazaqtyń maqtanyshy­na aınalyp, bulbuly atanǵan Kúláshtiń azan shaqyryp qoıǵan esimi – Kúlásh emes, Gúlbahram ekenin búginde jurttyń biri bilse, biri bilmeıdi. Al qyz kúnindegi tegi Beıisova bolǵan. О́ner tarlany Qanabek Baıseıitovke turmysqa shyqqan soń tegin aýystyryp, óner álemine Kúlásh Baıseıitova bolyp enip, sol atpen eldiń súıik­tisine aınaldy. «Ákemniń atyn shamamnyń kelgeninshe men de shyǵarǵan shyǵarmyn, biraq uly menen góri, kelini Kúlásh kóp shyǵardy. Kúláshtiń óneri arqasynda Baıseıitova degen famılııa kúlli Qazaqstanǵa, búkil Odaqqa, kezinde shetelge de belgili boldy» degen Qanabek Baıseıitov ánshiniń ómirlik serigi ǵana emes, óneriniń de úlken qoldaýshysy bola bildi.

Jalpy, Kúlásh Baıseıitova­nyń ónerdi qasterlep, án-kúıge áýes bolyp ósýinde belgili bir zańdylyq ta joq emes. Ákesi Jasyn óz zamanynda ájeptáýir ánshi, seri adam bolǵan. Kezinde Ásetpen, Balýan Sholaqpen birge júripti. О́zge aǵalary da ándi arnaıy kásip etpegenimen, ónerli bolǵan desedi. Bir áýletten shyqqan Kúlásh Baıseıitova men nemere aǵa­sy Manarbek Erjanovtyń óne­ri men án ále­mindegi dańqy ánshi boıyndaǵy tektiliktiń tamy­ryn tanytady dep senimmen aıta alamyz.

Al ánshiniń týǵan jerine qa­tysty daýly másele kóp. Quja­tynda Almaty qalasy dep kórse­tilgenimen, negizgi týǵan jeri Qa­ra­ǵandynyń Aqtoǵaı óńiri eken­­digi anyq. Ony ánshi ómirin zert­­tegen jazýshy Sara Latıeva by­laısha naqtylap ótken eken: «M.Áýe­zov atyndaǵy drama teat­ry­­nyń, Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń dırektory bol­ǵan Aıtash Jubanyshálıev de­gen aqsaqal: «Kúláshtiń de, Sharanyń da arǵy túbi – Qarqa­ralynyń qarakesekteri» degen. Asharshylyq jyldary jurt jappaı kóshkende, anasy Zıbajan eki qyzymen Almatydaǵy Aıtbek de­gen qaınysyn saǵalap kelgen. Jaǵdaılary nashar bolǵandyq­tan, Kúláshti Almaty óńirindegi Baltabaı degen jerden turmys jaǵdaıy tómen balalarǵa arnap ashylǵan mektep-ınternat­qa bergen. Bálkim, ınternatqa sol tóńirektiń balalaryn ǵana qabyldaý kerek bolǵandyqtan, kezinde Kúláshtiń qujattaryna solaı jazylǵan bolar. Nemese «talanttylardyń bári astana­dan shyǵý kerek» degen oımen solaı jazdy ma eken? Úshinshi sebebi – Kúlásh osy jerde aıaǵyna tik turyp, elge tanylǵan soń «onda turǵan ne bar?» dep solaı jaza salýy da múmkin. Áıteýir arhıv­te­gi qujattarda ánshiniń týǵan jeri dep Almatyda týǵandyǵy jazylǵan. Ánshi óz qolymen jaz­ǵan ómirbaıanynda da solaı jazypty. Biraq kózkórgenderdiń aıtqany men jalpy tarıhı derekterge súıensek, Kúláshtiń Balqash óńiri, Aqtoǵaı jerinde týǵandy­ǵy anyq» deıdi. Aqtoǵaıda týsa da, Almatyda týsa da – ánshiniń dańqy tutas qazaqqa ortaq. Kúlásh Baıseıitova – qazaqtyń qyzy, qazaqtyń bulbuly!

 

Qazaqtyń bulbuly

Al áıgili kompozıtor Latıf Hamıdı bolsa «Kúláshpen kezdesý – ánmen kezdesý edi» dep eske alypty. Olaı deýine sebep te, dálel de mol. О́ıtkeni ánshi­niń boıyndaǵy saf altyndaı jarqyraǵan týma talant qaı kezde de óziniń daralyǵyn tanytyp turatyn. Kúláshtiń ánin bir tyńdaǵan jan balǵa arbal­ǵan aradaı ún qudiretine mas bolyp, ánshini qaıt-qaıta tyń­daýǵa beıildi edi. Al talaı­dy tamsandyrǵan sol daýys oqý-toqýsyz, tabıǵattyń ózimen ánshi boıyna daryǵan aıryqsha daryn ekenin bilgen mýzyka maman­dary sol kezdiń ózinde-aq ánshiniń kómeıine uıa salǵan kórkem úndi qubylysqa balaıtyn. Áıtpese, teatrǵa alǵash jumysqa qabyldanǵan jyly operanyń ne ekenin bilmegen jannyń arada jylǵa jýyq ýaqyt ótpeı sahna­nyń naǵyz bulbulyna aınalǵandy qubylys emeı nemene?!

Kúlásh Baıseıitovanyń ánshi retindegi juldyzynyń janyp, dańq shyńyna shyǵýyna 1936 jyly Máskeýde ótken Qazaq óneri men ádebıetiniń onkúndiginde som­daǵan Qyz Jibek beınesiniń orny erek. «Bul ról Kúlásh úshin ja­zylǵandaı, Kúlásh Jibek ró­lin oınaý úshin týǵandaı edi. Eger «Qyz Jibek» operasy zor ta­bysqa ıe boldy deıtin bolsaq, sol tabys Kúláshtiń arqasynda kel­di deýge rejısser retinde men jasqanbaǵan, qyzǵanbaǵan bo­lar edim» degen áıgili akter Qur­manbek Jandarbekovtiń pi­kiri oıymyzdy qýattaı túsedi. Qaıtalanbas daýysy men sheber oryndaýshylyq óneriniń arqa­synda Máskeýdiń talǵampaz tyń­darmandaryn qazaq ónerine bas ıgizip, moıyndatty. О́kimet basshysy Iosıf Stalınniń Kúlásh­tiń keremet daýsyna tańǵalyp: ­«Bul qandaı halyq? Grýzınder­den ánshilik óneri asqan halyq bar eken ǵoı, ol – qazaq halqy!» dep tamsana tańdaı qaǵatyny dál osy sát bolatyn. Ile ánshiniń bul qaıtalanbas óneri memleket tarapynan laıyqty baǵasyn alyp, nebári 24 jasynda Keńes Odaǵynyń tarıhyndaǵy eń jas «Halyq ártisi» atandy. Odan keıin de talaı joǵary marapat aldy. Ánshiniń ónerine tánti bol­ǵan kompozıtor Latıf Hamıdı Kúlásh Baıseıtovaǵa arnap áıgili «Bulbul» ánin shyǵardy. Áıtse de, ánshi úshin marapattyń úlkeni «Qazaqtyń bulbuly» atandyrǵan halqynyń zor yqylasy edi.

v

 

Qııanat

Halqynyń yqylasyna bóle­nip, ásem ánimen júrekterge sáýle shashyp, jan jadyratyp júrgen dańq shyńyndaǵy dara ánshiniń basyna bir-aq sátte qara bult úıi­rildi. Ol astyrtyn jetip, ánshi álemin astan-kesten etip ketken «altaýdyń aryzy» edi. 1957 jyly kóktemde Qurmanǵazy atyndaǵy ult aspaptar orkestirmen birge Qytaı elinde ótetin óner sapa­ryna erekshe qulshynyspen qy­zý daıyndalyp jatqan ánshiniń qýanyshyn qyzǵanyshtan kózi baı­lanyp, ánshiniń dańqyn kóre almaǵan kúnshil toptyń domalaq aryzy bir-aq sátte byt-shytyn shyǵardy. Sol sátti ánshiniń jary bylaı eske alady:

«Kúlásh bir kúni úıge kóńilsiz keldi. Ánsheıin jaraly ańdaı súıretilip esikten áreń kirdi.

– Kana, qurydym, ıa pogıbla, – dedi.

– Ne bop qaldy?

– Qytaıǵa barmaıtyn bol­dym, ústimnen aryz túsipti. Alty ­adam qol qoıǵan eken. «Araq ishedi, ­gýlıaet» depti. Mundaı masqara­ny kórgenshe, ólgenim jaqsy ǵoı, Kana...».

Osydan keıin ánshi ońalma­dy. Kún sanap, ózin ishteı mújip, kúıreı berdi. Arada birneshe aı ótken soń kóńilin seıiltpek bolyp eń alǵash ózin dańq shyńyna shyǵarǵan Máskeýge tatarlardyń onkúndiginde oınalyp jatqan «Altynshash» operasyn kórý úshin arnaıy keledi. Biraq bul sapardyń ánshi úshin sońǵy sapar bolatynyn ol kezde eshkim bilmedi. Ony ánshiniń ózi de sezbegen shyǵar, álde sezdi me eken?.. Qoıylymnan shyǵyp, ózi toqta­ǵan «Pekın» qonaqúıindegi bólmesi­ne demalýǵa kelgen ánshiniń ­demi máńgilikke úzilipti.

«...Vannanyń qasyna jetip, jaqtaýyna súıengen kúıi otyr deıdi. Qulamapty, tiri adamdaı súıengen kúıi otyr eken. Otyrǵan qalpy máńgige uıyqtap ketipti. Júrek shirkin shydamapty. Talaı baqytty sátti bastan keshkende jarylmaǵan júrek, óstip oıda-joqta jarylyp ketipti...».

Qanabek Baıseıitovtiń asyl jary týraly jazǵan bul muń­ly esteligin jylamaı oqý múm­kin emes. Al domalaq aryzdy jo­ǵaryǵa domalatqan altaý sol sát­te, kúlli qazaq bulbulyn joq­tap, egilgende ózderin qalaı se­zindi eken? О́kindi me?.. Áı, bi­raq, janynda júrip, syılasqan asyl áriptesine tasada turyp oq atqyzǵan qyzǵanyshtyń qyzyl oty oǵan mursat bermegen de bolar...

Qalaı desek te, bárine ýaqyt – emshi, táńir – tóreshi. Alaıda ýaqyt aǵzam alaqanyna jazylǵan ol aqtańdaq óshken joq. Ýaqyty kelgende ashy aqıqat jaryqqa da shyǵar... Sonda bulbulyn óltir­gen altaýdy urpaǵy keshire me?..

* * *

...Opera teatrynyń ishi búgin kúndegideı emes, ádettegi salta­naty sap tyıylǵan. Jaýatyn bulttaı túnerip alypty. Dál Qanabektiń kóńilindeı. Túrtip qalsań, tógilip keterdeı. Bir kez­deri ózi Kúláshin taǵatsyzdana kútetin jerge keldi. Bári sol qal­py, ózgermepti. О́z­gergen kó­ńil ǵana. Qanabektiń qush­tar kó­ńili... «Bulbulym joq endi» dedi kúbirlep. Bir sátte ózi­niń oıynan ózi shoshynǵandaı bolyp: «Oı jalǵan-aı, bulbul óle me eken?! Kúláshtaı bulbul ól­gen joq! Ol halqynyń júregin­de máńgi saıraıdy» dedi jany­na jubanysh tapqandaı. Janary­nan syrǵyp aqqan tamshy teatr­dyń mármár edenine tyrs etti...

 

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar