Qazaqstan • 22 Aqpan, 2022

Sózdiń suraýy

238 ret kórsetildi

Qazaq – sózdiń parqyn bilgen halyq. Sol arqyly adamnyń da narqyn aıyryp, baǵasyn bergen. Qazaq sózge toqtaǵan halyq edi. Sózdiń astaryn túsinbegen, betimen sóılegendi báldir-batpaq, sarala-satpaq degen. Sóz údesinen shyqpaǵandy, ýádesinde turmaǵan shalaǵaıdy shaldy-butty degen. Sózdiń suraýy bolady, suraýsyz sóz joq, onyń suraýy antty aqtaý sekildi deıtin kónekózder. 

Kollajdy jasaǵan Amangeldi QIIаS, «EQ»

Úlkenniń ataly sózin keıingi jas kókeıine úkideı úlpildetip taǵyp júrgen. Mańdaı aldyndaǵy temir­qazyq juldyz dep bilgen.

Alymdy jas ornymen oıyndaǵyny aıtsa: «Qoı asyǵy demeńder, Qolyńa jaqsa saqa qoı. Jasy kishi demeńder, Aqyly assa aǵa qoı», dep jolyn bógemeı, batasyn bergen. Seksenge kelgen Jetes bıden toǵyz jasar Tóle: «O, qasıetti ata! At berseńiz – ólip qalady, ton berseńiz – tozyp qalady», dep ólmeıtin, tozbaıtyn buıymtaıyn aıtyp bata alǵan.

Al jas talapker Qarajigit Qaz daýysty Qazybekpen jaýaptasyp otyrǵanda ataqty bı: «Atadan jaqsy ul týsa, Eliniń týy bolady», degende, jas jigit qarttyń qazymyrlyǵy men qazynalyǵy týraly suraıdy. Bı: «E, halqym sózimdi tyńdasa, qazynasy bolarmyn», depti. «Men de, halqym qup alsa, elimniń týy bolarmyn!» deıdi Qarajigit. Burynǵylar osylaı aılamen emes, aqylmen sóz almasqan.

Taǵy bir támsil, bir zamandary Mátjan bıden: «Sizdiń sózden jeńilgen kezińiz boldy ma?» degende: «Nege jeńilmeıin, sózdiń janyn, sózdiń mánin, sózdiń dámin uqpaıtyn nadan dúrden kúnde jeńilemin», degen eken. Mundaı jeńilis qazir kúnde aldyńnan sopań etip shyǵyp jatady.

Qazaq sóziniń, kıeli tiliniń qadir-qasıetin júreginde bir názik sáýlesi bar ózimiz ǵana emes, ózge jurttardyń zııalylary moıyndap qana qoımaı, baǵalaǵan: «Fransýz tili Eýropaǵa qalaı áser etse, qazaq tili túrki mádenıetine solaı áser etken», depti V.Radlov.

Til men sózdiń túp tórkinin buryn­ǵy­lardaı jete bilsek, qundylyǵy­myz ala-qulalyqtan baıaǵyda arylyp, pátýasyz jarysyp sóıleýden qutylyp, ár aıtqan sózdiń jelkesine qaraýyl qoıyp, talassyz el tiregine aınalar edi, búkil qazaqstandyqtardyń kindigi memlekettik tilge baılanar edi.

Iá, bul aradaǵy basty aıtpaǵymyz, ár sózdiń suraýy bolatynyn eske salý edi. Buryn aǵyl-tegil sózden aıaq alyp júre almaıtyn edik. Úlkenimiz de, kishimiz de isten buryn sózge ábden áýestenip alǵanymyz da aqıqat. Uzaq sonar kólgirsý kóp te, taǵylym jaǵy olqy soǵyp jatatyn. Olqy tusty, jibergen qateni, júıesiz jumysty bireýge ıtere salýǵa beıim turdyq. Osy qaıdan shyqty, sebebi qaıda jatyr, qoǵamshyldyqty ózimshildik jeńip, óz kúnińdi óziń kór degen soń jaǵadan alǵan erkelik pe? Álde ol uıymdasyp, qoltyqtasyp, jumylyp istep kelgen ujym jabaıy jekeshelendirýdiń qanjyǵasynda ketip, bireýler baǵy­tynan aıyrylǵandaı daǵdaryp qalǵa­nynan, bireýlerdiń qaltalyǵa aınalyp – jurttyń qaq jarylyp ketýinen boldy ma eken?

Sóz degennen shyǵady, buryn aýyl ákiminen bastap, baspaldaǵy bıik­teı beretin úlkendi-kishili mekeme­lerdiń qaısysynyń esigin ashsań da qyrýar istiń qaǵazǵa tańbalanǵan tizbe­gin kóresiń. E, bárekeldi deısiń. Shyǵa bere tizbedegi aqparattyń nátı­jesine talpynsań, biri bar da biri joq. Osy arada oıyńa atam qazaq­tyń «úıdegi kóńildi bazardaǵy naryq buzady» oralady. Nesin jasyra­myz, kabınetterdegi aǵyl-tegil esep-qı­saptyń qısyny shynaıy ómir­men ushtaspaı jatty. Biraq jal­ǵan senimge sana ábden ýlanǵan. Kórip, bilip tursyń – tiliń tıektelgen. Tizgin ustaǵan sheneýnikterdiń bıik min­berden aıtqany aıdaı kelmeı, «dombyram ne deıtininiń» keri kóldeneńdeıdi.

О́tken ótti, biraq soqpaǵy sor kesh­tirdi. Elim, Otan degen uǵymǵa ult uıydy, jurt júgindi. Nátıjesinde, jańa baǵytqa, «Jańa Qazaqstanǵa» bet aldyq. Kórigin qyzdyrǵan kóbik sózdiń aq-qarasy anyqtalyp ja­tyr. Sol «qasiretti qańtardaǵy» syn saǵatta Memleket basshysy Q.Toqaev: «Biz jumyla otyryp, Qazaqstan tarı­hyndaǵy osy syn saǵatty birge eńse­remiz. Budan shyńdalyp shyǵa­myz», dedi. Osy sóz aqtaldy, jolsyz­dyq joıyldy, halyq qalypty tirlik­ke kóship, alań kóńil basyldy.

Májilis otyrysynda sóılegen sózinde Prezıdent Otanymyzdaǵy aýyr ahýalǵa taldaý jasap, otyz jyl­daǵy olqylyqtardy jerine jet­kize aıtyp, odan sabaq alýdyń qajet­tigin atap, aldaǵy mindetterdi minsiz atqarý paryz ǵana emes, qaryz ekenin tilge tıek etip, «Jańa Qazaqstandy birge quraıyq!» dedi. Al Úkimet otyrysynda atqarylýǵa tıis jumystardy saralap, kezinde ataq qýyp júrip búgip qalǵan jasandy jaılardyń betin ashyp, endigi jerde ondaıǵa jol berilmeıtinin jetege jetkizip: «Jańa Qazaqstandy» qurý úshin túsinikti ári ádil memlekettik saıasat júrgizilýi kerek. Bul saıasat sheneýnikterdiń jónsizdikterine jol bermeıdi», dep zań ústemdigine, tabys­ty molaıtyp halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa erekshe mán berdi.

Memleket basshysy alǵashqy suhbatynda ótkendi tarazylap, ózekti isti taldap, azamat quqyǵy basty nazarda turatynyn alǵa tartyp, kadr máselesi, júrgiziletin reformalar, onyń túp-tamyrynda júıeni, onyń kemshilikterin túzeý jatqanyn atap, maqtangerlikke jol joqtyǵyn nazarǵa saldy. Ekinshi suhbatynda Otan atyn asqaqtatyp, Qazaq eliniń mártebesin bıiktetti, qańtar qasiretiniń astarynda ótkir áleýmettik másele jatqanyn, ony saıasılandyrýdyń baryn, «Adamdar memleket úshin emes, memleket adamdar úshin» degen qaǵıdaǵa qanat bitirgenin, til tirligine, oqyp otyratyn merzimdik basylymdaryn atady.

Bul aradaǵy aıtpaǵymyz, endi burynǵydaı joqty bardaı dabyraıtyp, jalǵan jetistikke dýyldap qol soqpaıtynymyzdy, aqıqat aıtylyp, shyndyqtyń shyraıy kiretinin, ótirik órship, tuspal qyr aspaıtynyn eske salý, oǵan basty múddeli eń birinshi halyq ekeni anyq. Kózi kórip otyrǵanǵa jurtshylyq eski súrleýdegideı nemquraıdylyq ta­nyt­­paıdy, talap etedi. Ony oıdan shy­ǵaryp, batpaq jolǵa aıaq basqan­dar, Prezıdenttiń tapsyrmasyna selqos­tyq tanytqandar sóz suraýy kel­gen­de utylmaı qoımaıdy, shólmek myń kún­de emes, bir kúnde synyp, ury­nary haq. Endeshe ketken bedeldi, sel­keý túsken senimdi qaıtarý kerek bolyp tur.

Sheneýnikter aıtylǵan sóz, beril­gen tapsyrmanyń suraýy bolatynyn túısinetin kún týdy. Kól-darııa ýáde burynǵydaı kóńilge medeý bolmaıdy. Jyl saıyn mınıstrler men ákimder esep berip jatatyn. Eseptegi sóz ben ómirdegi aqıqat kóp jaǵdaıda úılese bermeıtin. Turǵyndardyń ótinishteri jaýapsyz qalatyn. Birine-biri siltep tıtyqtatatyn halyqty. Jalpy, sózdiń suraýsyzdyǵy júıesizdikke ákelmeı qoımaıdy. Sonyń bir dáleli, sózde bar iste irkilgen sıfrlandyrý boldy. Bul týraly kezinde Prezıdent Q.Toqaev eldi ınternetpen qamtý máse­lesin synǵa alyp: «Jaqsaryp jat­qan eshteńe joq. Maǵan berilgen máli­met boıynsha, tipti elordanyń ózin­de, sóz ben istiń alshaqtyǵy 40-50 pa­ıyz­ǵa deıin jetedi. Bul shyn máninde tu­tyný­shylardy aldaý degen sóz», dedi.

Endigi jerde elim degen ár azamat, ási­rese tizgin ustaǵan sheneýnikter óz aby­roıy­nan, oryntaǵynan, kúnim­di­ginen buryn memleket taǵdyryn alǵa ozdyr­yp, aıtqan sóziniń suraýy búgin bol­maǵanmen erteń aldynan shyǵa­ty­nyn, tipti alqymynan alatynyn este ustasa ózi de, jurt ta isine súısiner edi.

«Sóz túzeldi, tyńdaýshym sende túzel» demep pe edi dara qazaq, dana Abaı.

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar