Qazaqstan • 02 Naýryz, 2022

Jańa Qazaqstan jalań uran bolmaýǵa tıis

798 ret kórsetildi

«Qasiretti qańtar» aýyr da azapty, qaıǵyly da qaraly bolýymen qatar ol ushqyr ýaqyttyń taza paraǵy retinde bizdi múlde tyń kózqarastarǵa jeteleı jetken jańa dáýirdiń basy edi. Samarqaý jurttyń sanasyna silkinis ákelgen bul oqıǵa bizdiń jańa qadamdarymyz retinde tarıh taspasyna anyq tańbalandy. Ol óziniń qar ústine tamǵan qandy jasymen birge bizdiń kókiregimizde «Jańa Qazaqstan» degen jasampaz ıdeıany týdyryp ketti.

 

«Jańa Qazaqstan» – ulttyq ıdeıaǵa aınalýǵa tıis. Ol bizdi birik­­tiretin, bıik maqsattary­myzdy aıqyndaıtyn jáne soǵan tolyq jaýap beretin arna bolýy kerek. Jalpy, zamana ózi týdyr­ǵan, ýaqyt ózi aıqyndap bergen bul ıdeıa ulttyq ıdeıa retin­de búgin­gi Qazaqstan damýy­nyń ishki qa­jettiginen, rýhanı su­rany­synan, memlekettiń tutas­tyǵyn saq­tap qalýǵa degen shyn qushtar­lyqtan týyndady. Kez kelgen ıdeıa memleket aldynda turǵan eń negizgi suraqtarǵa ja­ýap be­rip, ulttyń bolashaqtaǵy da­mýy­na oń áser etýge tıis. «Jańa Qazaq­stan» áli de tolyq­qan­dy ıdeıa dep atalmaǵanymen, ol bizdiń ózi­miz jaqqan jaryq sham­shyra­ǵymyz retinde Qazaq­stan halqyn bi­rik­tiretin, eldiń bas­ty maqsattaryn aıqyndaıtyn, údeden shyǵatyn jáne halyq kó­keıin­de­gi kóp túıt­kildi suraq­tarǵa sony jaýap be­re­tin ıdeıa retinde óristeýi kerek.

Jalpy ıdeıanyń josparly júzege asýyna árıne halyq, biraq odan da buryn memlekettik basqarý júıesi, ıaǵnı joǵarǵy bılik yntaly, qulyqty bolýǵa tıis. Áýeli qoǵamdaǵy jyldar boıy qordalanyp kelgen máselelerdiń túp tórkinine shynaıy úńilip, olardyń sheshilý joldary josparlanýy kerek. Áıtpese, basynda bútin baspanasy joq, jalaqysy mardymsyz, qaryzy shash etekten orta sharýa (deni jas­tar) ondaı úlken ıdeıalardy jyldam júzege asyra almaıdy. Qazaqsha aıtqanda, «Ash bala toq balamen oınamaıdy». Marksshe aıtsaq, sanany turmys bıleıdi. Sonymen qatar biz mundaı ıdeıalardyń eń aldymen, memleket quraýshy ult úshin kerek ekendigin erekshe eskerýge tıispiz. О́zge ulttardyń aldynda qazaq múddesi taptalmaýy kerek. Árıne, eń aldymen qazaq tiliniń qanaty qasaqana qyrqylmaýy tıis.

Bir sózben aıtqanda, Jańa Qazaq­stan tili – ol qazaq tili bolýy shart.

Til – qural. Til – keleshek. Til – ti­rek. Biz «Jańa Qazaqstan» tarıhyn ata-babamyzdan amanatqa qal­ǵan eń baı muramyz, qundy da qa­sıetti tiri jádigerimiz – qazaq tilinde ja­zý­ǵa tıispiz. Qasterli tildiń aıasyn aı­ryqsha keńeıtýimiz kerek. Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev atap ótkendeı, qazaq tiliniń mártebesi memlekettik til retinde kúsheıip keledi. Ol ultaralyq qatynas tili bolatyn kezeńge de kelip jetti. Alaıda ol úshin bá­rimiz birigip jumys isteýimiz qajet. Kez kelgen ulttyń, kez kelgen mem­lekettiń bıik maqsattarǵa jetýi ol – ózara qarym-qatynas tiliniń qan­sha­lyqty ómirsheń ekendigine tikeleı baılanysty.

Tildiń tutastyǵy – ulttyń tu­tas­tyǵy. Osyndaıda esimizge ejelgi dú­nıe tarıhynan belgili «Vavılon mu­narasy» ańyzy eske túsedi. «Va­vı­lon munarasy» – «Qudaıǵa barar qaqpa» degen maǵynany bildiredi. Vavılondyqtar atalǵan qaqpany ıakı munarany Qosózenniń ortasyndaǵy áıgili qalanyń qaq ortasyna qudiretti Mardýk degen qudaılaryna arnaıdy. Ańyz boıynsha ǵalamat munara kókke jetýge az qalǵandyqtan, qudaı óziniń pendeleri jasaǵan kúpirlikke qaharlanyp, munara salýshylardyń tilin sapyrylystyryp, bir-birin tú­sinbes úshin aralastyryp jibergen delinedi. Shynynda da, bul munarany túrli ult ókilderi: mysyrlyqtar, ıýdeıler, assırııalyqtar jáne t.b. salǵan desedi. Olardyń kóbin basqa jaqtan osyndaı qurylystardy salý úshin aıdap ákelgen. Ǵalymdar zerttegendeı, vavılondyq baqylaýshylardyń taıaǵynyń astynda aýyr halde jumys istegen qurylysshylar bir-biriniń tilin túsinbeı, yǵy-jyǵy, beı-bereket tirshilik keshken. Jumys ónbegen. Osydan «Vavılon sapyrylysy» týra­ly ańyz qalady. Adamzat qashanda óziniń órleý kezeńin tarıhı sanamen sabaqtastyryp otyratynyn eskersek, biz de ana tilimizdiń erteńgi bolashaǵyna alańdaǵan tusta osyndaı tarıhtardy jas urpaqqa jańasha oqytýymyz kerek.

Bizdiń Jańa Qazaqstan ıdeıamyz – ol bolashaq joly. Osy jolda bir-bi­rimizdi erkin uǵystyratyn, berik tu­tastyratyn, bir-birimizdi tereń tú­si­nistirip tize qostyrtatyn til saıasaty únemi kún tártibinen túspeýge tıis. Al bir-birimizdi túsinýge tyryspaı, ár­túrli tilde shúldirlesetin bolsaq, jo­ǵa­rydaǵy ańyzdaı oıǵa alǵan isimiz orta jolda toqtaıdy.

Biz kóp jaǵdaıda «Otan – otbasynan bastalady» degen ataly sózdi tereńine úńilmeı betinen qalqyp qoldanyp jatamyz. Otan – jeke tulǵa. Sizdiń el muraty úshin jasaǵan árbir izgi is-áreketińiz ol – Otanǵa qyzmet. Biz ana tilimizdi qazan-oshaqtyń qasynda ǵana qoldanbaýymyz kerek. Qazaq qazaqpen qazaqsha sóılesýi  buljymaıtyn qaǵıdaǵa aınalǵan kezde ǵana tildiń tamyry tereńdeıdi, sabaǵy jemis beredi.

Qazaq tili – buǵan deıin de ult­ara­lyq til bolǵan, tipti uly-uly ım­perııalardyń qarym-qatynas tili retinde osy kúnge deıin ólmeı, tom-tom kitap bolyp, qunarly da baı qazy­nasymen bizdiń enshimizge jazýly tur. Tek qanymyzdaǵy til rýhyn túnekte tumshalamaı, jarqyratyp jaryqqa shyǵarýymyz kerek.

Jas býyn – qazaq tilinde sóıleýdi sánge aınaldyrǵany jón. Qunarly da qasıetti, qazynaly da qarapaıym qazaq tili búginde ultymyzdy búkil dúnıejúzine áıgili etip jatqan Dımash Qudaıbergenniń, Samal Eslıamovanyń, Imanbektiń, t.b. tili retinde shyn maq­tanarlyq, shyn súısinerlik, shyn qorǵarlyq tilge aınalýy qajet.

Jańa Qazaqstan – jalpy ıdeal mem­leket modeli bolýy kerek. Eger atal­ǵan ıdeıany fılosofııalyq, tarıhı-tanymdyq turǵydan negizdeý kerek bolsa, oılanbastan «Álemniń ekin­shi ustazy» atanǵan oıshyl ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabı babamyzdyń «Qaıy­rymdy qala turǵyndary» traktatyn temirqazyq etýimiz kerek. Atalǵan eńbek bılik pen halyqtyń jalpy sıpaty týraly erejelerden bastap, el basshysynyń qandaı bolýy kerektigin jan-jaqty saralap, halyqtyń memleket órkendeýindegi róli, t.b. jaıly tereń taldaý jasaıdy. Bul eń­bekpen qatar grek fılosoftary Platon, Arıstoteldiń izgi qoǵam qurý tý­ra­syndaǵy eńbekterin, Tomas Mor­dyń «Ýtopııasyn», Tao Iýanmıdiń «Shab­daly qaınary», t.b. eńbekterdi «Jańa Qazaqstan» ıdeıasyna arqaý etý qajet.

Jańa Qazaqstan ıdeıasy oı-sa­na­myzǵa ońtaıly ornyǵyp, bili­mi­mizben bekip, ilimimizben irgelenip, rýhanı qun­dylyqtarymyzben qatar qabysyp, tutas­taı alǵanda ómir súrý fılosofııa­myzdyń ózegine aınalǵanda ǵana ómirsheń ıdeıaǵa aınalady. Má­selen, «Alash» ıdeıa­sy.

«Alash» ta az qazaqtyń basyn azǵantaı ǵana ýaqyt ishinde bir arnaǵa bútin toǵystyra alǵan tutastyq ıdeıa­sy. Biz endigi jerde qandaı qadamǵa barsaq ta tek ulttyq múddege jumys isteıtin, ulttyq sanasy oıaý urpaqtyń ǵana jumylyp judyryq bolar birligin bekemdeýimiz shart. Alash arystary da osy ıdeıany sonaý ǵasyrdyń basynda asa kóregendikpen bizge shamshyraq qylyp jaǵa bildi. «Alash» ol – baǵzy men búgindi, keshegi men keleshekti sabaq­tastyra bilgen saıası da rýhanı qyz­met. Biz Jańa Qazaqstandy sol alash­tyq­tardyń el erteńi úshin aıanbaı kú­resken eren eńbekterine arqa súıeıtin ilgeri qadamyna kýá bolamyz.

Túp qaınarymyzdy Túrik qaǵanaty­na, arǵy bastaýymyzdy Altyn Ordaǵa aparǵanda ǵana, ony jas urpaqtyń sanasyna tolyqtaı sińire bilgende baryp bizdiń shyn mánindegi órshil rýhymyz oıanady.

Jalpy, Jańa Qazaqstan ıdeıasy «Alash» ıdeıasyna, «Alash» ıdeıasy Qazaq handyǵy, Altyn Orda, odan ári Túrki dáýiri, saq, ǵun zamanyna qaraı tereńdep kete beretin kemel tarıhpen keregeleskende ǵana jańa sıpatqa ıe bolady. Jańa Qazaqstan – endigi jerde jalań uran emes, jasampaz ıdeıaǵa aınalýy kerek.

Álıhan Bókeıhan bastaǵan Alash arystary óz ıdeıalaryn sol tar kezeńniń ózinde táýelsiz qazaq memleketin qurý úshin halyqtyń sana-sezimin oıata júrip, ekonomıkalyq, saıası saýatty arttyra otyryp júzege asyrdy. Bir sózben aıtqanda, qyspaqta júrip-aq qazaq topyraǵynda tyń ıdeıanyń dánin ekti. Biz búgingi tańda sol baǵdarlamany ózek ete kelip jańa sıpattaǵy «Alashty» jańǵyrta bilsek jetkilikti. Jańa Qa­zaqstan – ol batyr da bahadúr ata-babalarymyzdan qalǵan amanat, jastarǵa amanat ıdeıa.

Jańa Qazaqstan ıdeıasy aıtylǵan kezeńde ony júzege asyratyn negizgi kúsh jastar ekeni biz aıtpasaq ta túsinikti. Jalyndy jańa urpaqtyń jiger-kú­shin qandaı memleket bolsyn durys paıdalanǵany jón. Naǵyz der shaǵyndaǵy namysty qyz-ji­gitterdiń jigerin jasytpaýymyz kerek. Tasqyny taý qoparar talantty óren­derimiz ónerleri men bilimderin óz ultynyń upaıyn túgendeýge jumsaýǵa tıis.

Búgingi Jańa Qazaqstannyń ja­lyndy jastary joq jerden ónip shyq­qan joq. Olar keshegi kók túrik za­manyndaǵy jas Kúltegin men To­nykóktiń, jıyrma-aq jasynda Jońǵar sardary Sharyshtyń basyn naızaǵa shanshyǵan Abylaı hannyń, 14 jasynda-aq qalmaq qońtaıshysy Qaldan Serenniń aldynda qaımyqpaı sóz alǵan qazdaýysty Qazybek bıdiń, «Uqsaıdy ushqyr qyran qarshyǵaǵa» dep Sultanmahmut baǵa bergendeı, Lenınniń aldynda baıandama jasap, qazirgi Qazaqstan terrıtorııasynyń negizin qalap ketkende otyzǵa da tol­maǵan Álimhan Ermekovtiń urpaqtary.

Osyndaıda aqyn Muhtar Shahanov­tyń «12-3=?» degen poemasy eske túsedi. Mazmuny esterińizde bolar, qartaıǵan han elindegi qylshyldaǵan kúlli jastyń ornyn qaýsaǵan shal-shaýqanmen almastyryp, onysymen qoımaı kórshi handyqqa soǵys ashyp, artynan ońbaı opyq jeýshi edi ǵoı. Jeńgen eldiń ákimi tutqyndap, shartpen qoıǵan ońaı suraǵynyń ózine oılanyp jaýap bere almaǵan beısharany sonda jap-jas atqosshysy qutqaryp qalatyn.

«Ne qalady on ekiden úshti alsa?» degen suraqtyń jaýaby – toǵyz aıdyń taǵdyry baılaýly jas kóktem, jasyl kóktem bolatyn.

«Kóktem degen – tabıǵattyń

tańǵajaıyp erligi.

Ol erliktiń dańqyn eshkim qaǵa

almaıdy shetkepi,

Al jastyq shaq – adamzattyń

kóktemi.

Sondyqtan da on ekiden eshqashan

Yshti alýǵa bolmaıdy,

Alǵan adam myna bizdiń

hanymyzdaı sorlaıdy!»,

deýshi edi sonda bula jas.

О́kingenmen ne paıda, artqa sheginer joly qalmaǵan, eliniń barlyq jas órenin órelep, qyspaqta ustaǵan aqyl­syz han basyn toqpaqtap qala beredi.

Qol bastaıtyn jigitterdi qorada

ustap kelippin.

Sorlappyn-aý, qanattyǵa

bolyppyn-aý tar meken,

Átteń-átteń, qorlappyn-aý

jigitterdi narǵa teń...

Tym kesh kelgen ıgilikti oılardyń

Qaıǵysynan artyq azap

bar ma eken?!

Biz keıde shynymen jastardyń ornyna asaryn asaǵan, jasaryn jasa­ǵan kárilerdi jaǵalastyryp, tyqpalaı beretinimiz bar. Iá, tájirıbesi tolys­qan, kórgen-bilgeni jeterlik, biz aıtyp otyrǵan kóp jastan kósh ilgeri myq­ty mamandar joq emes. Biraq jal­pylaı alǵanda keleshek urpaqty ke­leli isterdiń basyna týra kerek ke­zinde keltirmeı, jigerlerin jasytyp jiberetinimiz ótirik emes. Biz olar­ǵa (jastarǵa) qashanda senimmen, táýe­kelmen qaraýymyz kerek. Betin qaq­paı, belin býǵanymyz jón.

Joǵarydaǵy poemada da: «Ba­laýsaǵa tas atqandy jek kórem» degen sóz bar.

Jańa Qazaqstan – qalaı desek te jastardyń jasampaz joly. Erteńgi keleshekke búgin bereshek bolmaýymyz úshin de jalyndy jas tolqynnyń batyl qadamdaryna baspaldaq bola bilýimiz kerek.

Árıne, osylarmen qatar Jańa Qazaqstan joly degende ol joldyń jemqorlyqsyz jol bolýy kerek eken­digin esten shyǵarmaýmyz qajet.

Biz budan bylaıǵy ýaqytta sonaý yqylym zamannan beri jeń ushynan jalǵasyp kele jatqan jegi qurttaı jemqorlyqqa jol bermegende ǵana jańaramyz. Olaı etpegen jaǵdaıda, bári de áýreshilik. Abaı aıtqan:

«Máz bolady bolysyń

Arqaǵa ulyq qaqqanǵa.

Sheltireıtip orysyń

Shendi shekpen japqanǵa...» deıtin paryqsyz paraqorlyqqa jol bermeıtin jańa túsinikti tuǵyrǵa kóterýimiz qajet.

Budan bylaıǵy ýaqytta:

«Halyqqa emes syıymdy,

Paraqor baspaq bıińdi,

El búldirgish begińdi,

Ýly tilmen ýlattym», deıtin Dýlat­tyń sózderi sórelerde turýy kerek.

Biz ádette jemqorlyqty, kópke túsinikti tilmen aıtqanda korrýpsııa­ny tek bireýdi aqshamen satyp alý dep kelte túsinip jatamyz. Korrýpsııa ol – adamdy aqysyz jumsaý, bireýdiń haqysyn jeý, asqynǵan rýshyldyq, úlkenniń kishini, áldiniń álsizdi basynýy. Tipti ózinen laýazymy joǵary nemese baılyǵy kóp jýanǵa jaǵyný, jalbaqtaý, aqıqatty búrkemelep, shyndyqtyń júzin jasyrý, ótirik aıtý, jaýyrdy jaba toqýdyń ózi korrýpsııa. Biz Jańa Qazaqstanda osy dertterden aıyǵýymyz kerek. Áıtpese, bul dert kórshi elderdiń kezegen kók myltyqtarynan da qaýipti, dushpanyń atqan jebesinen de jyldam dert.

Qoryta aıtqanda, Jańa Qazaqstan adamy ol – jumysqa epti, qabiletti, jemqorlyqtan ada, til bilýge qushtar, oqyp-úırenýge beıil, ómir súrýge degen qulshynysy bıik, enjar emes erek, zııankes emes zerek adam bolýy kerek.

О́z tarıhyn ózegine sińirip ós­ken, saıası saýaty joǵary, otbasy qun­dyly­ǵyn birinshi orynǵa qoıa biletin, salamatty ómirge jaqyn adam – ol Jańa Qazaqstan adamy. Bir sózben aıtqanda, deni saý, kreatıvti, shyǵarmashylyq sıpatta oılaıtyn mádenıetti tulǵany qalyptastyrýymyz kerek.

Árıne, onyń bárine adam jaqsy bi­lim ala alǵanda ǵana, jeke turǵyn páteri men turaqty jumysy, joǵary jalaqysy bolǵan jaǵdaıda ǵana jetedi. Eger bu­lardyń birde-bireýi Jańa Qazaqstan azamatynyń basynda bolmaıtyn bolsa, onda joǵaryda ózimiz atap ketkendeı kezekti jańa uran kezekti jalań uran kúıinde qala beredi.

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar