Qoǵam • 06 Naýryz, 2022

Eki ómirdiń azyǵy – ujdan

209 ret kórsetildi

Áleýmettik jelilerde Tuńǵysh Pre­zıdentke jəne onyń otbasyna qatysty ártúrli pikir aıtylýda. Munyń astarynda ótkir əleýmettik məseleniń jatqandyǵy belgili. Onyń túp-tamyry – teńsizdikte.

 

Muny lańkester men qylmyskerler jaqsy bildi jáne utymdy paıdalandy. Bul – aqıqat. Aıdyń jartysy – jaryq, jartysy – qarańǵy bolatyny sııaqty táýelsizdik jyldarynda oryn alǵan osy aqıqatqa da tarıhı baǵasyn obektıvtilik turǵysynan berý kerektigine Prezıdent Q.Toqaev kóńil aýdardy. Ol N.Nazarbaevtyń 30 jyldyq eńbegin joqqa shyǵarýǵa bolmaıtyndyǵyn aıtyp, tarıhqa qııanat jasamaý kerektigin bizdiń tarıhymyzda alǵash ret kóterdi. Buǵan deıin, ásirese, Keńes zamanynda, memlekettiń irgesin qalaǵan, ony nyǵaıtýǵa zor úles qosqan barlyq memleket basshylary dattalyp, jańa basshylar solarǵa qara kúıe jaǵý arqyly mansapqa qol jetkizip otyrdy. Munyń odan keıingi kezeńderde de oryn alyp, álemde beı-bereketsizdiktiń oryn alyp otyrǵanyna kýámiz. Mundaı jerde sabaqtastyq qaıdan bolsyn. Aldyńǵylardyń istegeniniń bárin teriske shyǵarý, bárin «qaıtadan bastaý» eń ońaı jol. О́tkendikine jaýap bermeý, jaýapsyzdyq
týdyrdy. Nátıjesinde, máseleler jınaqtalyp, is nasyrǵa shaýyp, qoǵam turalap qalyp, tipten keri ketip otyrdy desek te bolady. Sondyqtan burynǵyny kóksep, búgingi ómirge úılese almaýshylyqty boldyrmas úshin Elbasynyń qyzmetine ədil baǵasyn bergen joq. О́ıtkeni dál osy kezeńde təýelsiz Qazaqstannyń negizi qalandy. Alǵashqy jyldary qanshama qıyndyqtar eńserildi. Ol – daý týdyrmaıtyn shyndyq.

Alaıda táýelsiz memleket qurý úderisi barysynda jiberilgen qatelikterge jetkilikti túrde kóńil aýdarylyp, oǵan degen ádil baǵanyń berilmeýi olardy túzetýdegi nemquraıdylyq pen jaýapsyzdyqqa ákelip soqty. Bara-bara bul ádetke aınalyp, jasandylyq pen sapasyzdyq, jalǵan málimetter men «jaǵymdy» esep berý istiń mazmunynan góri onyń syrtqy kórinisine basymdyq berilip, ol memlekettik basqarý júıesindegi úırenshikti iske aınala bastady. Tesik sýda biliner degen, mine, osy. Halyqtyń naqty ómir-turmysy aýqymdy esepterde «jaqsarǵany» sonshalyq, tipten olardyń muń-muqtajy men múddeleri ekinshi qatarǵa ketip qaldy. Osynyń kesirinen týyndaǵan máseleler sózbuıdalyqqa salynyp, jyldar boıy óz sheshimin tappaı keldi.

Iá, Tuńǵysh Prezıdenttiń kemshilikteri bolsa, odan jas basshylar sabaq alýy qajet. Biraq bul saıası tájirıbe birjaqty qaralmaýǵa tıis. Osy turǵyda Memleket basshysy Q.Toqaev qańtar oqıǵasynyń úlken sabaq bolǵanyn eskertip, tıisti qorytyndylardyń jasalatyndyǵyna basa nazar aýdardy. Qazir elimizde qabyldanyp jatqan saıası sheshimder − sonyń dáleli bola alady. Muny ádilettiliktiń ornyǵýynyń basy, Jańa Qazaqstan qurý nıetimizdiń durystyǵynyń nyshany dep baǵalaǵan jón.

Halyqta «Dos tappaǵan er azar, basshy baqpaǵan el azar» degen bar. «Qaǵanyn satqan halyqty táńiri de jaratpaıdy», «han qasynda aqyldy bı bolsa, qara jerden keme júrgizedi», «ýázir muryndyqty teris tartsa, keń dúnıeń tarylar», «basshylary myqty bolyp, qosshylary kúpti bolǵan kósh myqty kósh emes», «talaı bóriniń túbine túlki jetken» degen ata-babalarymyzdyń pikirlerin de eskergen abzal. Osynyń barlyǵy burynǵy olqylyqtar bolǵanymen ol – bizdiń tarıhymyz. О́tken ómirdi qaıtara almasaq ta, ótkenniń qurmettisin qurmetteı bilmegen elde bolashaq joq. Sondyqtan Memleket basshysy Q.Toqaev «Bərimiz tarıhtan sabaq
alýymyz kerek. Bizdiń maqsatymyz – elimizdiń bolashaǵy, óskeleń urpaqtyń qamy týraly oılaý» dep, aqıqat aıtylǵanda ǵana ádildiktiń ornaıtyndyǵynyń úlgisin kórsetip berdi. Bul qoǵamnyń jańǵyryp, ómirdiń ońalýyna jol ashady. 

Tarıhatty bilmegender adaldyq jolymen júre almaıdy. Al ótkeniń týraly oılaǵanyń – búginińniń qamyn jegeniń. Keshegini aqtaý da, qaralaý da búginginiń maqsattarynan týady. Árıne, bul jaǵdaıdyń tóńireginde suraý – ońaı, al oǵan jaýap berýdiń qıyn tustary kóp-aq. Halqymyzda «raspenen talaspa» degen bar. Sonymen birge ádildik kóptiń múddesi bolǵanymen ómirdiń múmkindikke baǵynatynyn da esten shyǵarmaǵan mańyzdy. Endeshe, bizge qısynsyzǵa nanbaıtyn synshylyq kózqaras qajet. Iá, jurt ádil bolmaı, eldiń isi ońǵa bas­paıdy. Al ádildik joq jurtta bereke-birliktiń de bolmaıtyndyǵy belgili. Tilegi aqtyń isi haq bolady degen aqıqatty eskermesek, qııanatqa urynamyz. Eger keshegilerdiń eńbegin elemesek, búgingimizdiń kóńiline qaramasaq, erteńgilerdi qaıdan qaryq qylamyz. Endeshe, ótken iske ókingen ómirdiń zaıa ketken ómir ekenin túsingen durys. Olaı bolsa, ótkendi qýǵandy qoıyp, qazirgini jóndeýge jón izdegen abzal. О́ıtkeni senim joǵalǵan jerde ómir sergeldeńge aınalady. Tek ujdan ǵana eki ómirdiń azyǵy bolatynyn umytpaıyq, aǵaıyn.

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar