Bıznes • 10 Naýryz, 2022

Kásipkerlik damymasa, aýyl túzelmeıdi

56 ret kórsetildi

Byltyr Aqtóbe oblysynyń 15 eldi mekeni kógildir otynmen qamtylsa, bıyl sáýirden bastap 500-ge deıingi turǵyny bar on shaqty aýylǵa qubyr tartý jumystary bastalmaq.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Onyń qatarynda Temir aýdanynyń Altyqarasý aýyldyq okrýgine qarasty Altyqarasý jáne Eńbekshi aýyldary bar. Sondaı-aq bıyl osy aýdannyń Sarkól, Shyǵyrly, Qalmaqqyrǵan, Eńbekshi eldi mekenderine ortalyqtandyrylǵan aýyzsý qubyry júrgizilmek. Bul týraly aýdan ákimi Salamat Amanbaevtyń Shubarqudyq kentinde ótken turǵyndarmen kezdesýinde aıtyldy.

25 eldi mekeni, 40 myńǵa jýyq tur­ǵy­ny bar Temir aýdanynyń sheshil­me­gen máseleleriniń qatarynda munaı kenishterinen shyǵyp jatqan ilespe gazdyń aýaǵa taralýy, topyraqtyń mu­naı qaldyqtarymen lastanýy tur. Bu­zyl­ǵan aýa, búlingen tabıǵat tur­ǵyn­dar densaýlyǵyna kóp jyldan beri zııandy áserin tıgizip keledi. Búginde Temir aýdanynda 846 múgedek tirkelse, Keńqııaq aýylynda múgedek bolyp týyl­ǵan sábıler sany kóbeıip barady. Aıta ketý kerek, Aqtóbe oblysynda 27 myńnan astam múmkindigi shekteýli turǵyn bar. Osy aýdan ekpe alýdan oblysta eń tómengi orynda tur. Ekpege qarsy turatyndardyń qaı aýdanda basym ekeni koronavırýsqa vaksınalaý bastalǵanda birden baıqaldy. Pandemııa aýyl-aýdan dárigerlerine kóp salmaq túsirse, solardyń qatarynda eki jyldan beri demalyssyz jumys istegen Temir aýdanynyń dárigerleri de bar. Osy aýdanda byltyr jeti adam koronavırýstan, eki adam pnevmonııadan qaıtys boldy.

Pandemııadaǵy shekteýlerge qaramas­tan ótken jyly da aýdanda áleý­mettik nysandar qurylysy men ın­jenerlik jeliler júrgizý jumystary toqtaǵan joq. Aýdan ákimi Salamat Amanbaevtyń aıýynsha, byltyr Shubarshı aýylynda 320 oryndyq mektep-ınternat, dene­shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheni saly­nyp, tórt aýyl mektebi men bir bala­baq­shaǵa kúrdeli jóndeý jumystary júr­gizildi.

Aýyldyń kórki – jas maman desek te, osy kezge deıin elge kelgen jastardy áleýmettik qoldaý tetikteri júıelengen emes. Sonyń bir mysaly, bıylǵy oqý jylynda Eńbekshi mektebine jumysqa kelgen eki muǵalim aýyldan bos úı tappaı, bireýdiń úıinen bólme jaldap turýǵa májbúr bolypty. Bul týraly aýyl turǵyny Almasbek Boranqulov bylaı deıdi: «Baspana bolmaǵan soń aýylda jas maman turaqtamaıdy. Adam sany turaqty, áleýmettik nysandary bar aýyldarda kommýnaldyq úıler salynsa, jastar ornyǵar edi. Biz mektepte bala sany azaıyp qalmaýy úshin 4-5 balasy bar aǵaıyndardy jan-jaqtan kóshirip ákelip, qorasyna mal salyp, qarjylaı kómek berdik. Sebebi mektep jabylsa, aýyl joǵalady».

Sarytoǵaıdyń turǵyny Esbol Máýlimnııazdyń aıtýynsha, sońǵy eki jylda kóship kelýshilerdiń arqasynda aýyl turǵyndary 24 adamǵa kóbeıgen. Bıyl da kórshi aýyldardan on úı kóship kelmek bolyp, osy aýyldyń jigitterine úı turǵyzyp berýge tapsyrys bergen. Erterekte kóship ketken úsh otbasy da bıylǵy jazda qaıtyp kóship kelmekshi eken. Osydan kórinip turǵandaı, eldi me­ken­derge gaz júrgizilip, sý tartylsa kóship kelýge yqylasty jurttyń qara­sy kóbeıedi. Temir aýdanynda matema­tı­ka, bıologııa pánderi muǵalimderi je­tis­peıtinin, kerisinshe balabaqsha tárbıe­shileri men bastaýysh mektep muǵalim­de­riniń sany kóp ekendigin de aıta ketý kerek.

Temir aýdanynyń jyldyq bıýdjeti – 8 mlrd 400 mln teńge. Byltyr tórt aýyl­dyq okrýgtiń ákimi saılandy. Aýyl­dyq okrýgterdi damytý baǵdar­la­ma­syna sáıkes endigi jerde jer, múlik, kólik sa­lyqtary sol eldi mekenniń bosaǵa­syn­da qalady. Jergilikti salyq­tardan tús­ken qarajatty qaıda jumsaýdy aýyl ákimi men qoǵamdastyq músheleri she­she­­di. Aqtóbe oblysynyń shaǵyn eldi ­me­ken­de­rinde jınalatyn salyq túsim­de­ri sonshalyqty kóp bolmasa da, aýyl bıýd­jetin qalyptastyrýdyń tóte joly deý­ge bolady. Eger de kásipkerlik pen mal sharýashylyǵy damymasa, óńdeýshi usaq kásiporyndar qurylmasa, salyqtan túsetin az ǵana qarjymen aýyldyń alǵa ór­lemeıtini shyndyq. Onyń ústine, aýyl ekonomıkasyn qaǵaz júzinde tir­kel­­gender emes, birneshe adamdy ju­mys­pen qamtıtyn, turaqty salyq tú­sim­deri bar sharýashylyqtar ǵana damyta alady. Bul jaǵynan alǵanda mal sharýashylyǵyn, egis-kókónisti damytýǵa arnalǵan mem­le­kettik baǵdarlamalar arqyly óńi­r­diń azyq-túlik qorjyny qan­sha­lyq­ty deńgeıde jergilikti ónimmen tolyqty degen suraqqa jaýap joq.

Aýyl kásipkerleriniń aldynan shyǵa­tyn kedergiler de joıylar emes. Eń birinshi tosqaýyl – jyljymaıtyn mú­likti táýelsiz baǵalaýshylardyń tur­ǵyn úılerdi óte arzanǵa baǵalaýy. Máselen, aýdan ortalyǵyndaǵy kirpishten sa­lyn­ǵan 100 sharshy metr turǵyn úıdi táýelsiz baǵalaýshylar 4-5 mln teńgeden asyrmaǵandyqtan, bankter de beretin nesıe somasyn azaıtyp tastaıdy. Rasyn­da bankter men mıkroqarjy uıym­­­dary jyljymaıtyn múlikti táýel­siz ba­ǵa­laýshylarmen tyǵyz baılanys­ta. Sońǵy qurylymnyń jumysyna aýdan­dyq kásipkerlik bóliminiń bastyǵy Esenbol Joldyǵarın da narazy. Máse­len, byltyr Atameken Aktobe mıkro­qarjy uıymy Temir aýdanynan usy­nyl­ǵan on jobanyń jeteýin ǵana maqul­dasa, munymen bir kezde «Aýyl sharýa­shy­ly­ǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ mamandary mal sharýashylyǵyna nesıe berý baǵdarlamasyna usynylǵan 57 jobaǵa qoldaý bildiripti. Osydan kórinip turǵandaı, bir qaladaǵy eki qarjy uıymy eki túrli jumys isteıdi. Bireýi tez, qujattardy qaraý merzimin 14 kúnnen asyrmaıdy, ekinshisi kásipkerdi jarty jyl kúttirip otyr. Sonyń bir mysaly, Shubarqudyq turǵyny Ira Aldasheva úıin kepildikke qoıyp, Atameken Aktobe mıkroqarjy uıymynan nesıe alýǵa jeti aı buryn qujat tapsyrǵan. Jaýap joq. Alaıda osy sıpattaǵy kedergilerge qaramastan, Temir aýdanynda 2 439 shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysany jumys isteıdi. Bir jyldyń ishinde ká­sip­­kerlik nysandary 139 birlikke kóbeı­­gen. Ásirese turǵyndar sany kóp Shu­bar­qudyqta kóptegen dúken, kólik jón­­­deıtin ortalyq, dámhanalar, qyz­met kór­setý ortalyqtary bar. Alaıda Temir aýdanynda órt kóp, ásirese aýdan orta­ly­ǵynda jaz boıy turǵyn úıler, dú­­kender, jurttyń qorada jınaǵan shóbi órtendi. Jańa jyldyń aldynda ǵana azyq-túlik dúkeni órtenip ketken Gúlsim Súleımenova qaskóılerdiń qasaqana órtegenine senimdi. О́ıtkeni 26 jeltoqsannyń túninde bir jigittiń dú­kenge buzyp kirip, qolyna paket us­tap shyqqany, birer mınýttan soń dú­ken­niń ishi órtengeni kóshe boıyndaǵy beı­ne­kameraǵa túsip qalǵan. Osy dúken kásipkerdiń bankten alǵan nesıesi úshin kepildikte tur.

«Qaskóıdi tezirek tabý kerek. Bız­ne­simdi júrgizý úshin birer jyl bu­ryn nesıe alǵanmyn. Kepilge qoıǵan ǵımarat órtendi. Endi onyń ornyna bir jyl ishinde basqa kepilge jyljymaıtyn múlikti qoıýym kerek. Ony qaıdan tabamyn? Tutas órtengen ǵımaratty qalpyna keltirý ońaı emes, dúken ishi janyp ketti», deıdi Gúlsim. Osy másele boıynsha aýdandyq polısııa bóliminiń bastyǵyna suraq qoıǵanymyzda, ol órtener aldynda kásipker aıtqandaı beınetaspaǵa kúdiktiniń túsip qalǵany, biraq tergeýdiń áli aıaqtalmaǵanyn habarlady.

Aýdanda birneshe sport nysandary, deneshynyqtyrý-saýyqtyrý kesheni salynyp jatyr. Jańa turǵyzylǵan nysandar oblystyq deneshynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń menshigine berile bastaǵan. Aýyldan talantty sportshylardy tárbıelep, chempıondar qataryna qosý úshin jaqsy jattyqtyrýshylardy jumysqa tartyp, qarjylandyrý jaǵyn retke keltirgen jón. Temir balalar men jasóspirimder sport mektebiniń erkin kúres, dzıýdo, qazaq kúresi, voleıbol, fýtbol, shahmat seksııalarynda 1 058 bala jattyǵady. Alaıda oblystyq deneshynyqtyrý jáne sport basqarmasy balalardyń jarystarǵa qatysýyna qarjyny jetkiliksiz qarastyrǵan. О́tken jyly osy maqsatqa basqarmadan 2,5 mln teńge bólingen. Bul qarjyny 1 058 balaǵa bólgen kezde ár oqýshyǵa 2 360 teńgeden ǵana keledi de, oqýshynyń jol bıletine, daıyndyǵyna, sporttyq kıimder alýyna, tamaqtanýyna jetpeıdi. Sol sebepti de az qamtylǵan otbasylardyń sportqa qushtar balǵyndary jarystardan shettep qala beredi. Jaqsy nátıje kórsetip kele jatqan balalardyń sportty tastap ketýine de negizinen osy jaǵdaı sebepshi deıdi mektep dırektory Rýslan Kenjeǵalıev. Degenmen, sportshy bala­lar­dyń arasynan úzdikter shyǵyp jatady. Máselen, 15 jastaǵy Serik Sábıt erkin kúresten Qazaqstan birinshiliginde 3-oryn alsa, eki jasóspirim ótken jyly Almatydaǵy respýblıkalyq sport mektep-ınternatyna oqýǵa qabyl­dan­dy. Sportqa beıimdiligi bar balalar qarjylandyrýdyń azdyǵynan shettep qalyp jatqandyqtan, osy mek­tep­terdiń qarjylandyrý júıesin qaıta qaraý qajet. О́kinishtisi, úlken sport­qa shyǵýǵa talanty bolsa da, aqshasy joq aýyl balalaryna tıesili qar­jyny qaladaǵy paıdasyz sport klýbtary uıatsyzdyqpen urlaýdy jal­ǵas­tyryp keledi. Sonyń ishinde paıdasyz fýtbol klýbtary men tennıs orta­lyqtary bar. Memleket qarjysy dástúrli sport túrlerin, buqaralyq sportty damytýǵa, aýyl balalarynyń ja­rys­tarǵa qatysýyna jumsalsyn degen usynys janashyrlyqtyń kórinisi.

Temir aýdany turǵyndary osyndaı ózekti máselelerdi kóterdi. Nazar aýdararlyq jaıt, sońǵy ýaqytta aýyl turǵyndarynyń belsendiligi artyp keledi. Olar aýdan-qala ákimderiniń jurt­shylyqpen kezdesýinde naqty suraq­tardy qoıyp qana qoımaı, onyń sheshý joldaryn da kórsetip júrgenine kýá bolyp júrmiz. Bul bılik pen qoǵam arasyndaǵy baılanystyń basqa deńgeıge kóterilip kele jatqanyn ańǵartady. 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Antyna adal azamat

Qazaqstan • Keshe

Júrektiń jumsaq kúlkisi

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar